2-16-15512/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15512 Tsiviilasi SPB Build Invest Group OÜ hagi ASIS Consult OÜ (endine kostja Visum Projekt OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2016/481 Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762, aadress Ehitajate tee 4, 76606 Keila) Seaduslik esindaja juhatuse liige I P (elektronpost xxx) Kostja ASIS Consult OÜ (registrikood 14073511, aadress Lauliku tn 15-1, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa) Seaduslik esindaja juhatuse liige I P (elektronpost xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kohtuistungit pidamata SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762) ja ASIS Consult OÜ (registrikood 14073511) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1.SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762) ja ASIS Consult OÜ (registrikood 14073511) on kokku leppinud tsiviilasja nr 2-16-15512 lõpetamises kohtuliku kompromissiga ja paluvad Harju Maakohtu Tallinna kohtumajal tsiviilasjas nr 2-16-15512 kinnitada käesolev kompromissleping ning lõpetada menetlus. 1.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2016/481 lubamatuks. 1.3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lõikele 3 jäävad kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. 1.4.Pooled lepivad kokku, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mistahes nõudeid seoses selle tsiviilasjaga. 1.5.Pooled kinnitavad, et õigusnõustajad on neile selgitanud ja pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

2 (3) 1.6.Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise kaebeõigust ühe (1) päevani.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-15512.

3. Tühistada kohtuistungi toimumise aeg 21.01.2019.a kell 14:00.

4. Tagastada SPB Build Invest Group OÜ-le (registrikood 12626762) riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot ASIS Consult OÜ (registrikood 14073511) poolt 14.10.2016.a Rahandusministeeriumi pangakontole tasutud riigilõivu 300 eurot arvelt.

5. Kanda tagastatav riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762) arveldusarvele nr XXX (AS LHV Pank) ja märkida selgituseks „tsiviilasi nr 2-16-15512“.

6. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus menetleb SPB Build Invest Group OÜ (hageja) hagi ASIS Consult OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2016/481. Pooled esitasid 03.01.2019 Harju Maakohtule menetlusdokumendi, mis sisaldas muuhulgas kompromissilepingut. Poolte menetlusdokument sisaldas järgmisi kompromissi tingimusi, poolte taotlusi ja kinnitusi: „Sõlmida poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. SPB Build Invest Group OÜ ja ASIS Consult OÜ on kokku leppinud tsiviilasja nr 2-16-15512 lõpetamises kohtuliku kompromissiga ja paluvad Harju Maakohtu Tallinna kohtumajal tsiviilasjas nr 2-16-15512 kinnitada käesolev kompromissleping ning lõpetada menetlus.

1.2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2016/481 lubamatuks.

1.3. SPB Build Invest Group OÜ taotleb kohtult TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagi esitamisel makstud riigilõivu 300 eurost poole, s.o 150 euro tagastamist. Nimetatud summad kanda hageja arvelduskontole nr XXX, AS LHV Pank, selgitusega „tsiviilasi nr 2-16-15512“.

1.4. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 jäävad kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.

1.5. Pooled lepivad kokku, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mistahes nõudeid seoses selle tsiviilasjaga.

1.6. Pooled kinnitavad, et õigusnõustajad on neile selgitanud ja Pooled on teadlikud Kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

3 (3) sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise kaebeõigust 1 päevani“.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

3. Kuivõrd kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega on ära langenud kohtuistungi pidamise vajadus, tühistab kohus 22.01.2019 kohtuistungi toimumise aja.

4. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p

1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kompromissis märgitud kontole. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku vähemalt 125 eurot. Kohus määrab sellest poole (62,50 eurot) tagastamise vastavalt hageja taotlusele ja märgitud arveldusarvele.

5. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kompromissist nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud TsMS § 163 lõikes 3 sätestatust erinevas menetluskulude jaotuses. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

6. Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaja ühe päevani. Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik