4-18-5688/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-5688

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5688 (244018005998) Väärteoprotokolli nu er mb AB1548503 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Väärteoasi Liiklusseaduse (edaspidi LS) 224 lg 2

§ järgi Menetlusalune isik K.T isikukood XXX; elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel eesti keel; koht xxxx – töö Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskond asukoht Rahu 38, 41532

Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik K.T – Kohtuvälise menetleja esindaja – Asja Malahhova Tunnistaja T V

RESOLUTSIOON

Juhindudes v

äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg

1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

Tunnistada K.T süüdi mootorsõ 05.11.2018 iduki juhtimises seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus o mitte väiksem kui li 0,74

milligrammi (0,79 +/- 0,05 mg/l s.o liiklusseaduse

224 lg-s 2 ), § ettenähtud väärteo toimepanemises

12 (kakst aresti. ning mõista karistuseks eist) päeva

Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg

05.11.2018 kell 10.53 kuni 07.11.2018 kell 10.53, s.o 2 (kaks a ) päev . Ärakandmisele kuulub 10 (

kümme) päeva aresti.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära K.T-lt

mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga kohtuotsuse jõustumisel.

5 (viis) kuud Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates K.T

kohtu loovutama oma juhiloa Maanteeametile. otsuse jõustumisest

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et on õigus kanda kümme) päeva K.T

10 (

aresti ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest puhkepäeviti Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna kambris . Jõhvi (Ülesõidu 1 Jõhvis) Korraga ärakantava aresti kestuse suurus

2 (kaks) päeva. on

Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Asitõendid sõiduauto HONDA ACCORD sõiduki registreerimistunnistus - x, x ning süütevõti koos puldiga tagastada K.T-le kohtuotsuse jõustumisel. -

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so . Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada

11. detsembrist 2018

apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 02. jaanuarist 2019. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

MAAKOHUS TUVASTAS

Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 05.11.2018 kell 10.53 Ida-Viru maakonnas, JÕHVI –

- TARTU VALGA maantee 5km, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. (lk 5).

Seega rikkus menetlusalune isik K.T Liiklusseaduse § lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §

224 lg 2 järgi.

Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 2).

I Kohtuistung

Kohtuistungil taotles politsei esindaja K.T suhtes aresti määramist, juhtimisõiguse äravõtmist ja sõiduki konf

iskeerimise kohaldamist.

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik K.T ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et hommikul oli tema enesetunne hea. Eelmine õhtu oli saunas käinud, natukene alkoholi tarbinud ja hommikul oli kella 11-ks pandud Polvenis kinni rehvi vahetus. Arvas, et peaks tervisega nagu kõik korras olema ja sõitis rehvi vahetusse.

Ilmselt see eelmisel päeval tarbitud alkohol ei läinud nii kiiresti organimist välja. Kahetseb toimepandut. Tunnistaja T V selgitas kohtus, et K.T oli peatatud ja kontrollitud „kõik puhuvad“ politseioperatsiooni käigus. Selgus, et K.T juhtis autot ebakaines olekus.

Kohus avaldas ka asja materjalid.

II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et

K.T Liiklusseaduse tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning

(edaspidi LS) § ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on -

224 lg 2 s leidnud tõendamist.

K.T

süü on tõendatud tema enda ütlustega, väärteoprotokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning tunnistaja ütlustega.

Väärteoprotokolli (tl 5) kohaselt, 05.11.2018 kell 10.53 Ida- - Viru maakonnas, JÕHVI

TARTU VALGA maantee – 5km, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (lk 10) tuleneb, et 05.11.2018 kell 10.53 kontrollil

e oli allutatud K.T, indikaatorvahendi näit oli 0.78 mg alkoholi liitri kohta.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 11,12) tuleneb, et 05.11.2018 kell

10.58- s on 0.74

11.03 kontrollile oli allutatud K.T, alkomeetri lõplik mõõtetulemu mg/l. Tunnistaja T V kinnitas kohtus, et just K.T juhtis mootorsõidukit. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

3 m

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani mootorsõiduki K.T toime juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,74 mg/l, st LS § ettenähtud väärteo

224 lg 2 . Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtu hinnangul K.T teadis , et ta on joobeseisundis, vaatamata või vähemalt möönis sellele ta tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda.

Kohus leiab, et K.T ütlused selles osas, et sõidu alustamise ajal arvas ta, et tema t , ei ole erviseseisund on normaalne, et õhtul tarbitud alkohol on juba läinud organimist välja usaldusväärsed kuna väärteoasja materjalidest tuleneb, et väljahingatavas õhus K.T

oli

74 mg/l alkoholi. Eluliselt pole usutav, et isik, kellel on tuvastatud taoline vähemalt 0. alkoholijoobe astme, ei saa aru ega tunne, et tema on joobeseisundis.

Seega, K.T on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

3.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K.T karistust raskendavad asjaolud KarS §58 mõttes puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.

Liiklusseaduse § kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest

224 lg 2 isiku poolt, kes on

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

3.2 K.T on varemgi karistatud Karistuse määramisel arvestab kohus ka sellega, et samalaadsete eest nii rahalise karistuse, kui ka tingimisi vangistusega ning süütegude

vaatamata sellele ta pani taas tahtlikult toime uue samalaadse süüteo ning seda katseaja jooksul.

Sellega seoses asub kohus seisukohale, et K.T on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes kõige rangema karistuse liigiga ehk arestiga.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli K.T väga suur, kuriteost jäi puudu kõigest 0,01 mg/l. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüaste on suur. menetlusaluse isiku

Võttes aga arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist väärib menetlusalune isik karistust, mis on alla keskmise määra. Võttes arvesse K.T tööalast seisundit, määrab kohus aresti kandmise ositi.

3.3 selleks, et aidata K.T Samal ajal, lähtudes K.T süü suurusest ning paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada tema suhtes ka lisakaristust.

Liiklusseaduse § 224 lg alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada p

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtu hi

nnangul väärib menetlusalune isik lisakaristust, mis on veidi üle keskmise määra.

3.4 Kohtuistungil taotles politsei esindaja K.T sõiduki konfiskeerimise kohaldamist ka. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et on olemas suur tõenäosus, et menetlusalune isik paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus selle sõiduauto kasutades.

Lahendis 3-1-1-37-07 aktsepteeris Riigikohtu üldkogu sõiduauto konfiskeerimist isikult, kes on pannud toime joobes juhtimise, omistades sellele meetmele samaaegselt karistusliku tähenduse. Seega võib teha järelduse, et konfiskeerimist kui muud mõjutusvahendit kohaldatakse eelkõige õiguskorra tugevdamise eesmärgil. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv.

Antud juhul karistatakse K.T kõige rangema põhikaristusega, temale määratakse ka lisakaristus. Kohus on seisukohal, et taolisi meetmeid piisab selleks, et mõjutada K.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kui kohaldada lisaks põhija lisakaristusele veel sõiduauto konfiskeerimist, siis kohtu hinnangul oleks tegemist nö ülekaristamisega, mida tuleb vältida.

Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine määratakse K.T-le pikaks ajaks ning selle aja jooksul sõiduauto kasutamine K.T poolt on niigi välistatud.

IV Resolutiivosa ilmse

ebatäpsuse parandamine

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.12.2018 kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult lahendamata

jäänud asitõendite küsimus.

Nagu nähtub 05.11.2018 asitõendi vaatlusprotokollist (lk 16 26) kohtueelse menetluse käigus -

on K.T-lt

äravõetud sõiduauto HONDA ACCORD sõiduki xxx, registreerimistunnistus x uldiga. ning süütevõti koos p

Kuna kohtuvälise menetleja esindaja taotlus nende asjade konfiskeerimise jäi tulemuseta, ks tuleb tagastada neid asju omanikule.

Sel eesmärgil ja ebatäpsuse parandamiseks on vaja lisada Viru Maakohtu Narva kohtumaja

10.12.2018 kohtuotsuse resolutiivosasse - järgmine: „Asitõendid sõiduauto HONDA

ACCORD xxx, x

- tagastada sõiduki registreerimistunnistus ning süütevõti koos puldiga K.T-le kohtuotsuse jõustumisel“.

Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja § - -dest 108-111

Innokenti Menšikov Kohtunik