4-18-3961/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-3961

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2018, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-3961

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi U.B

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2018 otsuse peale

väärteoasjas nr 2316,18,002734

Kaebuse esitaja U.B (isikukood: XXX; elukoht: x; töötab autojuhina x)

Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjäre (asukoht: Rahumäe tee 6/1, levalvekeskus Tallinn)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. U. kaebus rahuldada. B

2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2018 otsus väärteoasjas nr 2316,18,002734 osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamise osas.

Trahv (200 eurot) tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele: EE891010220034796011 SEB Pank;

EE932200221023778606 Swedbank AS või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220185083848.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2018 otsusega väärteoasjas nr 2316,18,002734 karistati .B liiklusseaduse (LS) § U

221 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot,) ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 221 lg 3 alusel üheks kuuks, selle eest, et tema 24.06.2018 kell

21.20 juhtides mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes, tekitades sellega liiklusohtliku olukorra. Liiklusohtlik olukord seisnes selles, et jalakäija oli juba teele astunud ning pidi tegema sammu tagasi. Samuti sadas vihma ning mootorsõiduk hakkas libeduse tõttu kontrolli alt väljuma, kuna mootorsõiduki kiirus oli kurvi võtmiseks liiga suur. Sellise teoga rikkus ta LS § 58 lg 3 nõuet, mille kohaselt foori keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone ees.

2. U.B oma kaebuses Harju Maakohtule taotleb nimetatud otsuse osalist t ja

tühistamis

seda lisakaristuse kohaldamise os autojuhina, et lisa teenida as. Kaebaja märgib, et ta töötab

pensionile. I lapselast, kelle ema kannab lma juhilulubadeta jääks ta töötuks, kuid ta kasvatab vanglakaristust, lapse vanaema on asotsiaal mise korral ei ole ta . Juhtimisõiguse äravõt finantsiliselt võimeline oma lapselapse eest hoolitsema.

Ta on pärast kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega tutvumist kohtule esitanud ka iseloomustuse oma tööandjalt OÜ juhatuse liige P. T . X palub mitte peatada menetlusaluse isiku

juhtimisõigust ja märgib, et .B täidab oma U ei tarvita alkoholi, on kohusetundlik autojuht, töökohustusi korrektselt Nad on omalt poolt nõus saatma .B U . liiklusohutuse täiendkoolitusele, et tal edaspidi ei juhtuks sarnaseid rikkumisi.

3.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ja leidis kohtule saadetud vastuses kaebusele, et alused

otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Ü on tõendamist leidnud asjaolu, .B ei jäänud seisma stoppjoone ees, kuigi U heselt

talle põl tekitas oma tegevusega liiklusohu, kuna õiges kohas es fooris keelav punane tuli ning ta ja ning lubava fooritulega jalakäija pidi kokkupõrke vältimiseks sammu tagasi astuma. Tegu on õigesti kvalifitseeri , menetlusnorme ei ole rikutud, määratud karistus on proportsionaalne tud toimepandud rikkumisega.

Menetleja hinnangul on toime pannud U.B väga ühiskonnaohtliku teo, millega seadis otsesesse ohtu teise inimese elu ja tervise. M peab vastama toimepandud teo ääratud karistus

raskusele ega tohi uutest rikkumistest hoiduma. olla kerge. See peab mõjutama rikkujat edaspidi

Rahatrahv on märatud sanktsiooni keskmises määras, l ud alammääras. isakaristust on kohaldat

Isik ei ole menetluse kestel ega ka oma kaebus n oma teo raskusest aru saanud es väljendanud, et o

ja vastavad järeldused teinud. võib jätkata täpselt samasugust, väga ohtlikku liiklusalast Ta

käitu selgitanud, et üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige mist. Otsuses on inimese elu ja tervis ning üheks tõhusamaks vahendiks on selle eesmärgi täitmisel lisakaristuse kohaldamine ja selle läbi rikkuja vähemalt ajutiselt liiklusest eemaldamine. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus on proportsionaalne, ei koorma isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,07,002734 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

LS § 221 lg 2 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. LS § 58 lg 3 kohaselt peab juht foori keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone ees.

6. , et U.B 24.06.2018 kell 21.20 Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle juhtides mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes, tekitades sellega liiklusohtliku olukorra, mis seisnes selles, et jalakäija oli juba teele astunud ning pidi tegema sammu tagasi.

Seda kinnitavad tunnistaja V E kes teostas 24.06.2018 l ütlused, iiklusjärelevalvet Tallinnas

Narva maanteel

kiirust). K

(mõõti sõidukite ell 21.20 paiku nägi ta mootorsõidukit Audi A6 s

(registreerimisnumber x), mis liikus Narva maanteel lin t lubatust na poole silmnähtaval

kiiremini. Ta püüdis mõõta sõiduki kiirust, kuid see ei õnnestunud, sest väljas sadas vihma. Sõiduk jõudis Narva mnt ja Poska tänava ristmikule, kus talle põles kella 21.20 ajal fooridega reguleeritud ristmikul fooris punane keelav tuli. Juht, selle asemel, et jääda seisma stoppjoone taga, jätkas kiirelt edasiliikumist. Samal ajal oli sõidutee ületamist alustanud noorem meesterahvas, kes jõudi Sõiduk kaldus samal ajal ka kergelt s kiiresti sammu tagasi astuda. külglibisemisse, kuna väljas sadas ning tee oli märg. Sõiduk peatati politsei poolt ning andmete kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis .B, kes oli väga närviline ja ärritunud, kuna U enda sõnul läks naisega tülli.

U.B ei ole oma tegu eitanud, on selle ning ka oma väärteo toimepanemise omaks võtnud kaebuses vaidlustab ta vaid lisakaristuse kohaldamist. Rikkudes LS § 58 lg 3 nõudeid, pani .B toime väärteo LS § 221 lg 2 tunnustel. U

7. LS § 221 lg 2 näeb karistusena ette iühikut või sõiduki rahatrahviga kuni 100 trahv juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuus kuud. LS § 221 lg 3 anna võimaluse selle süüteo eest kohaldada ka lisakaristust, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestada tuleb karistuse mõistmisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse i k oli si

u süü suurust arvesse võttes kohtu arvates põhjendatult määratud talle põhikaristuseks rahatrahv ja seda sanktsiooni keskmises määras (50 trahviühikut ehk 200 eurot).

Õigesti on otsuses märgitud , et karistust kergendavad või raskendavad asj ka seda aolud antud asjas puuduvad. Teo toimepanemise ajal oli U.B üks kehtiv väärteokaristus. Kuna selle eelneva rahatrahvi tasumisest on möödunud käesolevaks ajaks rohkem süüteo eest kui aasta, on karistatus selle kustunud ning menetluse esemeks olevat v äärtegu ei ole võimalik käsitleda harjumussüüteona.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § vastama karistuse eesmärkidele

56 alusel ja see peab

-1-1-18-17). (3

Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõt isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegem või mine iseenesest ist oli harjumus-

juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 3-1-1-1 -13, p 9; 3-1-1-59-15, p 12).

Kaebuse kohaselt on U.B Ilma sissetulekuteks nii pension kui töötasu autojuhina.

juh tekivad rahalised raskused lapselapse kasvatamisel. ilubadeta võib ta jääda töötuks ning

U.B süüteost on teadlik ka tema tööandja, kes on lubanud läbi viia liiklusohutuse täiendkoolituse.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada lisakaristust kohaldamata ning otsus selles osas kuulub tühistamisele. Kui .B aga juhtunust vajalikke järeldusi ei tee, on uue U liiklusalase süüteo puhul juhtimisõiguse äravõtmine vältimatu.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab PPA Põhja prefektuuri 20.07.2018 otsus väärteoasjas 2316,18,002734 osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamise osas.

U.B tuleb tasuda rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 20.07.2018 otsuses toodud kontoja viitenumbrile. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 133–134.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/