1-09-5418/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-5418

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-5418 (09230105266, 09231600353) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi I.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav I.P

Ik: xxx, emakeel: vene keel, EV kodanik,

kõrgharidus, töökoht: OÜ N , elektrik, asukoht: Vangla, elukoht: xxx. tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.04.2009 kuni 04.04.2009, so 2 päeva, Harju Maakohtu 02.07.2009 vahistamismääruse alusel kinni peetud 28.10.2009.

Varem karistatud: 1. 28.04.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

4 - § 25 lg 2 alusel mõistetud vangistus 30 päeva; 2. 11.05.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 –

25 lg 2 alusel mõistetud vangistus 30 päeva; väärteokorras karistatud 3 korda Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. I.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.P-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg

2

03.04.2009 kuni 04.04.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ja karistuse ärakandmist arvestada alates I.P kinnipidamisest, so alates 28.10.2009.

4. I.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. I.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1965 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni ja 60 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.P, 1-09- 5418, kaitsjatasu“.

6. I.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.P, 1-09-5418, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: A-Selver AS-i turvakaamera salvestis CD plaadil, mis asub kriminaalasja

juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: I.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem: 15.08.2008 ja 12.01.2009

toime pannud varguse, taas, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, ja nimelt: viibides 03.04.2009.a. kella 21.50 ajal Tallinnas Sõle 51

asuvas A-Selver AS kaupluses Pelgulinna Selver, püüdis varastada kreemi Nivea hand, maksumusega 44 krooni ja grillkana maksumusega 55.48 krooni, kokku kaupa summa 99.48

krooni, pani kaubad oma kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt.

Seega pani I.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt.

Peale selle I.P olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, , sealhulgas 12.01.2009, 03.04.2009, taas 28.10.2009 kella 21.03 ajal püüdis Tallinnas Põhja pst 17 asuvast „Rimi“ kauplusest ära võtta grillitud kanakintsud maksumusega 41,55 krooni

ja Rakvere rulaadi maksumusega 54,31 krooni, kokku kaupa maksumusega 95,85 krooni, möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega alustas I.P vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

3

Sellega pani I.P toime KarS § 199 lg 2 p9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt.

Kohtuistungil süüdistatav I.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et kuna pool aastat ei olnud tööd, kasvas korteri üürivõlg suureks ja kogu palk läks võlgnevuste tagasimaksmiseks. Oktoobri lõpus tegi rahade osas valearvestuse ja söögiraha enam ei jätkunud.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Episood 03.04.2009.a: 03.04.2009 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 03.04.2009 peeti A-Selver AS-i kauplusest aadressiga Sõle 51 kinni isik, kelle juurest avastati A-Selver AS-ile kuuluvat kaupa summas 99,485 krooni. (t/l 2 kr asi 1-09-5418) 03.04.2009 koosatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 03.04.2009 peeti A-

Selver AS-i kauplusest aadressiga Sõle 51 kinni I.P, kes jättis kauba eest maksmata summas 99,485 krooni. (t/l 3 kr asi 1-09-5418)

03.04.2009 koostatud tunnistaja E H ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema viibides 03.04.2009 kell 11.30 oma tööpostil, kaupluses Pelgulinna Selver, aadressil Sõle 51, jälgis

turvaruumis valvekaamerate monitore. Nägi, kuidas kollaste triipudega sinises jopis,

hallides pükstes ja sonimütsis keskealine mees pistis kilekotti NIVEA kreemi. Seejärel

võttis ta valmistoiduosakonna köögiletist grillkana, läks edasi müügisaali ja asetas selle samuti kilekotti. Tunnistaja nägi valvekaamerast, kuidas meesterahvas möödus kassadest ega ei tasunud nende kahe kaubaartikli eest. Läbivaatusel avastati tema juurest grillkana ja

kreem NIVEA, mille eest oli tasumata. Varastatud kauba maksumus oli 99.48 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4-6 kr asi 1-09-5418)

ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.04.2009 koostatud kahtlustatava I.P tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 03.04.2009 õhtul läks kauplusesse Pelgulinna Selver, et endale midagi süüa osta. Tal oli kaasas raha, kuid seda oli väga vähe. Ta võttis riiulilt Nivea kätekreemi ja otsustas selle varastada. Ta pani selle kreemi oma kollast värvi polüetüleenkotti. Siis võttis veel kana ja pani ka selle kilekotti. Siis läks kassase ja maksis nende toiduainete eest, mis olid tal korvis. Pärast kassat tuli tema juurde turvamees. Turvaruumis paluti tal kõik ostetud kaubad välja laduda ja esitada

ostukviitung. Ta võttis kõik toidukaubad kilekotist välja ja tunnistas, et oli varastanud kreemi ja kana. (t/l 11-15 kr asi 1-09-5418) 08.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD

plaat, millel oli kaupluse Selver turvakaamerate videosalvestus. Ajavahemikus kella

21:42:34 kuni 21:43:49 oli videosalvestuselt näha, kuidas kassa juures seisis heledates

dressipükstes, sinise-kollast värvi jopes ja nokkmüts peas meesterahvas, kes maksis

kassasse kauba eest raha, läbis turvaväravad ja lahkus. Teise videosalvestuse pealt oli näha, kuidas sama meesterahvas läks müügisaalis olevatest riiulitest mööda. Tema käes oli

ostukorv, kuhu oli pandud kilekott. Meesterahvas võttis kaupa riiulitelt. Ajavahemikul 21:28:59 kuni 21:29:24 tehtud videosalvestuselt oli näha, kuidas sama meesterahvas võttis riiulilt kreemi, vaatles seda ning läks ära. (t/l 19-23 kr asi 1-09-5418)

Väljatrükk 12.09.2008 otsusest väärteoasjas nr 2318,08,011025, millega I.P-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 300 krooni.(t/l 34-35 kr asi 1-09-5418)

4

Väljatrükk 12.01.2009 otsusest väärteoasjas nr 2318,09,000447, millega I.P-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 360 krooni.(t/l 36-37 kr asi 1-09-5418)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 2,05 krooni. (t/l 39 kr asi 1-09-5418)

Episood 28.10.2009.a: 28.10.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 28.10.2009 peeti kinni

nende kauplusest kassad läbinud isik, kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa 95,85 krooni väärtuses. (t/l 2 kr asi 1-09-18661)

28.10.2009 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt 28.10.2009 Rimi

Supermarketi kaupluses kinnipeetud isiku juurest leiti rikkumata kaupa kogumaksumusega 95,85 krooni. (t/l 3 kr asi 1-09-18661)

28.10.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et 28.10.2009 kell 21:03 I.P väljus Põhja pst. asuvast Rimi Supermarketist jättes tasumata kauba eest 95,85 krooni. Rikkumata kaup on tagastatud kauplusele. (t/l 4 kr asi 1-09-18661)

28.10.2009 koostatud tunnistaja A S ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema viibides

28.10.2009 kell 21:03 oma tööpostil, kaupluses Põhja Rimi Supermarket märkas meesterahvast, kes pani oma kilekotti kaupa. Meesterahvas möödus kassadest jättes kauba

eest maksmata ning ta peeti kinni turvakontrolliks. Turvakontrolli käigus avastati

meesterahva juurest grillitud kanakintsud ja Rakvere rulaad. Kaup on tagastatud kauplusele. (t/l 5-6 kr asi 1-09-18661)

ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.10.2009 koostatud kahtlustatava I.P tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.10.2009, õhtul, umbes kella 21:00 paiku oli ta kaupluses Rimi, võttis kanakintsud ja rulaadi, pani need omale kilekotti ja möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Peale seda peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Toiduained varastas kuna tahtis süüa. Kahetseb tehtut. (t/l 10-12 kr asi 1-09-18661)

Väljatrükk 12.01.2009 otsusest väärteoasjas nr 2318,09,000447, millega I.P-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 360 krooni.(t/l 17 kr asi 1-09-18661)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

I.P süüd tunnistavaid ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, Rimi Eesti Food AS-i

avaldust, tunnistajate E H ´i ja A S ´i ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akte, õigusrikkuja kinnipidamise akti, asitõendi vaatlusprotokolli, väärteoasjade nr 2318,08,011025

ja 2318,09,000447 otsuste väljatrükke, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I.P temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli varem korduvalt vargusi toime

pannud. Seega oli I.P KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 03.04.2009 püüdis I.P varastada A-Selver AS-ile kuuluvat

kaupa koguväärtuses 99.48 krooni, milline süütegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd peeti koos varastatuga kinni. Samuti püüdis 28.10.2009 I.P

varastada Rimi Food AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtuses 95,85 krooni, milline

süütegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd peeti koos

varastatuga kinni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

5

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikus leiduvatest isikuandmetest nähtuvalt on süüdistataval sissetulek olemas. Samas näitab varguste toimepanemine, varastatu väärtus ja

see, et tegemist on olnud toiduainete vargusega seda, et tegelikkuses süüdistataval kas

sissetulek puudub või on see ebapiisav. Seetõttu leiab, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras

varavastase kuritegude eest kokku 2 korda, samuti varavastaste väärtegude toimepanemise

eest kaks korda. Seetõttu, arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo

iseloomu, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava eesmärk oli varastada vallasaju, mille

maksumus ei olnud kuigi suur, siis on süüdistatava süü väike, samuti on süüdistatav oma

süütegusid kahetsenud, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas,

arvestades seda, et süüdistatavat on kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest ja

kahel korral varavastaste väärtegude toimepanemise eest, siis leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik