3-18-1734/12 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

28. detsember 2018, Pärnu

Haldusasja number

3-18-1734

Haldusasi

XX kaebus Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2018 määruse nr

66 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: XX

Vastustaja: Vabariigi Valitsus

Esindaja: Lüüli Junti

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 28. jaanuaril 2019 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD AKT

1. XX on Lääneranna vallas Rannakülas asuva … kinnistu (katastritunnus …) omanik. …kinnistu

jäi 2007. aastal kaitse alla võetud Varbla hoiuala koosseisu ning jääb ka Natura 2000

võrgustikku kuuluvale Varbla loodusalale.

2. Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2018 määrusega nr 66 (edaspidi VVm 66/2018) loodi Varbla

looduskaitseala ja kehtestati selle kaitse-eeskiri. Kaitseala kaitse-eesmärk on VVm 66/2018 lg

2 p 2 kohaselt muuhulgas kaitsta loodusdirektiivi1 I lisas nimetatud elupaigatüüpe 1220,

2130*, 6210, 7230, 9010*, 9020* ja 9080*. Varbla looduskaitsealale jääb ka … kinnistu. XX

vaidles looduskaitseala moodustamise menetluse käigus … kinnistu looduskaitseala piiridesse

arvamise vastu, ent tema vastuväiteid ei arvestatud.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. XX esitas 5. septembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes VVm 66/2018

tühistamist osas, millega arvati… kinnistu Varbla looduskaitseala koosseisu. Kaebaja on

seisukohal, et looduskaitseala moodustamisel on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes eeskätt

lähedal asuva … kinnistu (katastritunnus …) omanikuga, sest … kinnistul asub kaitstavaid

loodusväärtusi vähem kui … kinnistul, ometi andis Keskkonnaamet 2012. aastal nõusoleku …

kinnistule suvila ehitamiseks, kuigi ei soostunud samasugust nõusolekut andma… kinnistule

ehitamiseks ning ka looduskaitseala koosseisu arvati … kinnistu vaid osaliselt, … kinnistu aga

tervikuna. Kaebaja viitab 2010. aastal … kinnistu detailplaneeringu menetluses

OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud keskkonnamõju eelhindamisele, kus leiti, et … kinnistule

on võimalik anda ühe elamu ehitusõigus keskkonnataluvust kahjustamata, samas kui ….

kinnistu ehitusprojekti osas mingisugust sõltumatut ekspertiisi ei tehtud. Kaebaja selgitab, et

asjaolud, millega Keskkonnaamet põhjendab … kinnistu hoonestamise keelamist, esinesid ka

… kinnistul, kus esines samuti loodusdirektiivi lisa I nimetatud esmatähtis elupaigatüüp 9080*.

Kaebaja märgib veel, et ekspert YY arvamuse kohaselt on … kinnistul oluliselt rohkem

kaitstavaid liike ja kaitstav põlismets on vanem kui .. kinnistul.

4. Kaebaja möönab, et … kinnistule jäävad elupaigatüübid 1220, 2130*, 7230, 6270, 9020* ja

9080*, ent märgib, et YY arvamuse kohaselt ei ole nende väärtus seal nii kõrge, et neid peaks

loodusala ja ka kaitseala kaitse-eesmärkideks seadma. Kaebaja märgib, et ekspert AA

ekspertiisis, millele vastustaja tugineb, ei ole eraldi hinnatud … ega … kinnistutel leiduvate

elupaigatüüpide esinduslikkust. Kaebaja leiab, et vastustaja selgitused … kinnistul leiduvate

elupaikade esinduslikkuse kohta on paljasõnalised, tõendamata ning ei ühti ekspertide

arvamusega. Seonduvalt vastustaja viitega .. kinnistu inventeerimisele 2015. aastal, märgib

kaebaja, et reaalselt ei inventeeritud kogu … kinnistut, vaid üksnes looduskaitseala

merepoolset osa ja välispiiri. Viimaks viitab kaebaja ekspert BB koostatud Varba hoiuala ja

Varbla merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskavale, kus on tõdetud, et enne kaitsekorra

muutmist on vajalik teostada täiendav inventuur.

5. Kaebaja hinnangul viitab ametnike omavolile looduskaitseala piiride määramisel see, et

võrreldes eelnõuga erineb vastu võetud määruse, ilma ühegi sellekohase põhjenduseta, ühe

kaitstava elupaigatüübi osas, nimelt on eelnõus kaitstavana nimetatud elupaigatüübi 6510

asemel määruses on kaitstavana nimetatud elupaigatüüp 6210. Täiendavas seisukohas märgib

kaebaja, et kõnealuse muudatuse eesmärk võis olla nimelt vajadus õigustada …. kinnistu

looduskaitseala piiridest välja jätmist.

6. Kaebaja heidab ette ka seda, et VVm nr 66 menetlemisel rikuti looduskaitseseaduse § 8 lg 2

punkti 3, kuna kinnistute omanikele ei esitatud kaarti, kust oleks nähtunud kaitstavad

loodusväärtused ja nende esinduslikkus, mis just võimaldaski kaebaja hinnangul vastustajal

1 Nõukogu 21. mai 1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102).

eirata võrdse kohtlemise põhimõtet looduskaitseala piiride määramisel. Kaebaja juhib

seejuures tähelepanu sellele, et looduskaitsealast jäeti välja varem hoiuala koosseisu

kuulunud 16,7 ha eramaad, ilma selleks mingisugust adekvaatset põhjendust oleks. Kaebaja

ei pea asjakohaseks vastustaja viidet Natura 2000 alasid puudutavale Euroopa Kohtu

praktikale, kuna paljude kinnistute ja iseäranis … kinnistu looduskaitseala piirist välja jätmist

põhjendas vastustaja ometi just kaitstava loodusväärtuse seisundiga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vabariigi Valitsus palub kaebuse rahuldamata jätta. Esiteks ei pea vastustaja käesoleva

vaidluse eset arvestades asjakohaseks kaebaja väiteid, mis seonduvad… kinnistul

ehitustegevuse kooskõlastamata jätmisega aastatel 2010–2011.

8. Vastustaja selgitab, et elupaigatüübid, mille kaitseks Varbla looduskaitseala loodi, on

määratud 2000. aastal ja 2009. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühingu tehtud poollooduslike

koosluste inventuuriga, ala ülepinnalise inventuuriga Natura 2000 inventuuri käigus

2004. aastal ja Keskkonnaameti poolt 2010. aastal, osalise elupaikade inventuuriga

Keskkonnaameti poolt 2015. aastal ning ekspert AA tehtud metsaelupaikade inventuuriga

2012. aastal ning … kinnistu on Keskkonnaameti ekspertide poolt 2015. aastal üle

inventeeritud. Vastustaja selgituse kohaselt on … kinnistu kaetud järgmiste loodusdirektiivi

elupaigatüüpidega: 1220 (väga hea esinduslikkusega), 2130* (hea esinduslikkusega), 7230

(väga

hea,

hea

ja

arvestatava

esinduslikkusega),

9020*

(väga

hea

ja arvestatava esinduslikkusega) ning 9080* (väga hea ja degradeerunud esinduslikkusega),

lisaks on kinnistul on ligi 0,03 ha suurune ala, mis ei kvalifitseeru elupaigaks.

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viidatud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnamõju

eelhinnang ning YY arvamus ei lükka ümber loodusdirektiivi elupaigatüüpide olemasolu ega

nende kaitse vajadust. YY arvamusele heidab vastustaja ette, et sellest ei nähtu, millise

metoodika alusel on ekspert elupaikade esinduslikkust hinnanud ning et elupaigatüübi 9020*

määramise kõige määravamaks aluseks ei ole metsa vanus. Samuti märgib vastustaja, et YY

pole üldse hinnanud … kinnistul olevat elupaigatüüpi 9080*. Vastustaja leiab ka, et mõlemas

eelnimetatud arvamuses ei ole arvestatud sellega, et … kinnistul asuvad loodusdirektiivi

elupaigatüübid ning see kuulub Varbla loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustikku.

Vastustaja toob ka esile, et loodusdirektiivi ning seda käsitleva Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei välista ega vähenda elupaigatüüpide kaitsevajadust nende seisund.

10. Vastustaja leiab, et looduskaitseala moodustamisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise

põhimõtet, kuna … ja … kinnistud ei ole võrreldavad looduslike tingimuste ega kinnistul

kehtivate kitsenduste poolest. Vastustaja selgitab, et … kinnistul asuv suvila-ala jäeti

looduskaitsealast välja, sest sellel alal ei tuvastatud kaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud

elupaigatüüpe ning kinnistu selle osa kasutust arvestades ei ole võimalik, et neid sinna tekiks,

samas kui … kinnistu on kogu ulatuses kaetud Natura 2000 elupaikadega või on seal tõenäoline

elupaiga taastumine.

11. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja etteheided looduskaitseseaduse (LKS) § 8

rikkumise kohta, kuna see säte ei reguleeri menetlusosaliste teavitamist, samas kui LKS § 9

lõigetest 4 ja 5 ei tulene menetluse läbiviijal kohustust saata maaomanikule kaarti, kus on

näidatud väärtuste paiknemine konkreetsel kinnistul.

12. Vastustaja selgitab, et eelnõu menetluse käigus elupaigatüübi 6510 asendamine

elupaigatüübiga 6210 ei puutu … kinnistusse, kuna kumbagi neist elupaigatüüpidest …kinnistul

ei esine.

13. Mis puudutab eramaade ning mereäärse tee looduskaitsealalt väljajätmist, siis selgitab

vastustaja, et kaitsealalt jäeti välja kinnistud või nende osad, kus Natura elupaigatüüpe ja muid

kõrge väärtusega loodusväärtusi ei ole inventeeritud, kus neid on väga vähesel määral ja mis

paiknevad kaitseala servas, millisel juhul ei mõjuta nende maatükkide väljaarvamine ala üldist

looduskaitselist väärtust ega ala terviklikkust.

14. Vastustaja rõhutab, et kaitse alla võtmise otsus põhineb kaitse alla võtmise eelduste

olemasolul ja otstarbekuse hinnangul, kusjuures looduskaitselisi hinnanguid mitte kinnistu

põhiselt, vaid suuremate alade kaupa, sest kaitsta tuleb tervikuna kogu ala, mis toimib ühtse

ökoloogilise süsteemina.

15. Viimaks leiab vastustaja, et reaalselt kaitseala moodustamine kaebaja omandiõigust

varasema hoiuala kaitserežiimiga võrreldes oluliselt rohkem ei piira, samas tagab kaitseala

režiim soodsamad kompensatsioonimehhanismid: täielik maamaksuvabastus, võimalus saada

suuremat erametsamaa toetust, võimalus kinnistu LKS § 20 alusel riigile võõrandada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Vaadanud läbi poolte väited ning esitatud tõendid, leian et XX kaebus ei ole põhjendatud

ja tuleb rahuldamata jätta. Vabariigi Valitsusel on looduskaitseala moodustamisel ning selle

piiride määramisel väga ulatuslik kaalutlusõigus ning Varbla looduskaitseala piiri määramisel

selliselt, et … kinnistu jääb looduskaitsealale, ei ole vastustaja ületanud oma volituste piire ega

eksinud kaaltulusõiguse eesmärgi vastu, ei ole lähtunud ilmselgelt valesti tuvastatud

faktilistest asjaoludest ega piiranud kaebaja subjektiivseid õigusi ebaproportsionaalselt.

Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et looduskaitseala piiride määramisel on erinevaid

isikuid koheldud põhjendamatult ebavõrdselt: vastustaja on veenvalt selgitanud, et

looduskaitseala moodustamise eesmärkide suhtes ei olnud… kinnistu samasuguses olukorras

teiste kaebaja poolt nimetatud kinnisasjadega, iseäranis… kinnistuga.

17. Esmalt tuleb märkida, et loodusobjekti kaitse alla võtmisel on pädeval avaliku võimu

organil väga avar kaalutlusõigus. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik

kontroll sellise kaalutlusõiguse teostamise üle on piiratud — kohus ei saa asendada

haldusorgani poolt looduskaitselise meetme vajalikkuse ja eeskätt selle otstarbekuse kohta

antud hinnanguid iseenda omadega ega lugeda otsustust õigusvastaseks pelgalt põhjusel, et

tegu ei pruukinud olla kõige parema võimaliku lahendusega. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HkMS) § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt, ent ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.

Sisuliselt tähendab see, et kohus saab kontrollida, kas haldusorgani otsus jääb haldusorganile

seadusega antud kaalutlusõiguse piiresse, kas otsuse tegemisel on lähtutud asjakohastest

kaalutlustest ning ega kaalumisel ei ole omistanud erinevatele asjassepuutuvatele asjaoludele

ja huvidele ilmselgelt ebaõiget kaalu. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse

lahendamiseks kontrollida, ega Varbla looduskaitseala piiride määramine selliselt, et

…kinnistu jääb tervikuna looduskaitsealale, ei ole kaitseala kaitse-eesmärke silmas ilmselgelt

põhjendamatu ehk ning ega … kinnistut ei ole lubamatult erinevalt koheldud võrreldes

sarnaste kinnistustega, mida kaitseala piiridesse ei arvatud.

18. Kaebaja ei ole iseenesest vaidlustanud Varbla looduskaitseala kaitse-eesmärki kui sellist.

Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et … kinnistu kuulus enne Varbla looduskaitseala

moodustamist Varbla hoiualale ega ka selles, et kõnealune maatükk jääb täies ulatuses Natura

2000 võrgustikku kuuluvale Varbla loodusalale. Kaebaja kritiseerib küll vastustaja väiteid, mis

puudutavad … kinnistule jäävate elupaigatüüpide esinduslikkust, ent ei vaidle iseenesest vastu

sellele, et … kinnistule jäävad elupaigatüübid 1220, 2130*, 7230, 9020* ja 9080* (vt kaebuse

lk 4, kolmas lõik). Samu elupaigatüüpe on … kinnistul nimetanud ka vastustaja (vt. vastustaja

26.10.2018 seisukoha punkt 29.5, vt ka Keskkonnaameti 10.06.2016 kirjale lisatud plaan, tl.

87), loetledes järgnevalt, milliste inventuuridega on need elupaigatüübid määratud. Varbla

Looduskaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi teostanud AA on oma

arvamuses asunud seisukohale, et moodustatava kaitseala maa-alast vähemalt 90%-l leiduvad

erinevad Natura elupaigatüübid, neist paljud on esmatähtsad elupaigatüübid (2130*, 9010*,

9020* ja 9080*). Kuigi ekspert AA on leidnud, et osa Keskkonnameti poolt elupaikadeks 9020*

ja 9080* inventeeritud objektidest on tegelikult käsitatav elupaigatüübina 9010*, ei muuda

see kokkuvõttes järeldust, et kogu alale tervikuna jäävad kaitset väärivad esmatähtsad

elupaigad. Ekspert AA on sõnaselgelt oma arvamuses leidnud, et loduskaitseala on tsoneeritud

looduskaitseliste väärtuste paiknemise alusel ja need on põhjendatud.

19. Eelnevalt loetletud elupaigatüüpide kaitse eesmärk, mis tuleneb otseselt ka

loodusdirektiivist, õigustab põhimõtteliselt kaitseala loomist. VVm 66/2018 seletuskirjas on

veenvalt põhjendatud seisukohta, et varasema hoiuala kaitserežiimiga võrreldes tagab

kaitseala režiim kaitse-eesmärke paremini, sealhulgas võimaldab vältida metsaleupaikade

killustumist (vt. seletuskirja p 2.3). Kaitstava loodusobjekti tüübi valikul on haldusorganil väga

suur vabadus. Kaitserežiimi liigse ranguse argumendiga saaks loodusobjekti kaitse alla võtmist

vaidlustada vaid juhul, kui on ilmselge, et tegemist on põhjendamatult range režiimiga.

Nõustun vastustaja käsitlusega, et olukorras, kus eesmärgiks on kaitsta teatud elupaigatüüpe

mingisugusel suuremal maa-alal, nagu ligikaudu 270 ha suurune Varbla looduskaitseala seda

on, ei saa ilmselgelt ülemääraseks pidada moodustatava looduskaitseala koosseisu selliste

kinnistute liitmist, kus kaitstavad elupaigatüübid esinevad, ent kus nende seisund

(esinduslikkus) ei ole võib-olla kõige parem. Küsimus sellest, kas … kinnistule jäävad kaitstavad

elupaigatüübid on sedavõrd esinduslikud, et väärivad kaitset looduskaitseala koosseisus, on

eeskätt otstarbekuse küsimus. Ekspert AA, kes on analüüsinud kogu ala tervikuna on leidnud,

et moodustatava kaitseala piiride määramine selliselt, et…. kinnistu jääb kaitsealale, on kaitse-

eesmärgiga kooskõlas ja otstarbekas. Põhjendatud ei ole aga kaebaja etteheide, et AA ei oleks

üksikasjalikult analüüsinud … (ja …) kinnistustele jäävate elupaikade esinduslikkust. AA

ekspertarvamuses on viidatud allikatele, mida ta arvamuse andmiseks kasutas ning viidatud

ka arvamuse andmiseks tehtud välitöödele. See, mil määral peab ekspert võimalikuks

varasemate inventuuride tulemusi arvesse võtta ja usaldada, on tema ekspertteadmiste

valdkonda kuuluv küsimus. Antud juhul ei ole põhjust arvata, et AA arvamus oleks koostatud

lohakalt või vajalikke asjaolusid arvesse võtmata.

20. Iseärnis kõrge avaliku huvi tõttu looduskaitse vastu ei ole nõutav, et loodusobjekti kaitse

alla võtmisel valiks pädev organ vähima vajaliku kaitset pakkuva kaitserežiimi või et valitud

kaitserežiimile allutatud maa-ala piirataks nii väiksena kui võimalik. Vastupidi, looduskaitse

olemusest tulenevalt on vajalik tagada võimalikult ulatuslik ja kindel kaitse. Antud juhul on

pädev haldusorgan pidanud otstarbekaks allutada kõnealune ala, mis seejuures kuulub Varbla

loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustikku ehk sisuliselt Euroopa Liidu tasandil

kaitseväärtuslikuks tunnistatud alale, just kaitseala režiimile. See otsus ei ole meelevaldne. Nii

kaebaja viidatud OÜ Hendrikson & Ko ekspertarvamus (tl. 21) kui YY arvamus (tl. 32) ei lükka

seda järeldust ümber. Isegi olukorras, kus osad eksperdid (antud juhul kaebaja viidatud

eksperdid) leiavad, et looduskaitseline eesmärk on võimalik saavutada leebema

kaitserežiimiga (või nii, et … kinnistule kaitserežiimi üldse ei kohaldata), teised aga (antud juhul

AA) peavad kohaseks rangemat režiimi, on pädeval organil voli otsustada rangema režiimi

kasuks. Kaebuses viidatud OÜ Hendrikson & Ko ning YY arvamuste puhul tuleb arvesse võtta

ka nende arvamuste andmise konteksti. Esimene neist tehti keskkonnamõju eelhindamisena

detailplaneeringu menetluse raames ning põhimõtteliselt on selle pinnalt usutav, et ühe

elamuala rajamine ei kahjustaks…. kinnistule jäävaid loodusväärtusi olulisel määral. See aga ei

välista selle kinnistu hõlmamist looduskaitseala piiresse, millisel juhul on ilmne, et välistatakse

ka see vähene mõju, mis eelnimetatud arvamuse kohaselt elamuala rajamisega kaasneks.

Vastustaja toob õigesti välja, et loodusdirektiivi kohaselt tuleb takistada vastavate elupaikade

mistahes kahjustamist.

21. Mis puudutab YY arvamust, siis esiteks on vastustaja õigesti märkinud, et kõnealuses

arvamuses ei ole üldse kajastatud ….kinnistule jäävat elupaigatüüpi 9080*, teiseks aga nähtub

vastustaja poolt esitatud 14. juuni 2016 kohtumise protokollist (tl. 110), et kõnealuse

kohtumise järel käis YY … kinnistul ning leidis, et kinnistul olevad elupaigatüübid on säilinud,

välja arvatud ühes osas, kus on teostatud lageraie. See, millistest kinnistul olevatest

elupaigatüüpidest on jutt, nähtub samas dokumendi lisas 1 esitatud plaanilt (tl. 111 pöördel).

Neil asjaoludel ei saa järeldada, et YY oleks andnud eksperthinnangu, mille kohaselt on

…kinnistu looduskaitseala koosseisu arvamine ilmselgelt põhjendamatu. Mis puudutab

…kinnistu osi, kus raie tõttu on elupaigatüüp hävinud, siis iseenesest võib sellise ala

hõlmamine kaitseala piiridesse olla põhjendatav sellega, et kõnealuses kohas kaitstav elupaik

aja jooksul ja täiendava inimsekkumise puudumise korral taastub.

22. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et teda on põhjendamatult ebavõrselt koheldud

võrreldes ….a kinnistu omanikuga. VVm 66/2018 vastu võtmise ajal ei olnud need kaks

kinnistut võrdses olukorras. Nii kaitseala kaardilt kui VVm 66/2018 seletuskirjast nähtub, et …

kinnistu sellel osal, mis kaitseala piiridest välja jäi, asus suvila õueala, seevastu … kinnistul

ehitisi ei olnud. Ühelt poolt on ilmne, et maatükil, kus paikneb ehitis ja kus toimub selle ehituse

kasutamisega seotud inimtegevus, on kaitstava elupaiga tekkimine (taastumine) kas välistatud

või vähemalt väga ebatõenäoline. Teiselt poolt peab avalik võim mistahes piirangute

seadmisel arvestama isikutele varem antud õigustega ja nende õiguspärase ootusega sellele,

et neile varem antud õigusi ilma eriti kaaluka põhjuseta neilt ära ei võeta. Antud juhul ei ole

vaidlust selles, et … kinnistule suvila rajamiseks olid enne Varbla looduskaitseala

moodustamist antud vajalikud load. Kaebusest nähtub samuti, et ka kaebaja soovis 2010.

aastal asuda … kinnistule ehitada, ent vastavat luba selleks ei saanud. Asja materjalidest ei

selgu küll üheselt, millisesse etappi… kinnistule ehitamine takerdus (nt. kas Keskkonnaamet

tegi mingisuguse otsuse, millega keeldus juba tookord Natura 2000 võrgustikku kuuluvale ja

Varbla hoiuala piiresse jäävale maatükile ehitamiseks loa andmisest või kas algatatud

detailplaneeringu menetlus lõpetati), ent siiski ei ole vaidlust selles, et ühtki …. kinnistule

ehitamist takistanud asjaolu kaebaja eelnevalt vaidlustanud ei ole. Vastustaja märgib ka

õigesti, et …. kinnistule ehitamiseks 2010. või 2011. aastal lubade või nõusolekute andmisest

keeldumist käesolevas asjas (ehk looduskaitseala moodustamisega seonduvalt) vaidlustada ei

saa.

23. Käesoleva asja raames ei saa asuda analüüsima ka seda, kas Keskkonnaameti poolt 2012.

aastal … kinnistu suvila ehitusprojekti kooskõlastamine oli põhjendatud või mitte. Vaidlust

pole selles, et kinnistu hoonestamise õigus oli selle kinnistu omanikule kehtivalt antud enne

Varbla looduskaitseala moodustamist. Mis puudutab aga kaebaja väiteid, et kaitset väärivaid

loodusväärtusi paikneb … kinnistul rohkem kui …i kinnistul, siis selles osas on vastustaja õigesti

leidnud, et ükski kaebaja esitatud ega viidatud tõend seda väidet ei kinnita. Küll aga on usutav

vastustaja selgitus, et suvila õueala kasutamise piiramine looduskaitseala kaitserežiimist

tulenevate piirangutega on selle kinnistu omaniku õigusi ebaproportsionaalselt piirav, sest

vaatamata piirangutele ei ole sellel alal loodusväärtuse kaitse-eesmärgi saavutamine ilmselt

võimalik. VVm 2018/66 seletuskirja punkti 2.4. neljandas lõigus on asjakohaselt selgitatud, et

looduskaitseala piiridest välja jäetud aladel asuvad aktiivses kasutuses olevate talude õuealad

või puuduvad kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad, mistõttu oleks varasemast rangem

kaitserežiim kinnistu omanikele koormavam.

24. Siinkohal tulebki tähele panna seda, et … ja … kinnistud erinevad just selle poolest, et

esimesel neist oli enne looduskaitseala moodustamist ehitusõigus, teisel mitte. Argumendiga,

ent … kinnistule ehitamise lubamine ei olnud keskkonnakaitse seisukohast mõistlik või

lubatav, ei saa kaebaja aga nõuda …. kinnistu välja jätmist kaitseala piiridest. Vastustaja on

tegelikult õigesti leidnud, et kaebaja omandiõigusele tekkiv täiendav piirang, mis seondub …..

kinnistu jäämisega looduskaitseala koosseisu, on pigem vähene. Kaebaja huvi on arusaadavalt

eeskätt …. kinnistule ehitada. Oluline on, et ehitusõigust ei olnud kaebajal ka enne

looduskaitseala moodustamist. Tõsi, varasema kaitserežiimi kohaselt oleks olnud ehitusõiguse

saamine põhimõtteliselt võimalik, ent looduskaitselisi eesmärke silmas pidades pigem

ebatõenäoline, mida kinnitab ka see, et 2010 ja/või 2011. aastal Keskkonnaamet hoonete

rajamist sellele kinnistule võimalikuks ei pidanud.

25. Ka ülejäänud alade osas, mis looduskaitseala piiridest välje jäid, ei ole kaebaja toonud välja

ühtki sellist näidet, kus … kinnistuga võrdses olukorras olev kinnistu oleks looduskaitsealast

välja jäetud. Kaebaja poolt nimetatud … kinnistu osas on vastustaja seejuures õigesti välja

toonud, et see ei kuulunud Natura 2000 alale jäänud loodusala koosseisu, mis on oluline erisus

võrreldes …. kinnistuga.

26. Lisaks eeltoodule ei ole erinevad kinnistud või nende osad võrdsed ka oma asukoha

poolest. Looduskaitseala piiride määramine ei tähenda esiteks tingimata seda, et määratud

piiridest väljapoole ühtki looduskaitseala kaitse-eesmärgiga hõlmatud loodusobjekti ei jää.

Piiride määramine on alati teatud määral otstarbekusele antava hinnangu küsimus. Teiseks on

selge, et isegi looduskaitseala kui tervikliku kaitserežiimile allutatud ala puhul on kaitse-

eesmärgi seisukohast loogilisem vajadusel piire õgvendada kaitstava piirkonna äärealadel. …

kinnistu ei ole ei oma asukoha ega senise kasutuse (st. ehitiste või ehitusõiguse puudumise)

poolest võrreldav selliste lähedalasuvate kinnistustega, mis jäävad tervikliku kaitseala

äärtesse ja mille puhul on arvestav omaniku huvi senise väiksemate piirangutega kasutuse

jätkamise vastu. Pidades silmas, et … kinnistu on mereäärne kinnistu, millest suur osa jääb

ehituskeeluvööndisse ja võttes arvesse ka Hendrikson ja Ko arvamuses näidatud võimalikku

ehitusala, tähendaks kaebaja huvide rahuldamine tervikliku looduskaitseala keskele

omamoodi kaitserežiimile mitte allutatud enklaavi loomist. Sellise olukorra tekitamist võiks

nõuda ehk olukorras, kus seda toetavad omaniku sellised kaalukad õigused, mis on tal juba

enne kaitseala loomist (näiteks olemasoleva ehitise kasutamine, juba saadud ehitusloa

realiseerimine vms), ent … kinnistu puhul selliseid asjaolusid ei esine. Toimiku materjalidest ei

nähtu, et kaebajal oleks vähemalt pärast seda, kui Varbla loodusala Natura 2000 võrgustikku

lisati, olnud õigust … kinnistule ehitada.

27. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited, mis puudutavad LKS § 8 lg 2 punktis

3 sätestatud kohustuse väidetavat rikkumist ehk loodusväärtuste täpsete asukohtadega

kaardi esitamata jätmist või seda, et eelnõuga võrreldes asendati üks kaitstava elupaigatüüp

teisega. Mõlema nende väitega soovib kaebaja tegelikult väita seda, et ka kaitsealast välja

jääval … kinnistu osal võis olla kaitse-eesmärgiga hõlmatud loodusväärtusi. Juba eeltoodud

põhjustel erineb … kinnistu see osa … omast põhimõtteliselt, sõltumata sellest, kas mõni

elupaik võis sinna otsapidi ulatuda või mitte. Samas ei nähtu ühestki toimikus olevast tõendist,

et ….. kinnistu vastaval osal oleks selliseid kaitstavaid loodusväärtusi olnud ning ka ekspert AA

pidas võimalikuks ja otstarbekaks selle kinnistu vastava osa välja jätmist moodustatava

kaitseala piiridest.

28. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik