1-19-6/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-6

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02. jaanuar 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi

lg 2 kiirmenetluses G.E süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav G.E , IK XXX ; varasem karistatus: ; ; XXX XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral, tud;

väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kümme (10 G.E lg 2

) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistetud kümne (10 alusel ) kuu pikkusest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele ) päeva G.E

poolt kaks (2 vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka G.E

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01. 02. jaanuar 2019. a ning lugeda koheselt – ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõi karistuse ülejäänud osa üheksa (9 stetud , s.o ) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva ei pöörata täitmisele, kui pikkust vangistust G.E ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on talle määratud G.E

katseajal kohustatud:

1. elama

;

kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametniku vahendite le andmeid oma kohustuste täitmise ja elatus kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata G.E-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata G.E-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata G.E-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem

ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“

teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi - - Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördu Tartus võimalik miseks registreerida

ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil

http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata G.E katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata G.E katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise G.E-lt õigus tus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. kuueks (6) kuuks, milline karis

Liiklusseaduse § 127 alusel on G.E kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 välja mõista lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse G.E-lt sundraha kakssada (200 eurot ja kaitsjatasu 0) eurot. ) kakskümmend (2 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud G.E menetluskulud osade kaupa alates jooksul. kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700000114. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

G.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14. juunil 2013. a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-13-5477 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis 01. jaanuaril 2019. a kella 20:27 paiku Tartu maakonnas

-nr , olles alkoholijoobes XXX mootorsõidukit Yamaha 500 5XR reg XXX (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus G.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud iiklusseaduse § 69 lg l 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani G.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt t

kvalifitseeritava kuriteo aotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi toimepanemise eest süüdis G.E-le karistuseks tatavale 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb G.E koheselt ära kanda 2 vangistust milleks KarS 1 alusel arvata ajavahemik 01. 02. jaanuar päeva § 68 lg – 2019. a. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa päeva , s.o 9 kuud 28 vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu , 4 alusel ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 temale määratavaid lisakohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on G.E käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu

määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata G.E-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus

mitte

tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada G.E kohtuotsuse jõustumisest alates hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-

Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või - Viljandi Haigl

as ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki kohaldada G.E suhtes lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. Võttes arvesse G.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tal on neli alaealist last ja tema sissetulekuks on emapalk XXX), on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda et G.E tuleb ning määrata,

kaitsjale määratud tasust

ära tasuda 20 eurot ja sundrahast 200 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest, st 40 eurot kaitsjale määratud tasust ja 205 eurot sundrahast jätta riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks määrata süüdistatava tähtaeg otsuse jõustumisest

le 1 aasta kohtu alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

lg 2 kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole, konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.E süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev menetluskuludeks on

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

ja lg 2 vähendamisele

kaitsjatasu. kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades Kohus nõustub kokkuleppes

väljamõistetavate menetluskulude suurus süüdistatava t, majanduslikku olukorda ning tema

enda seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga täies ulatuses ja

äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt

kokkuleppele KrMS

osa menetluskuludest riigi kanda ning § 180 lg 3 jättes määrata ülejäänud

menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/