1-16-7961/65 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2019, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number 1-16-7961 Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja Tõlk

Riina Palmi

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja

Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid P.A vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.A , isikukood XXX,

viibimiskoht Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 22.07.2016 ja lõpp 22.07.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.12.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 7 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 6

RESOLUTSIOON

Jätta P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista P.A-lt menetluskuluna riigituludesse 133,32 (ükssada

kolmkümmend kolm eurot 32 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt

õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR

BANK), viitenumbriga 99916700079106. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Matti Reinsalu kasuks 133,32 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt

süüdimõistetu P.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, P.A-le, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 08.11.2016 otsusega tunnistati P.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9

ja § 202 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1

, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja

§ 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse

kandmiseks alguseks loeti 22.07.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning

ei toeta, nagu ka vangla, P.A ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Vangis on ta varguste eest, tunnistab enda süüd. Vabanemisel võtab ennast arvele Töötukassas

ja lähe tööle. Enne vangi minekut töötas Eesti Energias ja b xxxx metallitehases. Sattus vangi,

kuna tal tekkis elus selline aeg, kus läks riidu oma tüdrukuga. ja pärast seda X

xxx ta hakkas

tarvitama alkoholi ja narkootikume. X elavad ema ja kasuisa, xxx kes võtavad kinnipeetava

vastu ja on nõus esialgu ka üleval pidama. Lähe tööle metallitehasesse. b Tal on xxxx, kuid

töötamist see kuidagi ei mõjuta. Ta on läbinud programmid ja need on aidanud, kuna ta oskab

ennast kontrollida. Selgitab, et tal on xxxx sündimisest saadik ja ta ei tohi kemikaalidega

kokku puutuda. Kui ta töötaks koristajana, siis peaks kokku puutuma kemikaalidega. Vanglal

on olemas tõendid selle kohta, et tal on nahaga probleem. 2014 oli ta tööst vabastatud, kuid

siis läks nahaarst ära ja teda hakati tööle rakendama. Ta ei ole ühtegi karistust vaidlustanud,

alguses püüdis küll, kuid siis tuli vastus, et on valesse kohta kirjutanud ja hiljaks jäänud. Kõik

5 karistust on määratud selle eest, et ta keeldus tööd tegemast. Ta on valmis täitma kõiki

kontrollnõudeid, mis kohus määrab. l on elamisluba kuni 2022. aastani ja sellega probleemi Ta

ei ole. Kui kohus otsustab, et mitte vabastada teda enne tähtaega, siis ta soovib, et kaitsja

esitaks määruskaebuse.

Kaitsja leiab, et kinnipeetaval on küll kuritegelik minevik, aga kuna tegemist on minevikuga,

siis seda muuta ei saa enam, saame vaadata seda, mis on praegu ja vaadata tulevikku. Kaitsja

hinnangul on vangistuse ajal käitumine olnud hea, ta on läbinud erinevaid programme. Tal on

5 distsiplinaarkaristust, mis on kõik töö mittetegemise pärast

, kuid kinnipeetav ei saa

tulenevalt tervise probleemidest tööd teha, millest vangla on teadlik. Kaitsja jaoks on

arusaamatu, kuidas saab määrata karistused, kui tervis 100% ei ole korras. Kaitsja loodab

väga, et kohus arvestab seda. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja see vastab

3

elektroonilisele valvele, tal on olemas töökoht, mis tal oli ka enne vanglat. Samuti on tal

vabanemisel olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Vangla materjalidest nähtub, et tal on probleeme

elamisloaga, kuid täna isik teatas, et tal on elamisluba aastani 2022. Arusaamatu on, millise

metoodika järgi vangla arvestab riski % ja kui välja arvata see riski % ja elamisloa küsimus,

siis jääb iseloomustusest alles ainult positiivne. Kaitsja palub kohtul kaaluda P.A

vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu

ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri

andmete kohaselt 7 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses on ta varem korduvalt

viibinud. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest

karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas

korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuigi kuritegude raskusaste

on muutunud kergemaks, kordab ta varasemat käitumismustrit. Käesolev kuritegu on vargus

ja kuriteoga saadud vara käitlemine, varem on kinnipeetav pannud samuti toime varavastaseid

kuritegusid, aga ka raskete kehavigastuste tekitamise ja röövimise. Kuriteod on olnud ette

planeeritud ja nende toimepanemisi on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetava

käitumine vangistuses ei ole samuti olnud õiguskuulekas. Kinnipeetaval on 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all

viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus

selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium

kinnipeetava puhul täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sot

siaalprogrammid Eluviisitreening ja

Viha juhtimine ning nende järeltegevused, osales Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ja

Corrigo tugigrupi töös ning läbis psühholoogilise nõustamise reaalsete elueesmärkide

seadmiseks. Kinnipeetav on määratud alates 24.11.2016 vangla majandustöödele koristajana

tööle, kuid ta on keeldunud ning ei ole siiani tööle asunud. Vabanemisel on kinnipeetaval

kindel elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta enne vangistust elas koos

elukaaslase ja tema lapsega ning pani just nimetatud elukohas elukaaslase suhtes toime

kuriteo. Kinnipeetava elukaaslane on samuti kriminaalkorras karistatud ja olnud kinnipeetava

kuriteo kaasosaline. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega kindel

igakuine sissetulek. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult OÜ-s Xxxx, kus enda sõnul

on ta kogu aeg töötanud, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Enne vangistust oli

kinnipeetava sissetulekuks töötasu ja pension ning vaatamata sellele, et korteri ja söögi eest

tasus ema, ei tulnud kinnipeetav majanduslikult toime. Kuriteod on varavastased ning pandud

toime nii sõltuvusainete mõjul kui ka nende ostmiseks, mistõttu on garanteeritud töökoha ja

kindla sissetuleku puudumine suureks riskiks uue varavastase kuriteo toimepanemisel.

Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutavad ka tasumata rahalised

kohustused, mida iseloomustuse kohaselt on üle 11 400 euro ning mille tasumiseks ei ole

kinnipeetav siiani midagi ette võtnud ning ta ei plaani neid ka edaspidi tasuda. Kinnipeetava

suhtlusringkonnas on vangla iseloomustuse kohaselt palju kriminaalse taustaga tuttavaid ning

4

ta on vangistuses viibides jätkanud suhtlemist ka elukaaslasega, kes võib talle edaspidi

suhtlemise jätkamisel negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetav tunnistab, et on teiste poolt

mõjutatav. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakond diagnoosinud narkosõltuvuse ning ta

on ka ise tunnistanud erinevate narkootiliste ainete tarvitamist erinevatel viisidel, sealhulgas

süstimise teel. Kinnipeetaval on motivatsioon vabaneda sõltuvusainete tarvitamisest, kuid

kuna ta on enda sõnul varem iseseisvalt sõltuvusest vabanenud, kuid mingi aja möödumisel

jätkanud tarvitamist, puudub kohtul kindlus, et ta suudaks täielikult hoiduda tarvitamisest.

Vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine sarnane narkomaani käitumisele, tegemist on

süstemaatilise vargaga, kes rahaliste vahendite puudumisel varastab, et saadud vahenditest

hankida sõltuvusaineid. Kohus peab narkootiliste ainete tarvitamise jätkamist üheks uue

kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kuivõrd kinnipeetav on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid ning pannud katseaja jooksul toime uue samaliigilise kuriteo, puudub kohtul kindlus,

et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine

on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras,

kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kohtu hinnangul ei

kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus

eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud

asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2019 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 4. jaanuari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata OÜ le Advokaadibüroo Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks -

P.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend)

eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.

3. Mõista P.A-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.

4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30

päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult

täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

04.01.2019 kohtumäärus 1-16-7961 jõustus 27. veebruaril 2019. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne referent