4-18-6269/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsembril 2018 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-18-6269 (2440,18,004454) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

K.E

kvalifitseeritava LS § 223 lg 1 järgi

väärteo toimepanemises, milles K.E

tunnistati süüdi üld LS 223 lg 1 järgi menetluses ja

karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot Menetlusalune isik K.E , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, , elukoht xxx, e-post

töötab FIE`na, töötaja xxx RESOLUTSIOON VTMS 120, 132 p 1 -135, 155, 156 kohus, § , § 133

OTSUSTAS:

K.E kaebus Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteom üldmenetluse enetleja Meelis Kaev`u 12.11.2018 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440 jätta rahuldamata ja määratud karistus muutmata. ,18,004454

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 10220185135217. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest 30 päevase tähtaja - möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLU

SE KÄIK

23.10.2018 koostas avariipolitseinik menetlusaluse Ermo Reiska väärteoprotokolli AB1554747 isiku K.E suhtes selle fakti kohta, et 17.08.2018 kella 13:30 paiku Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi menetlusalune isik mootorsõidukit -Tartu-Valga mnt 18 kilomeetril juhtis

Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx, juht ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning sooritas vasakpööret, põrkas kokku peateel vastu sõitva mootorsõidukiga Ford S-

MAX registreerimisnumbriga xxx. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Kia Sportage r xxx egistreerimismärgiga külili ning põrkas edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx.

Menetlusalune isik K.E rvisekahjutuse ja põhjustas oma hooletu manöövriga te varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus on tekitatud N. G.

`ile ja varaline kahju

`ile ning AS SEB Liising AS`ile. B. G. Nimetatud tegevusega r

ikkus menetlusalune isik LS § 14 lg p 8 2 ja § 33 lg 2 nõudeid ja tema t

egu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 23.10.2018.

Vanemväärteomenetleja Meelis Kaev koostas 12.11.2018 otsuse

üldmenetluses väärteoasjas nr 2440,18,004454, milles lei protokolliga, dis, et isiku rikkumine on tõendatud sündmuskoha vaatlus fototabelite ja skeemiga, tunnistajate ja menetlusaluse isiku antud ütlustega.

Otsuse kohaselt 17.08.2018 kella 13:30 paiku Ida- -Tartu-Valga Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi mnt 18 kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx, juht ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning sooritas vasakpööret, põrkas

kokku peateel vastu sõitva mootorsõidukiga Ford S-MAX registreerimisnumbriga xxx. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Kia Sportage registreerimismärgiga küllili ning xxx

põrkas edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx.

Menetlusalune isik K.E põhjustas oma hooletu manöövriga tervisekahjutuse ja

varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus on tekitatud N. G.

`ile ja varaline kahju

`ile ning AS SEB Liising AS`ile. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS B. G. § a § 33 lg 2 p 8 nõudeid 14 lg 2 j . Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kehtiva karistuse puudumist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati LS § 223 lg 1 K.E alusel rahatrah summas 400 eurot. viga 100 trahviühiku ulatuses, s.o

K.E esitas 30.11.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada

12.11.2018 e

2440 üldmenetluse otsus ga väärteoasjas nr ,18,004454 määratud rahatrahvi. Kaebusest nähtub, et K.E tunnistab toime pandud rikkumist. Kaebuse sisu alusel arvestab kohus, et menetlusalune isik ei vaidlusta olt mootorsõidukijuhi po

liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 18.12.2018 esitas K.E kohtule taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud ,

süüdistuses toodud asjaolusid tunnistas end süüdi ja kohapeal nõustus rik on menetlusalune isik nõus kumisega. Oma kaebuses rikkumisega, kuid palub

vähendada talle mõistetud karistust.

Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja esitas kirjaliku seisukoha 21.12.2018, milles

lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseadus § 223 lg 1 alusel, ehk mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusalune isik on oma teoga liikluses põhjustanud mõlemat, tekitanud nii varalist kahju kui ka tervisekahjustusi.

Karistamise aluseks on ennekõike isiku süü, arvesse võetakse nii kergendavaid kui ka

raskendavaid asjaolusid. Antud juhul on isiku süü teo toimepanemisel väga suur, eksitud on

mootorsõiduki juhilt nõutava põhikohustuse vastu, tagada liiklusohutus. Juht on lihtsas liiklusolukorras, kus tuli üksnes anda teed sõidueesõigust omavale sõidukile, eksinud sedavõrd, et

tulemuseks on olnud õnnetus. Tegemist ei ole vähetähtsa rikkumisega kus puudub tagajärg ja

kannataja pool. Tegemist on juhi sedavõrd suure rikkumisega kus kannatada on saanud süütu osapool, saades nii tervisekahjustusi kui ka varalist kahju, mille korvamiseks peab nägema vaeva

isik kes ise ei ole seda mitte mingilgi moel põhjustanud. Karistust tagajärgedega lõppenud

rikkumiste puhul ei saa võrdsustada rikkumistega kus sõiduki juht on eksinud üksnes mingi

liiklusalase nõude vastu. Karistus peab vastama lisaks KarS § 56 lg 1 mõistele ja väljakujunenud karistuspraktikale ka teole. Rikkumisi tuleb vaadata eraldi, võttes arvesse, mida konkreetne tegu

on endaga kaasa toodud. Otsuse vastuvõtmisel kohtuvälise menetleja poolt oli arvestatud

kergendavate asjaoludega. Arvesse võeti isiku poolset kahetsust ning kehtiva karistuse

puudumist, mis ei tähenda seda, et isik ei ole varasemalt liiklusalaseid rikkumisi üldse toime pannud. Need on olemas, kuid ei ole üksnes kehtivad. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt ei

mõisteta oma teo tegelikku raskust. Pole nähtud, et selle tagajärjel on saanud teine inimene

kannatada, väidetakse, et kannatada mitte keegi ei saanud ning materiaalse kahju korvab

kindlustus. See on vale arusaam, mitte keegi ei pea teise isiku hooletu käitumise pärast kannatama, saama kahju ning kandma lisakulutusi. Olenemata, et sõidukikahju korvab kindlustus

on kannataja pool mingiks ajaks vajaminevast sõidukist ilma, mille ajal kaasnevad kulutused,

asendamaks puudu olevat sõidukit. Tuginedes nimetatule ning võttes arvesse õiguskorra

kaitsmise huvisid olen seisukohal, et määratud karistuse muutmiseks alus puudub. Karistus on

vastavuses karistuse määramise mõistega, arvestatud teo raskuse ning tagajärjega ning seega palun jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud K.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse

esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

4

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki

,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, - kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue

kuuni. Tulenevalt LS § 223 lg 1 sõnastusest tuleb kohtul esmalt sedastada mootorsõiduki juhi

poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Tõendid on järgmised.

Menetlusalune isik on andnud 23.10

.2018 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ütlusi, et 17.08.2018 kell 13:30 juhtis ta mootors xxx -Tartu maanteel õidukit registreerimisnumbriga Jõhvi

liikudes Jõhvi suunas. Ta oli sõidukis üksinda. Ta tahtis pöörata vasakule Mäetaguse peale, ei märganud vastutulevat sõidukit Ford, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Kokkupõrke tagajärjel

tema sõiduauto keeras vasakule küljele ja kandus löögist edasi umbes 10 meetrit ja põrkas kokku

sõiduautoga Škoda. Tema kiirus oli kokkupõrke ajal turvavöö oli kinnitatud. Peale 20-30 km/h,

toimunud kokkupõrget aidati tal sõidukist väljuda pakiruumi kaudu. Peale toimunut

liiklusõnnetust valutas tal käsi ja kiirabi viis ta uuringutele. Teiste liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode juhte ega kaasreisijaid ta ei näinud. Ta tunnistab oma süüd, kahetseb ja lubab edaspidi olla tähelepanelikum. Palub teda mitte karmilt karistada, kuna tal ei ole varasemalt mitte mingisuguseid rikkumisi olnud.

Menetlusaluse isiku ütlusi arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik.

K.E-le heidetakse ette, et tema rikkus

d ning seega pani LS § 14 lg 2 ja § 33 lg 2 p 8 sättei toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § ga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste 14 lg 2 kohaselt i

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt tuleb enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on

tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse

rahatrahviga kuni 3 , aresti kuue 00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuuni.

5

Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta rikkus hoolsuskohustust manöövri sooritamisel, tegutsedes ettevaatamatusest ja põhjustades sellega kahju teistele isikutele.

Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest

teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õigusliku hinnangut andes tuleb

lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedelikti korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline

põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi

objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine

ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt vajalik tuvastada, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata.

K.E suses toodud ajal ja kohas poolt väärteoot mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumist vaatamatusest , kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ette

tervisekahjustus (tekitanud nii varalist kahju kui ka tervisekahjustusi kinnitavad lisaks tema ), enda

ütlustele ka järgmised tõendid: - Tunnistaja

et 17.08.2018 kell 13:30 paiku N. G.`i ülekuulamise protokoll, millest nähtub

juhtis ta mootorsõidukit Ford registreerimisnumbrig , liikudes Jõhvi a xxx -Tartu-Valga

maanteel 18. kilomeetril kiirusega umbes 90 km/h Tartu suunas. Lähenedes ristmikule

(pööre Mäetaguse alevisse) nägi, et vastutulev sõiduauto Kia, mis asus keskmises sõidureas (vasakpöörde sooritamise rida), sooritas aeglaselt vasakpööret mõni meeter

temast ees pool. Ta pidurdas järsult, nende vahemaa oli väga väike ja nad põrkasid omavahel kokku. Saadud löögist pööras Kia külje ette, jätkates liikumist põrkas see kokku

sõiduautoga Škoda, mis sel ajal seisis ristmiku ees kõrvalteel, Mäetaguse suunal.

Sõiduajal olid tal sisse lülitatud lähituled, tema ja tema laps (

isikukood xxx) olid P. G. turvavööga kinnitatud. Lisaks materiaalsele kahjule sai tema, tema laps ja koer vigastusi. Tunnistaja vigastused: marrastused jalgadel, valu kaelas, valu kätes, müra kõrvades (mitu

tundi pe

ale liiklusõnnetust). Lapse P. G.`i vigastused: haav põlvel klaasikildudest, marras rinnal, vaagna piirkonnas). tus ja verevalum turvavööst (

- Tunnistaja E. L. ülekuulamise protokoll, millest nähtub et 17.08.2018 kella 13.30 paiku

sõitis ta sõiduautoga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx. oma Arvila küla talust (Mäetaguselt) Jõhvi Tartu maantee suunas. Tahtis teha vasakpööret Jõhvi suunas, jäi enne -

ristmiku seisma, et läbi lasta Tartu suunas liikuv Ford ning Jõhvi suunas liikuv Kia

Sportage. Kia juht ei märganud vastutulevat Fordi ning tehes vasakpööret Mäetaguse suunas keeras Fordile ette, paiskus külili ning liikus otsa tema sõiduautole. Tunnistajal ei

olnud kehalisi vigastusi. Kahjustada sai tema sõiduauto esistange ja kapott. Tunnistaja

sõnul oli Fordi liikumiskiirus liiklusõnnetuse hetkel 90 km/h, Kia kiirus oli pööret sooritades 20-30 km/h ning tema seisis.

- koos skeemi ja fotodega, mis on koostatud 17.08.2018 Sündmuskoha vaatlusprotokoll

Jõhvi Järve äetaguse tee 23.km ristmik -Tartu-Valga tee 18.km/Kohtla- -M ul, Alutaguse

vald, Ida-Viru maakond. Vaatluse viis läbi Jõhvi politseijaoskonna avariipolitseinik

Roman Samarski. Vaadeldavaks objektiks on -Tartu-Valga tee 18.km T-kujuline Jõhvi

ristmik teega Kohtlatte on asfalt ning ristmik on Järve Mäetaguse 23. km. Teeka

varustatud teekattemärgistusega ja liiklusmärkidega, ristmikul on kolm ohutussaart.

Keskmisel ohutussaarel maas on kahjustatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. Ristmikul

asub kolm sõidukit: Škoda registreerimisnumbriga – xxx., mille esi osa on kahjustatud esistange ja kapott xxx

; sõiduauto Kia registreerimisnumbriga , mis paikneb vasakul küljel

on kahjustatudsõidukiparempoolsed uksed deformeerunud, sõiduki katus ja kapott

6

deformeerunud, esiklaas purustatud; sõidukist Kia tagapool asub sõiduauto Ford

registreerimisnumbriga xxx, millel on kahjustatud esiosasõiduki esistange purustatud, esitiivad mõlgitud, esiklaasis mõra, vasakpoolnepeegel kahjustatud.

- Fotod vigastustestmarrastus ja verevalum nähtuvad P. G.`i vigastused: haav põlvel, turvavööst. Kõrvutades kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlusi omavahel nähtub, et need on kooskõlas selles

osas, et väärteoprotokollis toodud ajal, s.o 17.08.2018 kell toimus liiklusõnnetus a 13:30 Ida-

Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 18 kilomeetril, kus K.E, kes juhtis

mootorsõidukit Kia Sportage registreerimisnumbrig ööret nii, et ei a xxx, sooritas vasakp

veendunud selle ohutuses. manöövri Vasakpööret sooritades sõitis ta otsa peateel liikunud

mootorsõidukiga ning kokkupõrke tagajärjel paiskus Ford S-MAX registreerimisnumbriga xxx

tema mootorsõiduk küllili, põrkas edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid

registreerimisnumbriga xxx.

. Lisaks eeltoodule puudub ka vaidlus selle üle, et liiklusõnnetuse

tagajärjel on tekitatud varaline kahju B. `ile ning SEB Liising AS`ile ja tervisekahjustus on G. tekitatud

`ile.

i lapsele

N. G. N. G. P. G.ile kehavigastuste põhjustamine ei ole väärteoprotokollis süüdistusena esitatud. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et

kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et käesoleval juhul on K.E pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

Käeolevas väärteoasjas on vajalik analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt

omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks

karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka

seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud

kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale

tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on Riigikohtu

kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb

hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2005.a ostus väärteoasjas nr 3 05 p 8; 6. oktoobri 2006.a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-2- -1-1-79-06, p 6; 19. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3 12 p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb -1-1-85-

hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju

kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve.

K.E poolt liik varalise kahju ja

lusnõuete rikkumise ning teistele isikutele tervisekahjustuse tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos, mis tähendab, et isik paneb toime

LS § 223 lg 1 alt 1 sätestatud väärteo, kui toimunud liiklusõnnetus oli tema liiklusnõudeid

rikkuva tegevuse vältimatuks tagajärjeks. Kui oma sõiduki K.E Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx Ford S- oleks andnud teed sõidueesõigust omavale mootorsõidukile

MAX registreerimisnumbriga xxx, ei oleks nende vahel munud, ei sõidukite kokkupõrget toi

ole

po ks K.E olt juhitud mootorsõiduk Kia külili vajunud ning põrganud edasi liikudes

kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx.. Seega oli tema tegu vältimatuks eelduseks varalise kahju ja tervisekahjutuste põhjustamisele Teiste liiklusõnnetuses

. osalenud osapoolte osas ei ole kohus hoolsuskohustuse rikkumist tuvastanud.

Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolne käitumine (LS § 33 lg 2 p 8 ja § 14 lg 2) nõuete mittejärgimine toonud kaasa varalise kahju tekkimise

B. G.`ile ning SEB Liising AS`ile ja tervisekahjustuse põhjustamise ning põhjendatud on tema poolt toime pandud

`ile N. G.

väärteo kvalifitseerimine LS § 223 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja teo ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos ja see on talle ka objektiivselt omistatav, sest kui kaebuse esitaja oleks järginud

7

eeltoodu evat d liiklusnõudeid ei oleks toimunud mootorsõidukite kokkupõrget ega sellest tulen varalist kahju ja tervisekahjustuse põhjustamist.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnusteks tahtlus (kavatsetud, otsene

ja kaudne) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid

piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud

hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale

äratuntav. Kohtu hinnangul pidi kaebuse esitaja võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik ja ei täida hoolsuskohustust, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik

olukord, s.h liiklusõnnetus. Kaebuse esitaja on avaldanud, et ta ei märganud peateel sõitvat

mootorsõidukit Ford. Kohtu hinnangul tekitas kaebuse esitaja varalise kahju hooletusest, sest

kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Käesoleval juhul ei ole seeg

a väärtegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

K.E süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Käesolevas väärteoasjas on vaidluskohaks karistuse küsimus.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

K.E lg 1 ). on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 223

8 LS § 223 lg 1 näeb põhi rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või

karistusena ette

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on kahetsus ja

kehtiva karistuse puudumine. Nimetatud kergendavate asjaoludega oligi arvestatud kohtuvälise menetleja po . olt karistuse määramisel

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Hinnates kaebuse esitaja süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab

kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusõnnetus, kus tekkis nii varaline kahju, kui ka põhjustati tervisekahjustus. Varaline kahju tekkis kahele osapoolele

`ile ning SEB Liising AS`ile. B. G. Tervisekahjustused põhjustati samuti kahele osapoolele

`ile ning tema lapsele

`ile. Tekkinud tervisekahjustused ei N. G. P. G. olnud suured, samas tuleb arvestada et üks neist oli laps. LS § 223 lg 1 Seega leiab kohus, et sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav üle keskmise, kuivõrd tekkis nii varaline veidi kahju, kui ka tervisekahjustus mitmele osapoolele.

Süü kõrval arvestab kohus kergendavaid asjaolusid. K.E ei oma karistusregistri kohaselt keht Kohus arvestab, et kaebuse esitaja ivat väärteokaristust, ta kahetseb ning tunnistab oma süüd. on algusest peale oma tegu kahetsenud ning tunnistanud.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab süü suurusele. K.E

Arvesse on võetud kergendava asjaoluna kahetsust ja asjaolu, et

oma kehtivaid K.E ei väärteo karistusi. Karistus alla sanktsiooni keskmise määra kinnitab, et menetleja on arvestanud

kõiki neid asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda

proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete - eesmärkidega.

Puutuvalt üldpreventsioonist leiab kohus, et määratud karistus, annab ka teistele liiklejatele

signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda.

Karistuse summa 400 eurot ei ole ebaproportsionaalne suur, et ohustaks menetlusaluse isiku

toimetulekut. Ka alampalga juures on sellise rahatrahvi tasumine reaalne juhul, kui isikule lubatakse ositi tasumine.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et

K.E-le LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuse kergendamiseks ei ole alust.

KOHTU MEETMED

K.E kaebus Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u 12.11.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,18,004454 jätta rahuldamata ja määratud karistus muutmata.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

9 Inna Kirsipuu kohtunik