1-18-7724/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-7724

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-7724 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik ola , Ivi Kesküla ja Urmas Rein

Kriminaalasi W.W s dis

199 lg 2 p 5, 7, 9

üü tuses KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. oktoobri 2018.a otsus lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitajad de

W.W , isikukood: XXX kannab ; karistust Tallinna vanglas, emakeel vene keel, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, töökoht puudub, kehtivad karistused: 14 väärteokaristust ja 13 kriminaalkaristust. Viimati Harju Maakohtu 29.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17- - 6297 KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg

2 järgi. 07.12.2017 vabastati enne tähtaega katseajaga kuni 23.08.2018. Harju Maakohtu 21.05.2018 määrusega pöörati kandmata karistus 7 kuud ja 26 päeva täitmisele alates 21.05.2018.

Süüdistatav W.W ja tema kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava W.W ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata. d

Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks W.W-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest (ükssada kakskümmend eurot, sh käibemaks 20 ) eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks W.W-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend)

eurot.

1-18-7724

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. W.W on kohtu alla tema isikuna, kes paneb antud süüdistatuna selles, et süstemaatiliselt toime vargusi, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, grupis koos viibides 05.05.2017 kella 18:49 paiku aadressil , Tallinn, asuvas M Y XXX OÜ kaupluses võttis kokku kaupa summas 124,98 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup kauplusele tagastamata. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt grupis kohtueelse menetluse käigus tuvastamata koos isikuga, viibides 05.05.2017 kella 18:55 paiku aadressil , Tallinn, asuvas M XXX OÜ kaupluses Y, eba võttis varasema kokkulepe alusel seadusliku omastamise eesmärgil ära konjaki Courvoisier, maksumusega 60,99 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup kauplusele tagastamata. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 08.06.2017 kella 08:43 paiku aadressil XXX, Maardu asuvas M

OÜ kaupluses võttis kokku kaupa summas 140,97 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup kauplusele tagastamata. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt, 09.06.2017 kella 08.45 paiku aadressil XXX, Maardu asuvas M

OÜ kaupluses võttis kokku kaupa summas 164,97 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kinnipidamisel tõmbas ennast lahti turvatöötaja haardest ning põgenes. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 09.06.2017 kella 09.22 paiku, aadressil XXX, Tallinn asuvas C AS kaupluses L tis kokku kaupa summas 158,40 eurot võt ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup kauplusele tagastamata. Seega W.W pani süstemaatiliselt, avalikult ja isikute grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas W.W

199 lg 2 p 5, 7, 9 süüdi KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises

9 kuud vangistus ja mõistis talle karistuseks t. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti

6 kuud vangistust.

1 aasta 7 kuud 27 KarS § 65 lg 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõisteti

1-18-7724

päeva ärakantud ärakandmisele kuulub 1 vangistust. Liitkaristusest arvati maha

karistus ning aasta 1 kuu aristuse kandmise alguseks loeti 21.05.2018.

26 päeva vangistust. K

2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON : ID

3. Apellatsioonid esitas istatav W.W ja tema kaitsja Leelo Viil. süüd Süüdistatav taotleb mõista talle karistus, mida taotles maakohtus prokurör ning lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks 29.06.2017.a otsusega mõistetud raskema karistusega. Kaitsja taotleb t Harju Maakohtu 30. oktoobri 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-18- ühistada 7724 W.W-le Teha uus otsus, millega karistuse mõistmise osas. mõista W.W-le kergem karistus, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks 29.06.2017.a otsusega mõistetud raskema karistusega.

3.1 Süüdistatav asub seisukohale, et maakohus oleks pidanud käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse lugema kaetuks 29.06.2017.a otsusega mõistetud raskema karistusega, kuna nii prokurör kui ka uurija lubasid temale, et nii tehakse. Tema kriminaalasjad olid juba eelnevalt menetluses, kuid uurimist ei olnud võimalik lõpetada, kuna uurija kelle käes oli kriminaalasi viibis puhkusel. Sellepärast nõustus ka kiirmenetlusega ja 29.06.2017 otsusega, kuna lubati, et uurimises olevad episoodid loetakse kaetuks. Nii tema kui ka kaitsja olid nõus prokuröri poolt palutud karistusega.

3.2 Kaitsja märgib kaebuses, et n prokurör kui kaitsja taotlesid W.W-le kergemat ii karistust kui maakohus mõistis. Seega erines maakohtu seisukoht karistuse osas mõlema kohtumenetluse poole karistusettepanekust. W.W'ile kergema karistuse mõistmist on võimalikuks pidanud ning oma ettepanekut ka põhjendanud nii prokurör kui kaitsja, kes on silmas pidanud nii - ikat. KarS § s 56 sätestatut kui ka väljakujunenud karistusprakt

3.3 Tuleb nõustuda, et karistuse mõistab kohus KarS § s 56 märgitud alustel ja kuivõrd - prokuröri arvamust ei ole karistuse mõistmise alusena nimetatud, ei ole see kohtule siduv. Leian, et mõlema kohtumenetluse poole seisukohtade arvestamata jätmisel peaks maakohtul olema kõrgendatud põhistamiskohustus. Maakohtu seisukohad karistuse osas, mis erinevad oluliselt nii kaitsja kui ka prokuröri maakohtus tehtud karistusettepanekust, ei ole piisavalt ja veenvalt põhjendatud. Kuna kohus ei ole piisavalt põhjendanud oma siseveendumuse kujunemist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja karistamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

3.4 Käesolevas kriminaalasjas on tähelepanuväärne, et kõik viis varguseepisoodi pani W.W toime enne tema suhtes 13.juuni 2017.a kohtuotsuse tegemist ning samuti enne tema suhtes 29.juuni 2017.a kohtuotsuse tegemist. Kõigi nimetatud varguste puhul on asjaolud selged, tõenditeks on asitõendite vaatlusprotokollid (turvakaamerate salvestised) ning turvatöötajate ütlused. Eeltoodut arvestades on täiesti arusaamatu, millistel põhjustel on 2017.a mais-juunis toimepandud vargustes kriminaalasi kohtusse saadetud alles 2018.a septembri lõpus. Leian, et käesoleval juhul on ilmselgelt ületatud mõistlikku menetlusaega. KrMS § 306 lg 1 p 61 kohaselt lahendab kohus otsuse tegemisel küsimuse, kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. Käesoleval juhul ei ole maakohus seda kaalunud. Leian, et nimetatud asjaolusid arvesse võttes oleks õiglane mõista W.W

1-18-7724

Zaitsev'ile karistus absorbtsioonipõhimõtet rakendades isegi juhul, kui moodustatav liitkaristus ei vasta isiku süü suurusele.

3.5 Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohti süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Maakohus märkis üksnes, et prokurör taotles süüdistatava karistamist üheksa kuu pikkuse vangistusega ja kohus loeb selle süü suurusele vastavaks. Olen seisukohal, et W.W-le ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Väiksele süüle viitab asjaolu, et süüdistatav on küll toime pannud 5 kuriteoepisoodi, kuid tegemist oli kauplusevargustega ja W.W ei ole põhjustanud kuigi suurt kahju. rS § 56 lg 1 kohaselt karistuse Ka mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Maakohus ei ole võtnud seisukohta karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumise osas.

3.6 Tuvastatud on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennastõigustavad. W.W käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi r Seega nimetatud asjaolusid arvesse ealiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. võttes oleks õiglane mõista karistus absorbtsioonipõhimõtet rakendades W.W-le isegi juhul, kui moodustatav liitkaristus ei vasta isiku süü suurusele.

3.7 Varasemate kriminaalkaristuste põhjal ei ole alust arvata, et W.W võiks uuesti asuda kuritegusid toime panema, et selline käitumine on kujunenud tema käitumismalliks. Kinnipeetava poolt avaldatust nähtub, et ta on valmis tööd tegema, soovib oma hoiakuid ja eluviise muuta ning talle tuleks anda võimalus selle tõestamiseks. W.W isikuandmeid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik kohaldada liitkaristusena 1 aasta 7 kuu alset vangistust.

27 päeva pikkust rea

Pikemaajalise reaalse vangistuse kohaldamine ei ole vajalik ka positiivset üldpreventsiooni ja eripreventiivseid eesmärke silmas pidades, kuna süüdistatav on juba alates 21.05.2018.a kandnud karistust. le aasta kinnipidamiskohas on teise astme kuritegude karistusraame Ü arvestades piisav aeg, et anda õiguse adressaatidele selge signaal riigipoolsest reaktsioonist õigusrikkumistele ning suunata süüdistatav oma käitumist muutma.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leia

d b üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu , perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt -1-1-64-11; määrused nr 3 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

1-18-7724

Apellatsioonis taotletakse otsuse muutmist liitkaristuse osas. karistusmäära ja Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu Apellatsioonide te apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

5. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

5.1 Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist KrMS §

339 lg 2 rikkumisega d kaitsja viitab nimetatud rikkumisele maakohtu poolt, kuivõr apellatsioonimenetluses apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja karistamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel,

seega kaitsja põhjendused KrMS § 339 lg 2 sätete rikkumise kohta on ainetud.

5.2 Kaitsja toodud argu on vastuolulised. Kaitsja viitab mendid ja järeldused ning taotlused läbivalt asjaoludele mida tuleks arvestada karistusmäära valikul, kuid teeb toodud asjaoludest järelduse liitkaristuse osas. Seejuures taotleb kaitsja otsuse tühistamist karistuse mõistmi se osas, kuid ei taotle otsuse tühistamist liitkaristuse osas, kuid uue otsusega taotleb mõista süüdistatavale kergem karistus, viidates ka uuele liitkaristusele.

6. K kaitsja toodud olleegium leiab üksmeelselt, et ja süüdistatava apellatsioonides argume W.W-le ndid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p

9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase 5, 7, vangistuse, ud vangistust. Maakohus on seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 ku W.W-d karistanud 9 kuulise vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra. Seejuures jätavad nii kui süüdistatav tähelepanuta äesoleval juhul on kaitsja asjaolu, et k maakohus sellise karistuse, kui seda on konkreetses asjas süüdistatavale mõistnud täpselt taotlenud prokurör ehk 9 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. Erinevus prokuröri poolt taotletust on vaid moodustatud liitkaristuses.

6.1 Riigikohtu kriminaalkollee lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3- gium on korduvalt rõhutanud 1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. statud va Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuva rguse (KarS § 199) kolm kvalifitseerivat tunnust, s.o avalikult (p 5) grupis (p 7 , kuid vägivalda kasutamata ) ja süstemaatilisus (p 9), mistõttu on W.W süü keskmisest suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdistus on esitatud kokku viies varguses ning lisaks ei ole tekitatud tagajärg ehk kahju suurus väike. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud, mistõttu süüdistatavale mõistetud karistus jääb maakohtu poolt , mis tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, on enam kui kohane.

6.2 Nõustuda saab kaitsjaga, et otsusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud süüdistatava W.W

kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on jätkanud W.W temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte

1-18-7724

kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine 3-1-1-33- W.W poolt a, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kolleegiumil ei tõsiselt kaalum kujunenud veendumust, et W.W puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

7. Süüdistatav W.W ja tema kaitsja Leelo Viil paluvad lugeda W.W-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud kergem karistus kaetuks temale Harju Maakohtu 29.06.2017 aristusega (1 aasta 1 kuu

.a. otsusega mõistetud raskema k

27 päeva). Karistusseadustiku § 65 lg 1 reguleerib liitkaristuse mõistmist neil juhtudel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime ka teise kuriteo. Seega kirjeldab KarS § 65 lg 1 lause 1 olukorda, mil on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga. Kolleegium nõustub apellantidega, et tavaolukorras oleks pidanud arutama W.W kõiki kuritegusid koos ja mõistma karistuse ühe kohtuotsusega.

7.1 KarS § 65 lg 1 esimesest lausest tuleneb sõnaselgelt kohtu kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus KarS -s §

64 sätestatud korras. Viimane sätestab kuritegude kogumi eest mõistetava liitkaristuse üldised reeglid. Apellandid taotlevad orbtsiooniprintsiibist, lugedes liitkaristuse mõistmisel lähtuda abs kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Kolleegium asub seisukohal, et maakohus on kuritegude kogumi eest liitkaristuse valikut piisava põhjalikkusega käsitlenud ja süüdistatavale mõistetud liitkaristus kuritegude kogumi eest on kooskõlas karistamise alustega. Maakohus on õigustatult kohaldanud üksikkaristustest raskeima suurendamist ehk karistuste

lusel, kuna toimepandud kuritegude arv täieliku liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 a on kindlasti nendeks teguriteks, mis mõjutavad süüdistatava süü suurust ja põhjendavad liitkaristuse moodustamisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohtu poolt mõistetud liitkaristust vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga.

7.2 Apellandid jätsid täielikult tähelepanuta maakohtu viite Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendile (vt nr 3-1-1-20-16), milles üheselt märgitud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kolleegium asub seisukohale, et liitkaristuse moodustamisel ei saa lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, kuivõrd raskeim karistus ei ole vastav süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

7.3 Lisaks väärib märkimist, et süüdistatava etteheited kriminaalasjade ühendamata jätmise osas ei ole asjakohased. ja kaitsja etteheited seoses menetluse ebamõistliku aja kohta Apellandid on jätnud täielikult tähelepanuta, et 05.05.2017 toimepandud kuritegude kohta on politseile avaldused M 16.02.2018.a ja kriminaalmenetlust alustati OÜ poolt esitatud alles 26.02.2018.a. Ka tunnistaja on ülekuulatud

18 ning asitõendi vaatlusprotokoll 26.02.20 on koostatud alles augustis 2018.a. Ka 09.06.2017 varguse kohta on esitatud avaldus alles 14.06.2017 ning alles novembris 2017 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistaja

1-18-7724

kuulatud üle alles 13.08.2018. Seega apellantide väited, et enne 13.06.2017 ja 29.06.2017 kohtuotsuseid olid kõigi viie varguse osas kõik asjaolud selged ja tõendid olemas, on ainetud ja ilmselgelt põhjendamatud, mistõttu ei ole võimalik jaatada, et menetlus oleks olnud ebamõistlikult pikk.

8. tasu menetluskulu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud Apellatsioonimenetluse kulu on W.W-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. W.W kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal nõustamiseks Tallinna Vanglas ja apellatsiooni koostamiseks kokku 2,0 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 euro maks 20 eurot. Kolleegium t, millele lisandub käibe peab põhjendatud summaks t, millele lisandub käibemaks 20

100 euro eurot ning Vanalinna Advokaadibüroo välja mõista riigieelarve kasuks tuleb st eraldatud vahendite arvelt 120 eurot. Antud summa tuleb W.W-lt menetluskulud riigi kasuks välja mõista, kuivõrd jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.

9. on Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. d

/allkirjastatud digitaalselt/