3-18-2360/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-2360 Määruse kuupäev

4. jaanuar 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Aleksei Bitšaikini esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks lubada

31. jaanuaril 2019 pikaajalisele kokkusaamisele sugulastega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Bitšaikini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot Anna Bichaikina arveldusarvele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Bitšaikin esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul kohustada Viru Vanglat viima läbi pikaajaline kokkusaamine tema sugulastega vanglas

31. jaanuaril 2019. Taotleja märgib, et esitas 27. novembril 2018 vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks ema, venna, tädi ja naisega. Kontaktisik teatas 4. detsembril 2018 taotlejale toa numbri ja et kokkusaamine on määratud 31. jaanuariks 2019. Taotleja andis 8. detsembril 2018 oma lähedastele kokkusaamisest teada ning sugulased vahetasid töögraafiku ringi, et neil oleks võimalus antud kuupäeval kohale sõita. Kontaktisik aga teatas 11. detsembril 2018 taotlejale, et kokkusaamist nimetatud kuupäeval siiski ei toimu. Taotleja sõnul esitas ta vanglale keeldumise peale 13. detsembril 2018 vaide.

2. Kohus kohustas 18. detsembri 2018. a kohtunõudes ja 21. detsembri 2018. a määruses Viru Vanglat esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse osas.

3. Viru Vangla esitas 3. jaanuaril 2019 seisukoha, milles märgib, et võimaldab taotlejale pikaajalise kokkusaamise Anna Bitšaikini, Erika Bitšaikina ja Ivan Bitšaikiniga (taotluses

3-18-2360

2 märgitud J. Murumäe ei kuulu VangS § 25 lg-s 1 märgitud isikute hulka, kellel oleks õigus pikaajalisele kokkusaamisele). A. Bitšaikini soovil toimub kokkusaamine algusega 29. jaanuar 2019. Peale eelmärgitud kokkusaamise võimaldamist loobus A. Bitšaikin 3. jaanuaril 2019 vaidest (lisatud skaneering vaidest kaebaja omakäelise võõrkeelse märkega) ning seetõttu on vangla seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse saab jätta läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).

5. Kohus leiab, et käesolev esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks peab isikul esinema vajadus põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. A. Bitšaikin taotles esialgse õiguskaitse korras, et kohus kohustaks Viru Vanglat läbi viima pikaajalise kokkusaamise tema sugulastega vanglas 31. jaanuaril 2019, kuna vangla keeldus kokkusaamisest. Käesolevaks hetkeks on vaidluse faktiline olukord aga muutunud. Viru Vangla sõnul on selgunud, et vanglal on 29. ja 31. jaanuaril 2019 vaba kokkusaamistuba ning taotleja soovil võimaldatakse talle pikaajaline kokkusaamine algusega 29. jaanuar 2019. Peale eelmärgitud kokkusaamise võimaldamist loobus taotleja ka vanglale esitatud vaidest, millest saab järeldada, et taotleja on soovitud eesmärgi saavutanud. Seda kinnitab kohtule vangla poolt esitatud skaneering vaidest, millel on kaebaja omakäeline 3. jaanuaril 2019 allkirjastatud märge selle kohta, et ta ei soovi vaidele kirjalikku vastust ning on kokkusaamise saanud.

7. Eelnevat arvestades leiab kohus, et antud juhul on vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ära langenud. Samuti ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam pooleliolevat vaidemenetlust. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse eeldusi täidetuks lugeda. Tegemist ei ole kõrvaldatavate puudusega, vaid lubatavuse eeldustega, mistõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel taotluse läbi vaatamata.

8. HKMS § 104 lg 1 järgi tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Taotleja eest tasus riigilõivu haldusasjas nr 3-18-2360 Anna Bitchaikina. Kohus leiab, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis kuulub tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel ka tasutud riigilõiv. Nimetatud normi mõtteks on tagastada riigilõiv ka siis, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata. Riigilõiv summas 15 eurot tagastatakse A. Bichaikina arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider