2-18-3763/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-3763

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3763 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind V K hagi M S vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes

1197 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V K (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx) Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-post info@tarmopilv.ee) Kostja: M S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja seaduslik esindaja: O S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Vähendada Pärnu Maakohtu 26.07.2012.a maksekäsu määruse nr 2-12-22965 alusel V Klt M Su kasuks väljamõistetud elatist.

3. Välja mõista V Klt M Su ülalpidamiseks elatis 17 eurot kuus alates 09.03.2018.a kuni vangistuse kandmise lõpuni.

4. Peale vangistuse kandmiselt vabanemist tuleb V Kl jätkuvalt elatist tasuda M Su kasuks Pärnu Maakohtu 26.07.2012.a maksekäsu määruse nr 2-12-22965 alusel

150 eurot kuus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-17-10690

Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, kostja seisukoht V K esitas 09.03.2018.a hagiavalduse M S vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. 21.06.2018.a esitatud hagiavalduse täpsustuses palub hageja vähendada väljamõistetavat elatis

17 euroni alates hagi esitamisest kuni hageja vanglast vabanemiseni 24.08.2021.a. Hageja on kinnipidamisasutuses alates 24.08.2015.a. Hageja töötab vanglas koristajana töötasuga 19 senti tunnis. Hageja ühe kuu töötasu on 30 kuni 40 eurot. Hagejal pole muud vara, mille arvelt elatis maksta. Kostja vajadused saavad osaliselt kaetud ka lapsetoetusega. Kostja seaduslik esindaja vastas hagile, et ei ole elatise vähendamise nõus. Hageja on aastaid rikkunud lapse ülalpidamise kohustust. Laps vajab väga isapoolset elatist. 17 eurot ei kata lapse vajadusi. Laps käib koolis, tal on vaja koolitarbeid, osaleda klassieksursioonidel, ta käib trennis, ta vajab raamatuid, mänguasju, laps vajab süüa ja eluaset. Hageja seaduslik esindaja peab vahel küsima lapse ülalpidamiseks abi oma vanematelt.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes

1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Pärnu Maakohtu 26.07.2012.a maksekäsu määrusega nr 2-12-22965 on V Kt kohustatud tasuma elatist 150 eurot kuus M K kasuks alates 12.06.2012.a kuni M K täisealiseks saamiseni xxxx.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

Tsiviilasi nr 2-17-10690

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Hageja on esitanud nõude vähendada vangistuse ajal tasutavat elatist 17 euroni. V K on esitanud kirjalikud tõendid selles, et tema töötasu vanglas on 30 kuni 40 eurot kuus (lk 29 – 30). Muu vara hagejal puudub.

Tartu Maakohus arutas kriminaalasjas nr 1-14-8880 V K ennetähtaegset vabastamist vangistuse kandmiselt. Kohtu 16.10.2018.a määrusega jäeti V K ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamata, määrus jõustus 02.11.2018.a. Eeltoodust nähtuvalt kannab V K jätkuvalt vangistust. V K karistuse kandmise aja lõpp on xxxx.

Kostja seaduslik esindaja on esitanud vastuväite, millise kohaselt 17 eurot kuus elatist ei kata lapse vajadusi. Kohus nõustub kostja seadusliku esindaja väitega, et elatis 17 eurot kuus ei kata lapse vajadusi. Sellisel juhul peab suurema osa lapse kuludest katma vanem, kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.

PkS § 102 lg 1 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike

1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes

1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Käesoleval juhul on kohtu arvates mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel asjaolu, et hageja viibib kinnipidamisasutuses. Samuti on mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja ülalpidamisel on ka teine laps, xxxx sündinud tütar. Eeltoodust nähtuvalt on muutunud asjaolud, mis olid eelnevalt elatise väljamõistmise aluseks.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt varemtehtud otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega tuleb V Klt vähendatud elatis välja mõista alates hagi esitamisest 09.03.2018.a.

Hageja palus elatise vähendamisel arvestada, et kostja vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega. Kostja seadusliku esindajal on üks laps, kostja. Lapsetoetuse määr on käesoleval aastal 55 eurot. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-124-15 kohaselt tuleb kohtule elatise suuruse määramisel arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega.

Eeltoodust tulenevalt, kuigi elatis 17 eurot ei kata lapse vajadusi, tuleb käesoleval juhul väljamõistetud elatist vangistuse kandmise ajaks vähendada 17 euroni. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et hagejal puudub vanglas viibides võimalus teenida suuremat sissetulekut kui 30-40 eurot kuus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviilasi nr 2-17-10690

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik