1-19-25/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

4-22-3632

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuaril 2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3632 Kohtunik Katrin Paesoo Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Kaebuse sisu

S.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022 2230,22,063087 LS otsuse peale väärteoasjas nr § 227 lg järgi 1

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

S.I, isikukood XXX xxxx ;

kodanik; emakeel: xxxx, valdab xxxx elukoht: xxxx; ;

töökoht: OÜ L väärteokorras xxxx; e-post: xxxx; karistamata; Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2022 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: S.I kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. S.I kaebus rahuldamata. Jätta 2. - ja Piirivalveameti prefektuuri 30.09.2022 Jätta Politsei Põhja otsus väärteoasjas nr 2230,22,063087 muutmata.

3. Rahatrahv 16

eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank EE701700017001577198 Luminor Bank ning või

makse tegemisel märkida viitenumber elgitus „Rahatrahv 10220225085191 ja s väärteoasjas nr “. 4-22-3632

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates

4-22-3632

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 27.01.2023 kell 12.00.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Politsei- 2.09.2022 ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 0 koostatud väärteoprotokolli nr AB1603878 kohaselt juhtis S.I 19.03.2022 kella 10.39 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Merivälja teel (liikudes Pirita tee suunas) mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, kiirusega 57 km/h +/-4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, ületades sellega sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. Oma käitumisega rikkus S.I LS § 15 lg 1 p nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.09.2022 2230,22,063087 S.I-le otsuse alusel väärteoasjas nr määrati

7 lg 1 alusel karistuseks LS § 22 rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot.

S.I esitas 17.10.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

30.09.2022 ja otsuse peale. Kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kui ui kohus sellega ei nõustu d juhul, k , siis palub otsuse tühistada, kuna menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks, kui aga kohus leiab,

et menetlejal oli pädevus otsuse tegemiseks, siis palub arvestada sellega, et tema otsuses märgitud autot juhtinud ei ole ning õigusrikkumist toime ei pannud.

08 juurde ning leidis, et menetlus tuleks .12.2022 kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohta

otstarbekuse kaalutlusel Kaebaja selgitas lisaks, et ta ei tea, mis tegi lõpetada.

ta väärteoprotokollis märgitud päeval ja kus

ta oli ning kas tema on seda autot juhtinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud kohtuistungil kaebuse esitaja

ga , selgitades, et

menetleja on

ei põhjalikult oma otsuses põhjendanud, miks väärteomenetluse lõpetamisega nõustuta Kohtuvälise menetleja . esindaja palub arvestada asjaoluga, et liiklusrikkumine pandi toime ajal ja kohas, kus liiklus on ja oli aktiivne. Samuti sellega, et tegemist on isikuga, kes on samaliigilise teo eest juba karistatud ning seda tuleb arvestada vaatamata sellele, et rahatrahv on ud . eiab, määrat pärast selle õigusrikkumise toimepanemist Kohtuvälise menetleja esindaja l

et käesolevas asjas mõistetud 4 trahviühiku ulatuses mõistetud rahatrahv vastab üü isiku s suurusele, üleastumise raskusele ning arvestab õiguskorra kaitsmise h jätta uve palub kohtul ja kaebus rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. V MS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse T sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

4-22-3632

Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud millisel põhjusel ta leiab, et menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks ega ole selgitanud seda ka kohtuistungil. Kaebaja

ütles kohtuistungil üksnes seda, et soovib menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Seetõttu kohus sel küsimusel pikemalt ei peatu, kuivõrd leiab, et menetlejal oli pädevus otsuse tegemiseks.

VTMS § 87 kohaselt on kohus rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena.

Väärteoprotokolli nr AB1603878 kohaselt juhtis S.I 19.03.2022 kella 10.39 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Merivälja teel (liikudes Pirita tee suunas) mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, kiirusega 57 km/h +/- oli 50 km/h. Seega 4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus heidetakse S.I-le ette asulasisesel teel kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h ületamist.

Käesoleval juhul puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle, so kaebaja ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ja/või kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Seega ei ole maakohtul kohustust uurida asjasse puutuvaid dokumente olukorras, kus kaebaja ei vaidlusta kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-17-12, 3-1-1-48-13).

Kohus märgib, et vaatamata asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole süüd toimunus tunnistanud, vaid pelgalt märkinud, et ta ei tea, mis ta väärteoprotokollis märgitud kuupäeval ja kellaajal tegi ning

kas tema oli isikuks, kes xxxx, r/n xxxx juhtis, on mootorsõidukit väärteoprotokolli

teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud järgmiste tõenditega

.

Kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolliga, mille kohaselt oli 19.03.2022 laser- kiirusem PoliScan FM1 nr PS-953194 paigaldatud juurde ning õõtesüsteem Merivälja tee 61 mille . mõõtmisalal lubatud sõidukiirus oli 50 km/h

Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsusega, mille kohaselt oli laser iirusmõõtesüsteem -k PoliScan FM1 nr PS-953194 tunnistatud taadelduks ning selle

kehtivuse lõpp oli 31.01.2023.

Pädeva mõõtja koolituse tõendiga, mille kohaselt oli A. R., kes oli määratud valvespetsialistina vastutavaks isikuks nimetatud kiirusmõõtesüsteemi paigaldamise eest, läbinud pädeva mõõtja koolituse 2007. aastal.

Sõidukist oleva foto , millest nähtub, et Merivälja tee 61 juures, ning CD plaadil talletuvaga Pirita tee suunas sõidab mootorsõiduk 19.03.2022 kella 10.39 ajal xxxx, r/n xxxx, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 57 km/h. Samuti nähtub fotolt sõiduki juht, kes sarnaneb S.I-le.

4-22-3632

Kaebuse esitaja poolt edastatud enda fotoga, mis oli lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastulausele ning htuvad sarnasus kiiruskaamera poolt fikseeritud ja CD plaadile millest nä ed talletatud fotoga juhist. Sarnasus esineb isiku näojoonte ning habeme osas.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõte sõiduki kohta, mille kohaselt on mootorsõiduki xxxx, r/n xxxx vastutav kasutaja S.I.

Seega on asjas kogutud materjalide

ga tõendamist leidnud, et S.I oli väärteoprot kollis märgitud kuupäeval ja kohas isikuks, kes rikkus LS § o 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus LS § 50 lg 5 p 3 asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, kaebaja poolt

juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. LS § 227 lg järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse 1 ületamine km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. kuni 20

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on S.I

- täitnud LS § 227 lg st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo

toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. S.I

tuvastati kiiruseületamise suuruseks 3 km/h. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. S.I oli võimalik spidomeetrit vaadates hoida oma kiirust lubatud sõidukiiruse piires, kuid oli hooletu ning seda ei teinud, pani

mistõttu ta teo toime vähemalt hooletusest.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7) -st 2 peab . Tulenevalt KarS § 56 lg karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

4-22-3632 Kaebuse esitaja on palunud menetluse lõpetamist VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole tingimata tarvis

karistada ning vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei ole küll väga tõsine rikkumine, kuid 3 km/h kaalutlusotsuse tegemisel, kas menetlus otstarbekusega lõpetada, tuleb arvestada ka mitmete muude asjaoludega.

Kohus menetluse lõpetamist võimalikuks ei pea ja seda esmalt seetõttu, et

tegemist on massirikkumistega. Kohus märgib, et kuigi menetlusaluse isiku süü ei olnud toimunus suur, omab olulist tähtsust asjaolu, et S.I kiirust ajal ja kohas, kus ületas

liiklus oli aktiivne. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga, mistõttu ei saa liiklusreeglite eiramist

hinnata kuidagi vähetähtsaks. S.I käitumises ei nähtu ühtegi süüd vähendavat

asjaolu. K , mis , et ta aebuse esitaja ei ole avaldanud toimunus vähimatki kahetsust näitaks

mõista liiklusreeglite ehk ühiskonnas ks oma rikkumist ning leiaks, et edaspidi tuleks kehtestatud seadusnormide rikkumisest hoiduda. Süü suuruse ja avaliku huvi hindamisel võib kohus arvesse võtta isiku käitumist nii enne kui pärast õigusrikkumise toimepanemist, kui see näitab tema meelestatust, suhtumist õiguskorda jmt asjaolusid. Seega kohus arvestab ka seda, et isiku karistusregistri järgi on ta enne käesolevat õigusrikkumist toime pannud samaliigilise

liiklusalase väärteo karistatud peale käesolevas väärteoasjas tehtud , mille eest teda on kohtuvälise menetleja otsust. Nimetatud asjaolu näitab tema hoolimatut suhtumist õiguskorda,

mistõttu esineb avalik menetlushuvi eripreventiivsetel eesmärkidel. S.I ei ole kohtu hinnangul oma rikkumisest päriselt aru saanud ning tema hoiak näitab, et oportuniteediga lõpetamine ja karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema

, mitte ei aita ära hoida järgmisi rikkumisi. S.I suhtumine õiguskorda ja toime pandud

rikkumisse ei anna kohtule kindlust, et ta edaspidi püüab sellistest üleastumistest hoiduda. Selleks, et S.I hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku

täitmist, nõustub kohus menetlejaga, et sel korral tuleb teda karistada rahatrahviga. Kohtu

hinnangul vastab menetleja poolt , mis on miinimumi isiku määratud karistus lähedane, süü suurusele.

Puutuvalt kaebaja poolt peale kohtu nõupidamistuppa siirdumist ja kohtuliku uurimise lõpetamist kohtule esitatud avaldusse, mille kohaselt talle sai teatavaks, et tema suhtes on teine

väärteomenetlus otstarbekusega lõpetatud, selgitab kohus, et antud avalduse ega esitatud dokumendiga kohus otsuse tegemisel ei arvesta, kuna see on esitatud peale seda, kui kohus läks juba otsust tegema ehk ajal, mil kohtu da. Samas kohus le ei ole enam võimalik tõendeid esita

selgitab, et asjaolu, et mõnes teises väärteo kohtuväline menetleja asjas on pidanud otstarbekusega lõpetamist võimalikuks, ei mõjuta kuidagi käesolevat väärteo

asja. Kohus teeb otsuse konkreetse asja pinnalt kaaludes kohtule esitatud väärteo tõendeid ja hinnates asjaolusid üksnes konkreetses asjas.

4-22-3632

Eeltoodu alusel jätab kohus S.I kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2230,22,063087 e

muutmata. ahatrahv, s.o 16 eurot tasuda Kohus märgib, et S.I tuleb r

edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220225085191 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4 3632“. -22-

Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/