Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

1-08-601/41-08-601/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Summary AI generated

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. novembril 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-601 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kaja Aljama Kriminaalasi R.L asenduskaristuse läbivaatamine Süüdistatav Prokurör R.L, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistatud: 26.06.2006 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 424 jÃ...

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24.
novembril 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-601 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kaja Aljama Kriminaalasi R.L asenduskaristuse läbivaatamine Süüdistatav

Prokurör

R.L, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistatud: 26.06.2006 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS §

424 järgi vangistusega tingimis katseajaga 18 kuud, jyuhtimisõigus ära võetud 1 aastaks; 22.01.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7 ja 8 järgi rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära, mis on 10080 krooni, tasumata Tiina Viru Samuti osales kohtutäitur Virge Välb Resolutsioon

Asendada R.L-ile 22.01.2008.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega nr 1-08-601 mõistetud rahaline karistus 160 päevamäära 53 (viiekümne kolme) päevase vangistusega.

Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele peale jõustumist. Vangistuse aega hakata lugema vanglasse asumise päevast.

Mitteilmumisel kohaldada sundtoomist.

Välja mõista R.L-ilt riigieelarvesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB

Pank, viitenumber 2800049696) postikulude katteks (kaksteist kr 50 s) . Anda 12.50 krooni

kohtukulude vabatahtlikuks täitmiseks aega määruse kuulutamisest. Juhul kui esitata 30 päeva vastavat dokumenti, siis lisanduvad täitemenetluse kulud.

Määruse peale võib esitada kaebuse 10 päeva jooksul.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 22.01.2008.a otsusega on R.L-ile mõistetud rahaline karistus 160 päevamäära, mis on 10080 krooni. Rahaline karistus tuli tasuda peale otsuse jõustumist 1 aasta jooksul. Kohtutäituri avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud aprillis 2009. Süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust.

Kohtumenetlus Kohtuistungil täitur jääb oma avalduse juurde. Rahaline karistus on tasumata. Vara ega töökohta tal ei ole, samuti raha panga arvel.

Süüdimõistetu kinnitab, et rahaline karistus on tasumata. Töötamise võimalus on ära langenud

augustist 2009. Peale kohtuotsust kuni augustini 2009 töötas vahelduvalt. Rahalist karistust ei tasunud, sest tal oli ka teisi rahalisi kohustusi. Asenduse kohta arvab ega muud üle ei jää, sest raha tal maksta ei ole.

Prokurör toetab kohtutäituri taotlust ja tegi ettepaneku asendada mõistetud rahaline karistus 53 päevase vangistusega.

Kohtu põhjendused

Kohus, olles ära kuulanud kohtutäituri, süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud kriminaalasjas tehtud

kohtuotsusega ja kohtutäituri esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu poolt on talle kohtuotsusega mõistetud karistus täitmata. Tasuma ei asunud peale otsuse jõustumist 1 aasta jooksul

ega asunud tasuma ka kohtutäituri teate järel. Seega on põhjendatud karistuse asendamine teise karistuse liigiga – vangistusega.

Vastavalt täitemenetlusseadustiku §-le 206 lg 2 on kohtutäitur kohustatud rahalise karistuse tähtaja mittejärgimisel saatma avalduse karistuse asendamise otsustamiseks kohtule karistusseadustiku §-des 70-71 sätestatud korras. Süüdimõistetut on kohtutäitur eelnevalt sellest teavitanud. Samuti on täitur kindlaks teinud varaliste võimaluste puudumise. Ka kohus ei tuvastanud vara või töötasu või rahaliste vahendite olemasolu. Süüdimõistetu ise on sama kohtule kinnitanud.

Vangistuse kohaldamise järeldusele jõuab kohus ka seetõttu, et kohus ei tuvastanud ainsatki mõjuvat

põhjust, miks süüdimõistetu ei suutnud asuda rahalise karistuse täitmisele peale kohtuotsuse jõustumist, kusjuures siis oli töötasu ja töötamist on olnud ka jätkuvalt edasi. Võimalus lõppes alles augustis 2009. Seejuures ei tasunud mitte midagi, kuigi rahaline sissetulek oli olemas. See, et tal on

olnud ka teisi rahalisi kohustusi, ei ole tasumatajätmise seaduslikuks põhjuseks. Samas on selle

kohtuotsusega täielikult arvestatud süüdimõistetu enda tahet kanda rahalist karistust vangistuse asemel. Rahaline karistus on samaväärne karistus kui teised karistusliigid. Karistuse täitmatajätmine

näitab omakorda otsest tahtlust ja samuti, et süüdimõistetu ei suhtu täie tõsidusega karistusesse ja kohtuotsuse täitmisesse. Kohtu hinnangul on ainuvõimalus taotlus rahuldada ja asendada mõistetud karistus vangistusega.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik