3-18-2408/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2408

Haldusasi

Päästeameti

esialgse

õiguskaitse

taotlus

Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus 05.11.2018 otsuse nr 1-

25/927 kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Päästeamet, volitatud esindaja v.adv Merit Lind

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute

Keskus 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 täitmine kuni selle peale halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse

esitamise korral kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse

jõustumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeamet esitas 23.03.2016 Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

taotluse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile „Päästetehnika soetamine

keskkonnaõnnetustele reageerimiseks“.

2. KIK tegi 20.05.2016 otsuse nr 1-25/84, millega rahuldas Päästeameti taotluse perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ning siseministri 23.04.2015 määruse nr 25 „Metsa- ja

maastikupõlengute likvideerimise võimekuse ja reostustõrjevõimekuse arendamine perioodil

2014-2020“ alusel. Toetuse summa oli 27 760 000 eurot. Projekti eesmärk oli suurendada

päästevõimekust ühe 600 ha suuruse piirkonna võrra, kus suudetakse samaaegselt tulekahju

lokaliseerida ja likvideerida. Selle saavutamiseks oli ette nähtud soetada 83 multifunktsionaalset

päästesõidukit ja 14 päästeseadet.

3. Toetuse saajale vastavate päästesõidukite soetamiseks viis Siseministeerium läbi kolm

riigihanget (162716, 163708 ja 161460).

4. Rahandusministeeriumi

finantskontrolli

osakond

(auditeeriv

asutus)

auditeeris

riigihankeid viitenumbritega 162716 („Päästeteenistuse konteinerautode ostmine ning

garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade

ostmisega") ja 163708 („Päästeteenistuse paakautode ja paakkonteinerite ostmine ning

2(4)

garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade

ostmisega"). Riigihanget nr 161460 („Päästeteenistuse põhiautode ostmine ning garantiiaegsete

hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade tellimisega") ei

auditeeritud. Auditeeriv asutus leidis 01.03.2018 lõpparuandes CF-110/2017, et riigihankes nr

162716 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke

esemega ning tuvastas, et mitteabikõlblik kulu riigihankes nr 162716 on 124 128 eurot.

Auditeeriv asutus leidis 01.03.2018 lõpparuandes CF-116/2017, et riigihankes nr 163708 seatud

kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega ning

tuvastas, et mitteabikõlblik kulu riigihankes 163708 on 996 535,92 eurot. Auditeeriv asutus

kehtestas rakendusüksusele soovituse algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise

tagasinõudmise protsess ning vaadata üle kõik sama projektiga seotud hangete kvalifitseerimise

tingimused ja piiravate tingimuste korral algatada tagasinõude protsess.

5. KIK leidis, et ka riigihankes nr 161460 esinevad samad puudused, mille kohta auditeeriv

asutus oli teinud järeldusi riigihangetes nr 162716 ja 163708.

6. KIK tegi 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927, millega vähendas projektile nr 2014-

2020.8.02.16-0004 „Päästetehnika soetamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks“ eraldatud

Ühtekuuluvusfondi toetust 2 340 223,33 euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 412 980,59

euro võrra ning nõudis nimetatud summad, kokku 2 753 203,92 eurot, toetuse saajalt tagasi.

Tagasinõutud toetuse summa tuli tagastada 60 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Päästeamet sai

otsuse kätte 06.11.2018.

7. Päästeamet esitas 30.11.2018 vaide, milles palus tunnistada kehtetuks KIK-i 05.11.2018

otsuse nr 1-25/927.

8. KIK pikendas 27.12.2018 vaide lahendamise tähtaega 30 päeva võrra põhjusel, et KIK

on pöördunud auditeeriva asutuse poole küsimusega, kas vaides esitatud seisukohad muudavad

auditi järeldusi, kuid auditeeriva asutuse vastus viibib. Seega teeb KIK taotluse esitaja vaide

lahendamise kohta otsuse 2019. a jaanuari lõpus.

9. Päästeamet esitas 28.12.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse KIK-i

05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni antud asjas

kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid taotluse esitajale ebaproportsionaalselt

kahjulikud tagajärjed. Kohustus tagastada KIK-i õigusvastase finantskorrektsiooni otsusega

alusetult tagasi nõutud rohkem kui 2,7 miljonit eurot eraldatud toetust rikub taotluse esitaja

õigusi ning paneb taotluse esitaja eelarveliselt äärmiselt tugeva surve alla, mis võib omakorda

hakata mõjutama Päästeameti põhiülesannete täitmist. Taotluse esitaja esitatav kaebus ei ole

ilmselgelt perspektiivitu. Küsimus on riigihangete seaduse (RHS) sätete sisu ja mõtte õiguslikus

tõlgendamises ning ilma sisulise uurimiseta ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebus oleks

perspektiivitu. Samuti on KIK finantskorrektsiooni otsust tehes teinud olulisi menetluslikke

vigu. Asjas puudub oluline ja ülekaalukas avalik huvi koheseks toetuse tagasimaksmiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei rikuks käesoleval juhul kolmandate isikute huve ega riivaks

ka avalikku huvi. Vastupidi, taotleja tegevusvaldkonda ja päästevõimekuse jätkusuutlikkuse

tagamise eesmärki silmas pidades on oluline, et ka vaidluse kestel ei oleks Päästeameti

põhiülesannete täitmine ohustatud üle 2,7 miljoni euro suuruse rahasumma põhjendamatust

tagasi nõudmisest tingitult. Avalikes ning kolmandate isikute huvides on pigem hoopis

Päästeameti päästevõimekuse ning avaliku teenuse osutamise tõrgeteta toimimise tagamine.

Päästeameti tegevusvaldkonnaks on avaliku teenuse tarbijate põhiseaduslike õiguste – õigus elu,

tervise ja vara kaitsele – tagamine.

Taotluse esitajale teadaolevalt ei ole rakendusüksuste tavapärane praktika toetussumma

sissenõudmine vaide- või kohtumenetluse kestel ning seega ei saa toetuse hilisem

tagasimaksmine (kui on saabunud õigusselgus) ka käesoleval juhul kuidagi kahjustada KIK-i

3(4)

huve. Sellegipoolest ei ole ühegi õigusnormiga välistatud see, et sõltumata tavapärasest

praktikast asuks KIK siiski käesoleval juhul toetussummat sisse nõudma, hoolimata vastavaks

ajahetkeks veel saabumata õigusselgusest. Veelgi enam, kui KIK ka käesoleval hetkel kinnitaks,

et ta ei asu otsusega tagasi nõutud summat sisse nõudma, puuduks sellel õiguslikult siduv mõju.

See omakorda tähendab, et välistatud ei ole ka potentsiaalselt alusetute ja ebavajalike

täitemenetluse kulude kandmine taotluse esitaja poolt, mille tagasinõudmine võib hiljem taotluse

esitaja jaoks keerukaks osutuda.

10. KIK esitas 02.01.2018 vastuse Päästeameti esialgse õiguskaitse taotlusele.

KIK leiab, et käesolev vaidlus peaks sisuliselt toimuma Rahandusministeeriumi ja

Siseministeeriumi vahel. Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, KIK

täidab struktuuritoetuste rakendusüksusena Rahandusministeeriumi kui struktuuritoetuste

rakendamise eest vastutava ministeeriumi tahet, nagu nähtub ka esialgse õiguskaitse taotlusest,

milles selgitatakse, et KIK on teinud vaidlusaluse otsuse Rahandusministeeriumi auditi alusel.

KIK-i arusaamise kohaselt on Rahandusministeerium vaidlusaluse tagasinõude alused ja määrad

kooskõlastanud ka Euroopa Komisjoniga.

KIK-i hinnangul puudub esialgse õiguskaitse sisuline vajadus. Kuivõrd vaidlusalune nõue on

esitatud Eesti Vabariigi valitsusasutuse vastu, siis puudub hilisema täitmise võimatuse risk ning

väga suure tõenäosusega ei lähe nõue kunagi täitmisele, vaid Rahandusministeerium ja

Siseministeerium lepivad kokku nõude katteallikates riigieelarves. KIK kinnitab, et enne nende

läbirääkimiste tulemuse selgumist ei kavatse KIK 05.01.2019 ega ka nähtavas lähitulevikus

otsust täitmisele pöörata.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Päästeamet taotleb KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse või alternatiivselt

täitmise peatamist kuni asjas kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse

õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

13. KIK leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse sisuline vajadus. Kohus sellega ei

nõustu. Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotlemiseks peab vaidemenetlus olema pooleli

(vaie on esitatud) ning peab esinema oht, et ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib taotleja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Päästeamet esitas

30.11.2018 KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 peale vaide. KIK pikendas 27.12.2018 vaide

lahendamise tähtaega 30 päeva, mistõttu tehakse vaideotsus alles 2019. a jaanuari lõpus. Samas

tuleb taotlejal KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kohaselt tagastada 2 753 203,92 eurot 60

päeva jooksul alates otsuse jõustumisest (teatavakstegemisest). Kuna Päästeamet sai otsuse kätte

06.11.2018, on toetuse tagastamise viimane päev 05.01.2019 ja alates 06.01.2019 on KIK-l

võimalus alustada oma nõude sundtäitmist. See on oluliselt varem kui vaideotsuse tegemise aeg.

Kohus leiab, et olukorras, kus KIK-l ei ole takistusi 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 sundtäitmise

alustamiseks enne vaidemenetluse lõppu, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas.

Vajaduse olemasolu ei muuda olematuks KIK-i selgitus, mille kohaselt ei ole täitemenetluse

algatamine tõenäoline. Kohus peab lähtuma eeldusest, et vastava menetluse algatamise võimalus

on õiguslikult olemas. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu kinnitab ka tagastamisele

kuuluva summa suurus. Kohus nõustub taotlejaga, et tegemist on sellises suurusjärgus summaga,

mis võib mõjutada Päästeameti põhiülesannete täitmist (Päästeameti põhimääruse § 7) . Kohtu

hinnangul ei välista esialgse õiguskaitse vajadust KIK-i vastuses mainitud võimalus, et sisuline

4(4)

vaidlus võib hiljem laheneda valitsusasutuste omavahelise kokkuleppega. Kohus saab esialgse

õiguskaitse vajaduse hindamisel lähtuda ainult nendest asjaoludest, mis esinevad esialgse

õiguskaitse määruse tegemise ajal, st asjaolust, et algatatud on vaidemenetlus ning otsuse

täitmine on õiguslikult võimalik. Kuna praeguse seisuga ei esine ühtegi asjaolu, mis selgelt

välistaks KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 sundtäitmise, peab kohus lähtuma eeldusest, et

sundtäitmise alustamise oht on olemas.

14. Kuigi vaide ning vaide rahuldamata jätmise korral esitatava võimaliku kaebuse

eduväljavaateid on praeguses menetluse etapis raske hinnata, ei saa võimalikku kaebust pidada

ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja on oma vaiet põhjendanud ning nende põhjenduste õigsust,

sh kaebuse lubatavaust tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.

15. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, sest KIK-l

puudub põhjus saada toetus tagasi võimalikult kiiresti. Lisaks on KIK vastuses esialgse

õiguskaitse taotlusele ise kinnitanud, et nõude hilisema täitmise võimatuse risk puudub. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei riiva ka kolmandate isikute huve.

16. Päästeamet on taotlenud KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse ja alternatiivselt

täitmise peatamist. Kohus leiab, et asjakohane esialgse õiguskaitse abinõu on otsuse täitmise

peatamine, kuna otsuse kehtivus iseenesest ei loo taotleja jaoks negatiivseid tagajärgi. Oluline

on sundtäitmise ärahoidmine, mida aitab tagada otsuse täitmise peatamine.

17. HKMS § 249 lg 4 teine lause sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse

õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise

tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata (punkt 1), või kohtuotsuse jõustumiseni

või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse

jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (punkt

2).

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab KIK-i

05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 täitmise kuni selle peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja

lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni

selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni.

19. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või

omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta

(HKMS § 253 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm