2-18-17730/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 02. jaanuaril 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number 2-18-17730

Tsiviilasi M-M.M.i hagi J.M.i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M-M.M., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx

Hageja seaduslik esindaja: T.I., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx

Kostja: J.M., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx

Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M-M.M.i hagi J.M.i vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.M.ilt (isikukood xxxxxxxxxxxx) elatis Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot ja alates 01.01.2019.a 270 eurot) alates 22.11.2018. a igakuuliselt alaealise lapse M-M.M.i (isikukood xxxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni M-M.M.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxx. a.

3. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis tasuda T.I. (isikukood xxxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXX, AS-s Swedbank.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

2-18-17730 2

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud kostja kanda - alus TsMS § 162 lg 1, kuid kohtule teadaolevalt asjas kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. 22.11.2018 esitas hageja oma seadusliku esindaja kaudu Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine poeg (hagiavalduse esitamise hetkel xxxxxxxxxxxx). Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja kohtule esitanud hageja sünnitunnistuse (tl 2). Pere elab lahus xxxxxxxxxxxx. Kostja ei ole pärast pere lahkukolimist hagejale ülalpidamist võimaldanud. Hageja seadusliku esindaja sissetulekust ei piisa lapse kõigi vajaduste katmiseks.

3. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 250 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.11.2018 määrusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud kostja rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil Xxxxxxxxxxxx 27.11.2018, hagimaterjalid võttis vastu kostja ema J.M.. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2-18-17730 3

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt TsMS § 322 lg-le 1, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte tema rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil Xxxxxxxxxxxx 27.11.2018. Hagimaterjalid võttis vastu kostja ema J.M.. Kohus loeb dokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.11.2018. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

6. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

7. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on hagiavalduses esitatud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. a 250 eurot kuus ja 2019.a 270 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega hagile muul viisil vastu vaielnud.

9. Vanem on kohustatud oma alaealist last PKS § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest, s.o 22.11.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selguse mõttes märgib kohus, et perioodi 22.11.2018 – 02.01.2019 eest moodustab väljamõistetav elatis 340 eurot (perioodi 22.11.2018 – 22.12.2018 eest 250 eurot, perioodi 23.12.2018 – 31.12.2018

2-18-17730 4

eest 72,58 eurot (s.o 250 eurot/31 päevaga*9 päeva) ja perioodi 01.01.2019 – 02.01.2019 eest 17,42 eurot (s.o 270 eurot/31 päevaga*2 päevaga).

Menetluskulud

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Siiri Malmberg kohtunik