1-07-11766/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-07-11766

KOHT U M ÄÄR U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-11766 Täitmiskohtunik Lembit Käis Menetlustoiming Süüdimõistetu K.U (isikukood: XXX, viibimiskoht: Murru Vangla) avalduse – Tartu Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõistetud karistusest vabastamiseks - läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata K.U avaldus tema vabastamiseks Tartu Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõistetud karistusest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Asjaolud ja avalduse sisu

Tartu Maakohtu 27.10.2008. a otsusega karistati K.U-t KarS §-de 424 ja 329 järgi KarS § 63 lg 1 ja 2 alusel 1 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust alates 05.08.2008. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Süüdimõistetu taotleb esitatud avalduses karistusest vabastamist, sest vahepeal on vastu võetud seadus, mis kergendab tema olukorda (IV kd. tl 113).

Prokuröri arvamus

Prokurör leiab, et süüdimõistetu avaldus ei ole põhjendatud (IV kd, tl 115-116).

Kohtu põhjendused

1-07-11766 2(3)

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 431 ja 432 lg 1 sätestavad, et käesoleva seadustiku §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, määrusega.

Kohtu hinnangul on esitatud avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtlusega, mille lahendamine on võimalik kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras.

Tartu Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõisteti K.U KarS § 424 ja § 329 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kellel oli karistatus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kellelt oli kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, juhtis 19.06.2007. a ning 13.03. ja 04.08.2008. a mootorsõidukit alkoholijoobes. Nimetatud otsus jõustus 03.11.2008. a (IV kd, tl 103).

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RTI, 17.12.2008, 54, 304 ) § 7 lg 4 sätestab, et käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega.

KarS § 424 näeb alates 1. juulist 2009 ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seejuures ei ole enam karistusõiguslikku tähendust isiku varasemal karistatusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. 1. juulil 2009. a jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Vastavalt LS § 20 lg 31 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Seega on alates 1. juulist 2009. a KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 20 lg 31 p-des 1 ja 2 sätestatud alkoholijoobe määrasid ning kõnealuse sätte punktis 2 märgitud juhul on isiku käitumises täiendavalt tuvastatud sellised välised muutused, mille pinnalt on võimalik järeldada, et isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

Kriminaalasja materjalidega (I kd, tl 8, 12-13) on tuvastatud, et süüdimõistetu oli 19.06.2007. a kerges alkoholijoobes, alkomeetri näidu kohaselt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus 0,75 mg alkoholi, ka olid häiritud tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Kriminaalasja materjalidega (II kd, tl 5, 11-12) on tuvastatud, et süüdimõistetu oli 13.03.2008. a keskmises alkoholijoobes, alkomeetri näidu kohaselt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus 0,87 mg alkoholi, ka olid tugevasti häiritud tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid.

1-07-11766 3(3)

Kriminaalasja materjalidega (III kd, tl 4, 6-8, 9-10) on tuvastatud, et süüdimõistetul oli 04.08.2008. a ühes liitris väljahingatavas õhus 1,93 mg alkoholi, tema reaktsioonivõime oli aeglane, silmade sidekestad punetasid ning tal esinesid tasakaaluhäired.

Kuna süüdimõistetu suhtes jõustus kohtuotsus 03.11.2008. a ning ta oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes LS § 20 lg 31 lg 1 ja 2 mõttes ja kokkuleppemenetluses eeltoodud asjaolusid ei vaidlustanud, siis puudub maakohtul alus tema vabastamiseks mõistetud karistuse kandmisest. Seega tuleb esitatud avaldus jätta rahuldamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS §-st 431 ja § 432 lg-st 1.

Lembit Käis Kohtunik