2-17-13937/36 · 2-17-13937/36 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-13937/36 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U O T S U S

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-13937

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.juuni 2018 teatavaks tehtud otsuse resolutsioon, Pärnu

kohtumaja kantselei kaudu

31.12.2018 otsust täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga

Tsiviilasi

XX hagi CC vastu kahjuhüvitise 227,95 eurot ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks ja CC vastuhagi XX

vastu üüri tagatisraha tagastamiseks.

Tsiviilasja hind

XX hagi hind 250,23 eurot

CC vastuhagi hind 110,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastukostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxx

xx,

xxxxx

xxxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kaire Aus (e-post kaire.aus@austalu.ee)

Kostja/vastuhageja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxx xx, xxxxx xxxxx, e-post xxx); lepinguline esindaja

vandeadvokaadi

abi

Marko

Tammann

(e-post:

marko.tammann@palmiste.ee)

Kohtuistung

29.mai 2018, osalesid XX, adv Aus, adv Tammann

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu XX osaline loobumine hagist ja lõpetada tsiviilasjas 2-17-13937 menetlus XX

hagis CC vastu kahju hüvitamise nõudest 35 euro ja vastavas osas viivise nõude osas.

2. Jätta rahuldamata XX hagi CC vastu kahjuhüvitise 192,95 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 3,44 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks

protsendina põhivõlast VÕS § 113 l 1 teises lauses sätestatu määras.

3. Rahuldada CC vastuhagi üüri tagatisraha tagasisaamiseks ja mõista XXlt CC kasuks

välja 110,05 eurot.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise tähtaja ja korra selgitamine ei ole apellatsioonkaebuse esitamiseks

loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

2

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

XX esitas 19.09.2017 Pärnu Maakohtule hagi CC-lt kahjuhüvitise saamiseks. Hagiavalduse

kohaselt pooled sõlmisid 20.12.2016 hagejale kuuluva, Xxxxx xxxxxx, Xxxxxx xxxx x

korteriomandi nr xxxx (registriosa nr xxxxxxx) kasutamiseks üürilepingu. Üürilepingu punktis

4.3.4. (koostoimes Lepingu punktiga 1.3.) üürnik kohustus hüvitama eluruumi hävimisest või

kahjustumisest tuleneva kahju, kui ta ei tõenda, et ta ei vastuta selle tekkimise eest. Üürileping

lõppes 31.05.2017. a. Korteriomandi ülevaatusel selgus, et kostja oli lõhkunud ja rikkunud

korteri sisustust:

- söögitoa komplekti laud on kahjustatud, laual esineb hulgaliselt täkkeid ja laua pinnalt on

eemaldatud tükk (laua väärtus 193,00 eurot);

- purunenud on lauanõud (väärtus 35,00 eurot);

- lõhutud on laevalgustuse adapter (väärtus 20,00 eurot);

- lõhutud on elutoa diivani seljatugi (remont 90,00 eurot)

Kokku on korteriomandis olnud esemete asendamiseks ja remondiks vajalik üürileandja kulu

summas 338,00 eurot.

Lisaks jättis kostja tähtaegselt tasumata 2017. a mai kuu kommunaalkulud summas 129,00 eurot.

Hageja tasaarvestas tagatisrahast kostja poolt tasumata kommunaalkulude katteks 129,95 eurot ja

tekitatud kahju katteks 110,05 eurot ning seega on hüvitamata kahju summas 227,95 eurot,

millele lisandub viivis 81 päeva eest (01.07. - 19.09.2017. a) summas 4,04 eurot. Kokku on

hageja nõue kostja vastu summas 231,98 eurot.

Kohtuistungil hageja loobus kahju nõudest lauanõusid puudutava 35 euro osas ja vastavalt

vähendas viivisenõuet. Hageja lõplikuks nõudeks jäi kahju summas 192,95 eurot, sellelt summalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja hagi esitamise ajaks sissenõutava

viivise 3,44 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmise nõue.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, menetluskulude nimekirja kohaselt määrata

menetluskulude suuruseks 11850 eurot, sh riigilõiv 75 € ja esindaja kulud 1110 eurot (summa

koos käibemaksuga, kuid ei ole kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul alusel käibemaksu tagasi arvestada), mõista menetluskulud kostjalt välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja ei ole hageja eluruumi ega selle sisustust kahjustanud. Üürnik

ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega. Hageja ei ole tõendanud, et söögitoa komplekti laual võimaliku augu (fotol

paistab tume koht) tekitas kostja ajal, mil ta hagejalt üüritud eluruumi kasutas. Hagiavaldusele

lisatud hinnapakkumises on laua hind koos käibemaksuga 100 eurot, hageja loeb aga laua

väärtuseks pea poole suuremat summat ehk 193 eurot ning nõuab kostjalt selles väärtuses kahju

hüvitamist.

Purunenud lauanõude ja lõhutud laevalgustuse adapteri osas tõendeid esitatud ei ole.

Lõhutud elutoa diivani seljatoe osas on hageja esitanud kohtule küll hinnapakkumise, kuid jätnud

taas tõendamata, et selle lõhkus kostja (sh ajal, mil kostja hagejalt üüritud eluruumi kasutas).

Kostja ei esita vastuväidet hageja poolt tagatisrahast kommunaalkulude katteks 129 euro ja

3

95sendi tasaarvestamisele. Kostja ei ole nõus kahju katteks 110 euro ja 5 sendi

tasaarvestamisega. Kostja vaidleb vastu ka hageja viivisenõudele.

VASTUHAGI

Kostja esitas vastuhagi hagejalt üüri tagatisraha jäägi 110 euro ja 5 sendi (240 eurot –

kommunaalkulude võlgnevus 129,95 eurot) tagasisaamiseks.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja

110 eurot ja 05 senti. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirjas palub määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 2631 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) 2556

eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega, kostja ei ole

käibemaksukohustuslane. Kostja palub menetluskulud hagejalt välja mõista ja kohustada hagejat

tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel kohus tegi asjas esmalt teatavaks

kohtuotsuse resolutsiooni. Kuna pooled teatasid otsuse kättetoimetamisest alates 10 päeva

jooksul, et soovivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, täiendab kohus käesolevaga otsust

kirjeldava ja põhjendava osaga.

2. Kohus, tutvunud kirjalikult esitatud seisukohtadega, kuulanud ära poolte selgitused

kohtuistungil, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki tõendeid

kogumis, leiab, et XX hagi tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada kostja CC vastuhagi.

TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lõpetab kohtuotsusega asjas ka menetluse osa, milles hageja

kohtuistungil nõudest loobus.

3. Kohtuistungil 29.05.2018 hageja loobus lõhutud lauanõude hüvitamise nõudest summas 35

eurot ning vastavas osas vähendas ka viivisenõuet 60 sendi võrra (algne hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 4,94 eurot, põhinõude vähendamise järel jäi

viivisesummaks 3,44 eurot). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Hageja osaliselt hagist loobumine on

TsMS § 429 lg 2 kohaselt protokollitud. Eeltoodu alusel kohus lõpetab asjas menetluse XX hagis

CC vastu kahju hüvitamise nõude osas summas 35 eurot ja sellele vastavas osas viivisenõudest.

4. Asjas ei ole vaidlust, et hageja üürileandjana ja kostja üürilevõtjana sõlmisid 20.12.2016

kirjaliku üürilepingu (toimikus lk 8 – 10) eluruumi, aadressil xxxxx, Xxxxxx xxxx x-xxxx

kasutamiseks tähtajaga 31.05.2017. Samal päeval kostja sai korteriomandi enda valdusesse.

Samuti ei ole asjas vaidlust, et reaalselt hakkasid korterit kasutama kostja elukaaslane koos xx-

aastase pojaga, kostja ise töötas välismaal ja viibis korteris harva. Leping lõppes tähtaja

möödumisega ja hageja sai korteri valduse tagasi kostja elukaaslaselt. Üürilepingu sõlmimisel

ega üürilepingu lõppemisel korteri valduse üleandmisel akte ei koostatud, korteri ega selles

olnud mööbli ja sisustusesemete seisukorda ei fikseeritud.

Üürilepingu sõlmimise järel kostja tasus hagejale kokkulepitud summas 240 eurot tagatisraha,

millest hageja tasaarvestas 129,95 eurot 2017.a maikuu kommunaalkulude võlgnevuse katteks ja

110,05 eurot tekitatud kahju katteks.

5. Hageja leiab, et kostja on lõhkunud üüritud eluruumis olnud söögitoa komplekti laua, diivani

seljatoe ja laevalgustuse adaptri ning nõuab kostjalt kahju hüvitamist osas, mida tasaarvestus ei

katnud. Kostja vaidleb kahju tekitamisele vastu, ei ole nõus tagatisraha kahju katteks

tasaarvestamisega ning vastuhagis nõuab hagejalt üüri tagatisraha tagastamist summas 110,05

eurot.

6. Poolte vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt

juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tuleneval muul

4

põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕ § 127 lg-tes 2 – 4 sätestatu

kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse

või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist

kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Eeltoodust tulenevalt XX kahju nõude lahendamiseks tuvastada, kas kostja on üürilepingut

rikkunud, kas kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kas hagejal tekkis kahju, kas hagejal

tekkinud kahju ja kostja lepingurikkumise vahel on põhjuslik seos ning kas kostja võis või pidi

lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et lepingu rikkumisega selline kahju võib hagejal tekkida.

VÕS § 128 lg-te 1 – 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

7. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik vastutab

üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku

valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei

tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei

vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega.

VÕS § 336 lg 1 kohustab üürileandjat üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja

viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürnik seda ei tee,

kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist

on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.

8. Hagiavaldusest ja hageja selgitustest nähtuvalt korteri valduse andis hagejale üle kostja

elukaaslane YY. Seega oli hagejal võimalik korter üle vaadata ja puudused tuvastada koheselt

korteri valduse tagasisaamisel. Hageja selgitas, et tal oli akt kaasas, kuid ta ei saanud akti

vormistada, kuna üürilevõtjat, kes oleks olnud pädev aktile alla kirjutama, isiklikult kohal ei

olnud. Korteri ja selles olevate esemete seisundi fikseerimiseks ei pea kohal olema üürilevõtja

isiklikult. Hagejal ei olnud takistust tegelikku olukorda fikseerida kostja elukaaslase juuresolekul

ja võtta temalt kui ülevaatuse osaliselt aktile allkiri.

Kõik hagiavalduses nimetatud kahjustused on tuvastatavad visuaalsel vaatlusel. Kohtu hinnangul

pidi olema koheselt visuaalselt tuvastatav ka diivani seljatoe võimalik purunemine, kuivõrd

hageja 12.06.2017 e-kirjas kostjale (toimikus lk 52- 53) väidab, et diivani seljatugi on vastu

maad vajunud ja ülejäänud diivaniga võrreldes on osa seljatuge allpool.

9. Lisaks kohus nõustub kostjaga, et hageja on VÕS § 336 lg 1 teise lause alusel kaotanud õiguse

nõuda kostjalt hüvitist kahjude eest, mille kohta ta ei ole kostjale viivitamata teatanud, et too

kahjude eest vastutab.

Nimelt hageja teatas kostjale 12.06.2017 (toimikus lk 16 -17) e-kirjas, et üldjoontes ta jäi

nendega rahule, kuid soovib läbi rääkida mõned n.ö lõhutud asjad. Hageja nimetab järgmisi

asjaolusid:

- mõned nõud läksid katki, aga see ei ole hageja jaoks probleem;

- tekkis veeavarii, millega tekkis alumisele naabrile veekahjustus, mille hageja pidi ise kinni

5

maksma, aga see samuti ei ole probleemiks, pigem oli probleem torus;

- diivani seljatugi on vastu maad vajunud ja ülejäänud diivaniga võrreldes nüüd osa seljatuge

allpool, hageja järeldab, et on selja toe peal istutud või seal ronitud – samas hageja avaldab, et ei

tahaks sellest samuti suurt probleemi teha, ehk saab ta ise kuidagi ära remonditud või mingi asja

sinna külge keerata, et jääks toestama.

- Hageja nimetab e-kirjas ka vana, ära väsinud voodit, mööndes, et see on lihtsalt vanaks jäänud

ja ta peab uue ostma, voodiga seoses ei ole mingit nõuet esitatud.

Ainsa kahjustusena, mille kohta hageja seisukoht selgelt välja ei tule, nimetab hageja e-kirjas

seda, et kõrgläikega laual tükk väljas keset lauda ja selle augu kaudu hakkab ka laua puidust osa

mustust ja niiskust koguma ja tõenäoliselt sealt edasi tükke välja tulema. Hageja selles e-kirjas

siiski ka laua osas selgelt ei ütle, et sellega seoses on tal tekkinud kahju, mille hüvitamist ta

kostjalt nõuab. Hageja üksnes palub, et kostja perega seda arutaks, et miks juhtus ja kuna juhtus

ja mille tagajärjel, siis saaksid hageja ja kostja edasi rääkida.

Hageja 12.06.2017 e-kirjas ei viita kostja vastutusele nimetatud kahjustuste eest, vaid palub

üksnes tasuda kommunaalid ja Starman.

Hageja on selgelt kostjale teatanud, et diivani seljatoe purunemine ei ole tema jaoks probleem.

Pärast seda kahjunõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Laevalgustuse adapteri

purunemisest kostja teavitamise kohta ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Menetluse käigus

hageja selgitas, et tegemist ei ole laevalgustiga, vaid kardinapuu kohal kulgeva led-valgusribaga.

Ka kostja 13.06.2017 vastusest (lk 16) hageja e-kirjale nähtub, et kostja sai aru, et hageja soovib

kostjalt üksnes laua kahjustuse parandamist või hüvitamist.

10. Kuna hageja ei ole viivitamatult teatanud kostjale kahjustustest ja kostja vastutusest nende

eest, asub kohus asub seisukohale, et hageja on kaotanud õiguse esitada kahju hüvitamise

nõudeid vähemalt seoses laevalgustuse adapteriga ja diivani seljatoega.

11. Kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on kostja lepingurikkumine. Kohus

leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud. Hageja leiab, et talle on kahju

tekkinud sellega, et eluruumis olnud mööbliesemeid on kahjustatud, väidetavalt ajal, mil

eluruum oli kostja valduses. Hageja järeldab mööbli kahjustustest, et kostja ei olnud piisavalt

hoolikas eluruumi kasutamisel. Lisaks hageja ei ole tõendanud, millises olukorras söögilaud ja

diivan eluruumi kostjale üürile andmise ajal olid ning et kahjustus on tekkinud seetõttu, et kostja

rikkus hoolsuskohustust.

VÕS § 276 lg-st 2 tulenevalt on üürniku peamiseks üldiseks kohustuseks kasutada üüritud asja

hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Üürnik vastutab ka temaga

koos elavate pereliikmete poolt eluruumi kasutamise eest.

Poolte vahel sõlmitud üürilepingus on üürniku kohustused sätestatud punkti 4.3 alapunktides.

Nendes on üürniku kohustused sätestatud sarnaselt seadusele. Lepingus on üürniku peamised

kohustused järgmised: lepingu p 4.3.2 järgi on üürnik kohustatud kasutama eluruumi vastavalt

selle sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma eluruumi hävimise või kahjustumise eest; punkti 4.3.3

järgi on üürnik kohustatud kinni pidama sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise

eeskirjadest eluruumis ja üldkasutatavates kohtades. Lepingu esimeses punktis 4.3.4 (sama

numbriga on kaks järjestikust lepingu punkti) kokku lepitud, et üürnik on kohustatud

üürileandjale hüvitama eluruumi hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju, kui ta ei tõenda,

et ta ei vastuta selle tekkimise eest. Lepingu järgmises punktis 4.3.4 nähakse ette üürniku

kohustus oma kulul kõrvaldada eluruumis ilmnev puudus, mida saab kõrvaldada harilikuks

säilitamiseks vajaliku koristamise või hooldamisega või vajadusel abi kutsumisega.

Üürniku vastutus eluruumis olevale mööblile või tehnikale kahjustuste tekitamise eest on seotud

konkreetselt üürilepingu punktides 3.6 ja 3.7 sätestatud eluruumis loomapidamise (kassid, koerad

ja teised lemmikloomad ning –linnud) ja suitsetamise keelu rikkumisega.

Hageja ei ole väitnud, et kostja või tema pereliikmed on rikkunud loomapidamise või

suitsetamise keeldu. Samuti ei ole tõendeid, et kostja või tema pereliikmed oleksid eluruume või

selles asuvat mööblit kasutanud mittesihipäraselt või mitte piisavalt hoolikalt.

6

Üürilepingust ega seadusest ei tulene kostjale kohustust suhtuda üüritud eluruumi ja selles

asutvatesse esemetesse hoolikamalt, kui enda omandis olevatesse.

12. Hageja põhjendab nõuet, et söögilaua plaadil oleva väikese kahjustuse parandamise kulude

asemel peab kostja hüvitama uue laua maksumuse (seejuures koos transpordikuludega), sellega,

et hageja on alati ostnud korteritesse uued asjad, et oleks hea välja üürida. Hageja 29.05.2018

istungil oli seisukohal, et need on üürniku poolt kasutamisest tekkinud purunemised, ei ole

tavalist kulumist; üürnikul oleks olnud võimalik VÕS § 280 kohaselt kõrvaldada need vead.

Samal istungil hiljem hageja aga välistas söögilaua parandamise võimaluse. Hageja leidis samuti,

et ilma lisakulutusi tegemata need vead takistavad edasist üürileandmist, söögilauda, kust tükk

väljas, ei saa enam sihtotstarbeliselt kasutada.

Kohus leiab, et üürnik peab hoolsuskohustuse täitmiseks näitama üürileandja vara suhtes üles

samasugust hoolt, nagu enda asjade suhtes. Üürniku hoolsuskohustuse rikkumist ei saa järeldada

sellest, et lauale on tekkinud kahjustus, kuna keegi pillas kööginõu laule.

Kohus leiab, et mõistliku arusaama kohaselt köögis kasutatava laua pind eelduslikult talub

tavapärast söögivalmistamisega ja serveerimisega kaasnevat, sh ei tohiks laua pealmine pind

puruneda, kui keegi kogemata mõne sööginõu hoogsamalt lauale asetab või kogemata lauale

pillab. Kui hageja poolt üürile antud eluruumi köögi osas olnud laud vajas eriliselt hoolikat

kohtlemist, pidanuks hageja kostjat selle eest eraldi hoiatama. Fotodelt nähtavast täkkest ei saa

järeldada tahtlikku kahjustamist (sihilikku laua tagumist). Kostja kui üürniku tavalise

hoolsuskohustuse täitmiseks ei pidanud kostja tagama, et midagi lauale ei pillataks.

13. Kohtule esitatud tootespetsifikatsioon ON24.ee sisustuskaubamaja veebilehelt (lk 111)

tõendab, et laud koosneb MDF-plaadist, mis on kaetud lakikihiga. Hageja väited, et lauda ei ole

võimalik parandada, on paljasõnalised. Tänapäevaste vahenditega on tõenäoliselt võimalik

parandada lakikihti nii, et parandus jääb vaevumärgatav ja lakikiht edasi ei murene. Lauapinnal

väikese kahjustuse kõrvaldamine ei takista laua sihipärast kasutamist ega vähenda korteri

üüriväärtust. Kinnisvarakuulutuse fotodel oli laua pind kaetud taldrikualustega. Hageja väited, et

tema huvi on, et korteris oleksid uued ja korralikud asjad, et seda saaks paremini üürile anda, on

otsitud ja ei ole kooskõlas asjas tuvastatud asjaoludega.

14. Hageja väidetel andis ta kostjale üle värskelt remonditud, uue diivani ja söögitoakomplektiga

(laud ja 4 tooli) korteri. Hageja väited on remondi, mööbli ostmise ja korteri enne kostjat

kasutamise osas vastuolulised, hageja on oma väiteid vastavalt kostja vastuväidetele

kohandanud, need väited on hageja enda tunnistaja B ütlustega osaliselt ka ümber lükatud.

27.03.2018 istungil hageja selgitas, et diivan osteti korterisse 2016.a veebruaris, enne kostja sisse

kolimist pool aastat oli korteris remont ja keegi seda mööblit ei kasutanud, mööbel seisis

pakituna eraldi toas, kostja sai korteri vahetult pärast remondi lõppemist 2016.a detsembris.

Kostja kinnitas, et temale teadaolevalt elas korteris enne teda üks naisterahavas, mille peale

hageja samal istungil kinnitas, et remondi ajal elas korteris tema ise ja üks neiu.

Hageja 27.03.2018 istungil kinnitas samuti, et annab kortereid rendile ettevõtluse korras, tal on

ka teisi kortereid ning talle on tähtis, et üürileantav korter ja sisustus oleksid väga korras.

22.05.2018 tõendite kogumise taotluses hageja esindaja toob esile, et hageja ei ole kunagi

väitnud, et on kostjale välja üürinud uue, täiesti veatu korteri, pärast remonti oli korter müügis,

kuid huvilised puudusid ja kuna kostja võttis maakleriga ühendust, siis hageja üüris korteri

kostjale välja.

Samuti hageja on ise kinnitanud, et magamistuba ei olnud remonditud ja selles oli vana voodi,

mis vajas remontimist. Tunnistajana üle kuulatud YY andis 29.05.2018 istungil ütlusi, et

korterisse kolimise päeval hageja veel parandas voodit, lastetoas oli nari redel lahti rebitud, seda

ei olnud võimalik parandada. Nendest tõenditest ja asjaoludest järelduvalt hageja korteri näol ei

olnud tegemist eksklusiivselt heas korras korteriga, mille kasutamisel oleks üürnikel olnud

kõrgendatud hoolsuskohustus.

15. Hageja poolt 07.05.2018 esitatud fotod, mis väidetavalt tehti Tõnisson Kinnisvara maakleri

poolt ja avaldati müügikuulutuse juures, on tehtud juba 01.12.2016. Kostja sai korteri valduse

21.12.2016 ehk kolm nädalat hiljem. Kohus uuris failide andmeid 29.05.2018 istungil hageja

7

esindaja arvutist (lk 154), samuti tõendavad fotode tegemise aega hageja kohtukõne teesidele

lisatud samad fotod koos andmetega fotode tegemise aja kohta (lk 189-192). Kohtul ei ole alust

kahtlustada nende andmete manipuleerimist.

Tõnisson KV fotodelt mingit remonditegevust ei nähtu, fotodelt järeldub, et vähemalt 3 nädalat

enne kostjaga üürilepingu sõlmimist oli korter aktiivselt kasutuses: köögis on kraanikausi juures

lapid-käsnad, nõuderestil kuivamas klaas, maas kapi kõrval ilmselt taarakott, köögilaual on 4

taldrikualust ja kauss küpsete puuviljadega, sh pruuniplekiline banaan, - sellised detailid pigem

vähendavad korteri atraktiivsust ning foto tegemiseks neid tõenäoliselt kunstlikult ei lisatud.

16. Väidetavalt üürilepingu sõlmimise päeval, 20.12.2016, tehtud fotol söögilauast (lk 54 )

selliseid detaile ei ole. Vastupidi – köögi töötasapinna kohal olev läbikumava klaasuksega kapp

on tühi, selle all riiulil on mõned üksikud klaasid jm nõud. Võrreldes samast köögist 01.12.2016

tehtud piltidega saab järeldada, et nn 20.12.2016 foto ilmselgelt ei ole tehtud talvisel ajal, vaid

kevadel – akna taga on näha rohelised puud, arvutis avatud e-toimiku fotofailist on selgelt näha,

et tegemist on lehtpuudega. Sama saab järeldada 01.12.2016 tehtud fotost – siis on akna taga

raagus puud, mitte igihaljad kuused, nagu hageja istungil väitis. Arvestades, et korter oli kostja

käes üüril 2016.a detsembrist 2017.a mai lõpuni, saab foto olla tehtud kas 2016.a kevadel - suvel

enne korteri kostjale üürile andmist, või siis pärast 2017.a maikuu lõpus korteri hagejale

tagastamist. Kuna kostja ei vaidlusta, et söögilaual oli täke, kui korter hagejale tagastati, lk 54

fotol on aga lauapind ilma vigastusteta, siis saab foto olla tehtud üksnes enne korteri kostjale

üürile andmist. Seega lükkab foto ümber hageja väited selle kohta, et korteris lõppes värskelt

remont enne kostjale üürile andmist ja enne seda keegi 2016.a veebruaris ostetud mööblit

(diivan, söögitoakomplekt) ei kasutanud ja mööbel oli pakitult ühes toas.

2016.a kevadel-suvel tehtud foto ei saa tõendada laua seisukorda 20.12.2016. Tõnisson KV

01.12.2016 fotodelt ei ole laua olukord tuvastatav, kuna laud on kaetud taldrikualustega.

Tõnisson KV fotodel (lk 107 – 108) on elutoa diivani pealmine tume katteriie kasutusjälgedega –

riie on istumiskohas mõnevõrra veninud, lainetab ja õmbluste juures lokib.

17. Tunnistaja BB ütlustest (lk 156 – 157) järeldub samuti, et remonttöid tehti ja mööbel pandi

kokku enne sügist 2016. Nii kinnitab BB oma ütlustes, et ta töötab xxxxxx, aga kui oli Eestis,

siis aitas hagejal vastuteene korras tasuta remonti teha, mööblit üles tuua ja kokku panna.

Tunnistaja sõnul vahetas ta põrandaid, värvis seinu ja lage, pani kokku köögimööblit,

köögilauda, telekalauda, diivanit. Tunnistaja B ütluste kohaselt pandi mööblit kokku etapiti,

esimesena pandi kokku diivan, pärast seda, kui põrand oli valmis, tunnistaja arvates oli see

kevadel 2016; tunnistaja ei tea, kust mööbel toodi, see oli pakendis mööbel. Tunnistaja ütluste

kohaselt nemad hagejaga ise tõid mööbli üles ja kohe hakati mööblit kokku panema.

Tunnistaja B ütluste kohaselt diivan toodi märtsis-aprillis, diivan oli pakendis, kile oli ümber

tõmmatud, tunnistaja ei mäleta, kas papp oli, aga kile oli kindlasti; diivan oli kahes või kolmes

tükis, tunnistaja ja hageja pidi ise selle viiendale korrusele vedama; tunnistaja arvates ühel tükil

oli seljatugi küljes, võis ka teisel tükil olla seljatugi küljes, seljatugi oli eraldi metallkinnitustega

diivani küljes, oli täiesti uus ja korralik diivan.

Tunnistaja B pani kokku ka köögimööbli, laua. Laud toodi pärast diivanit, laud oli täiesti uus,

kõrgläikega; see oli pakendatud papi sisse, oli kaupluse pakend, kirjad peal. Laud toodi

tunnistaja B ütluste kohaselt siis, kui oli soe aeg, kuupäeva ei mäleta.

Tunnistaja B ütlused lükkavad ümber hageja väited, et mööbel seisis remondi ajal pakendis ühes

toas. Seega on eluliselt usutav, et hageja ja tema korteris elanud neiu seda mööblit kasutasid

vähemalt alates kevadest –suvest 2016.

Tunnistaja B käis korteris uuesti 2017.a juuni algul, kui hageja palus tema abi LED-valgustuse

otsa vahetamiseks; hageja näitas siis diivanit, millel seljatugi on ära; hageja näitas ka auku lauas

ja küsis ka, kas laua auku on võimalik taastada, tunnistaja seda võimalikuks ei pidanud,

tunnistaja ei tea, kuidas neid asju parandatakse. Tunnistaja ütluste kohaselt laud oli pealt

glasuuritud, tunnistaja arvab, et seest oli saepuru plaat. Diivani seljatoel oli saepuruplaadist

kruvide kohal tükid väljas, selleks tuli tunnistaja arvates jõudu rakendada; tunnistaja arvates saab

8

seda diivanit kindlasti parandada. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei tõenda, et kostja oleks

lepingut rikkunud, tunnistaja teab diivani ja laua kahjustuste põhjuseid hageja ütluste järgi.

18. Vastuolulised on ka hageja väited kahjustuste tuvastamise ja korteri ülevaatuse akti

koostamise kohta: kord hageja väitis (27.03.2018 istungil), et ta fikseeris puudused suuliselt, tal

oli akt kaasas ja ta soovis sellele üürilevõtjalt allkirja saada, kostja kohale ei tulnud ja kostja

elukaaslane oli öelnud, et lapsel kukkus midagi laua peale, siis hageja võttiski aega, et kõik üle

vaadata, fikseeris kõik aktis, hageja helistas kostjale, kostja keeldus aktile alla kirjutamast. Samal

istungil hageja väitis, et laua täkke fikseeris ta kohapeal.

Kostja 29.05.2018 kohtuistungil väitis aga, et korteri valduse tagasisaamisel oli tal akt kahes

eksemplaris kaasas, hageja kirjeldas aktis vigu, kahjustusi, kuid üürilevõtjat ei ilmunud kohale.

Hageja väitis, et akt on olemas, kuid kohtule ta seda ei esitanud. Samas hageja väitis, et korteri

ülevaatuse ajal ta ei märkinud aktile kahjustusi, kuna kostjat ei olnud kohal.

19. YY andis 29.05.2018 kohtuistungil ütlusi, et tema andis korteri valduse hagejale üle lepingu

lõpptähtpäevale eelneval nädalavahetusel, 26. või 27. mail 2017, samal päeval kolis YY lapsega

korterist välja. YY ütluste kohasel oli korteri üleandmisel kohal tema, tema õde ja XX, korter

vaadati põgusalt üle ja XX kinnitas, et kõik tundub korras olevat. YY andis samuti ütlusi, et ta

küsis hagejalt võimalust olla korteris nädal kauem, kuid XX sõnul pidid kohe pärast 1. juunit

tulema korterisse sisse suveüürilised. Tunnistaja Y need ütlused haakuvad tunnistaja B ütlustega

selle kohta, et hageja võttis temaga 31.mail või 1.juunil ühendust ja kutsus teda korterisse

parandustöid tegema, sest soovis kiiresti korteri korda seada ja uuesti üürile anda.

20. Kohus leiab, et 5 kuulise tähtajaga üürilepingu lõppemise järel olukorras, kus üürileandja on

korteri tagasisaamisel selle üle vaadanud ja kõik väidetavad kahjustused on visuaalselt

tuvastatavad, ei saa kahjustustest kostjale rohkem kui kaks nädalat hiljem teatamist (jättes

arvestamata, et seejuures hageja nägi probleemi ainult söögilaua kahjustuses) lugeda

kahjustustest ja kostja vastutusest viivitamata teavitamiseks. Hageja ei ole korteri üleandmisel

fikseerinud korteri tegelikku seisukorda ja väidetavaid kahjustusi.

Kõike eeltoodut arvestades kohus jätab hageja nõude kahjuhüvitise nõude rahuldamata. Kuna

hageja põhinõue jääb rahuldamata, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue.

21. Kostja on hagejale tasunud üüri tagatisraha 240 eurot, millest kommunaalkulude võlgnevuse

tasaarvestuse järel on 110 eurot ja 5 senti hagejal kostjale tagastamata.

VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe

kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Hageja selle

tähtaja jooksul konkreetsest kahjunõudest kostjale ei teatanud. Hagiavalduses nimetatud

10.07.2017 pretensiooni, milles hageja nõudis kahju hüvitamist ja palus tasumata

kommunaalkulude tasumist, ei ole hageja kohtule esitanud. Kostja sisuliselt tunnistab

pretensiooni saamist, kinnitab, et esitas vastuväite kahjuhüvitise tasaarvestusele, mida kinnitab

ka hagiavalduses esile toodu, et kostja soovis vastuses pretensioonile kommunaalkulude

võlgnevuse tasumisest üle jäänud tagatisraha tagastamist.

VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab

esitada vastuväiteid. Kohus nõustub kostjaga, et kostja vastuväide hageja tasaarvestusele

kahjuhüvitise nõude osas välistas hageja poolt selle nõude maksma paneku. Kohus tuvastas, et

hageja kahjunõue ei ole tõendatud ega põhjendatud. Seega hagejal puudus kahju hüvitamise

nõue, mida kostja tagatisraha tagastamise nõudega tasaarvestada. Hagejal tuleb tagatisraha jääk

110,05 eurot kostjale tagastada. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab

vastuhagi ja mõistab hagejalt kostja kasuks 110,05 eurot välja. CC ei ole taotlenud XXlt VÕS §

308 lg 2 järgi intressi väljamõistmist.

22. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Selles asjas on kohus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

osas menetluse lõpetanud A. K. nõudest loobumise tõttu ning menetlusse jäänud kahe hageja

9

tuvastusnõuded kohus rahuldas.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

või ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui

menetlus lõpetatakse.

Kohus XX nõude osas osaliselt lõpetas menetluse, ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Kostja

vastuhagi kohus rahuldas täies ulatuses.

Kohus leiab aga, et arvestades nõude sisu ja suurust – tegemist on üürilepingust tulenevate

vastastikuste nõuetega, hageja nõue on alla 300 euro ja kostja vastuhagi on 110,05 eurot,

mõistliku kokkuleppe asemel on pooled teinud nõuetega võrreldes ebaproportsionaalselt suuri

kulutusi lepingulise esindaja palkamiseks, peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/