2-18-15057/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-18-15057

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15057 Tsiviilasi M.K. hagi L.K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.K., isikukood 46802054214; elukoht: Xxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Olavi Järve, Advokaadibüroo Kaire Aus; asukoht: Rüütli 28, Pärnu linn, Pärnu linn, 80011 Pärnu maakond; epost: olavi.jarve@austalu.ee Kostja: L.K., isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja RÕA korras: Margo Põbo; epost: info@sempes.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M.K.u ja L.K.u vahel 22.12.2018.a kohtule kirjalikult esitatud kompromissileping alljärgnevalt: 1.1 L.K. ja M.K. lepivad kokku V. kinnistu kaasomandi lõpetamises selliselt, et müüvad V. kinnistu (registriosa nr V.), asukohaga Xxxxxxxxxxx 1.2 Kinnistu ning saadud raha jaotub vastavalt punktis 1.5 toodule. 1.3 Kinnistu müügihind määratakse poolte kokkuleppel või võetakse aluseks kinnisvarabüroo hinnang. 1.4 L.K. ja M.K. korraldavad ise Kinnistu võõrandamise kinnisvarabüroo Xxxxxxxxxxx abil ühe aasta jooksul kuni 31.12.2019.a. 1.5 Kinnistu võõrandamisest saadud tulu jaotatakse järgmises järjekorras: 1.5.1 esmalt tasutakse müügiga seotud kulud; 1.5.2 järgmiseks tasutakse laenulepingust nr 05-070059-EL tulenev kohustus seisuga 01.01.2019.a. summas 10 004,68 eurot. Kui kohustuse tasumise hetkeks on

2-18-15057

2

laenulepingust tulenevat kohustust vähendatud, kuulub ülejääv summa vastavas osas kohustust vähendanud poolele; 1.5.3 ülejäänud summa jagatakse võrdsetes osades M.K.u ja L.K.u vahel. 1.6 Juhul kui pooled ei suuda ise hiljemalt 31.12.2019.a kinnistut võõrandada, siis jätkatakse kinnistu võõrandamist Pärnu piirkonna kohtutäituri Rannar Liitmaa vahendusel avaliku enampakkumise korraldamisega. Esimese enampakkumise alghinnaks on hind, millega kinnisvarabüroo müügiprotsess lõppes. Igal järgmisel enampakkumisel väheneb alghind 5% võrra. Müügist saadud raha jagatakse vastavalt punktile 1.5. 1.7 Juhul, kui üks pooltest soovib jätta kinnistu enda omandisse, kohustub ta maksma teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, summas 45 000 eurot. 1.8 Kuni kinnistu võõrandamiseni lepivad pooled kokku kinnistu kasutuskorras, vastavalt määruse lisale 1. Kasutuskord ei ole aluseks kinnistu reaalosadeks jagamisel. 2. L.K. kohustub tagasi võtma avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-18-7780 ja nõustub sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Jätta läbivaatamata L.K.u avaldus M.K.u vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. 4. Pärnu Maakohtul tagastada M.K.ule (M.K. a/a XXXXXXXXXXX) ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. 5. Pärnu Maakohtul tagastada L.K.ule (L.K. a/a XXXXXXXXXXX) ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 12,50 eurot. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 7. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 8. Edastada määrus menetlusosalistele ja täitmiseks Pärnu Maakohtule ½ riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik L.K. esitas kohtule 18.05.2018 avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-18-7780). Samal kuupäeval esitas L.K. hagi M.K.u vastu kulutuste hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-18-7763). M.K. esitas 08.10.2018 hagiavalduse L.K.u vastu kaasomandi jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-15057). Pärnu Maakohus 18.06.2018 määrusega võttis tsiviilasjas 2-18-7763 menetlusse L.K.u hagi M.K.u vastu kaasomandi kulutuste hüvitamiseks. M.K. esitas tsiviilasjas 2-18-15057 08.10.2018.a Pärnu Maakohtule hagi L.K.u vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks.

2-18-15057

3

Pärnu Maakohus liitis 05.12.2018 määrusega tsiviilasjad 2-18-7763 ja 2-18-15057. Liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-18-15057. M.K. ja L.K. esitasid 22.12.2018.a kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping 1. L.K. ja M.K. lepivad kokku Kinnistu kaasomandi lõpetamises selliselt, et müüvad Kinnistu ning saadud raha jaotub vastavalt punktis 4 toodule. 2. Kinnistu müügihind määratakse poolte kokkuleppel või võetakse aluseks kinnisvarabüroo hinnang. 3. L.K. ja M.K. korraldavad ise Kinnistu võõrandamise kinnisvarabüroo Xxxxxxxxxxx abil ühe aasta jooksul kuni 31.12.2019.a. 4. Kinnistu võõrandamisest saadud tulu jaotatakse järgmises järjekorras: 4.1 Esmalt tasutakse müügiga seotud kulud; 4.2 järgmiseks tasutakse laenulepingust nr 05-070059-EL tulenev kohustus seisuga 01.01.2019.a. summas 10 004,68 eurot. Kui kohustuse tasumise hetkeks on laenulepingust tulenevat kohustust vähendatud, kuulub ülejääv summa vastavas osas kohustust vähendanud poolele; 4.3 ülejäänud summa jagatakse võrdsetes osades M.K.u ja L.K.u vahel. 5. Juhtumil kui pooled ei suuda ise hiljemalt 31.12.2019 Kinnistut võõrandada, siis jätkatakse Kinnistu võõrandamist Pärnu piirkonna kohtutäituri Rannar Liitmaa vahendusel avaliku enampakkumise korraldamisega. Esimese enampakkumise alghinnaks on hind, millega kinnisvarabüroo müügiprotsess lõppes. Igal järgmisel enampakkumisel väheneb alghind 5% võrra. Müügist saadud raha jagatakse vastavalt punktile 4. 6. Juhtumil, kui üks pooltest soovib jätta kinnistu enda omandisse, kohustub ta maksma teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, summas 45 000.00 (nelikümmend viis tuhat) eurot. 7. Kuni Kinnistu võõrandamiseni lepivad pooled kokku Kinnistu kasutuskorras, vastavalt kompromisslepingu lisale 1. Kasutuskord ei ole aluseks Kinnistu reaalosadeks jagamisel. 8. L.K. võtab tagasi avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-18- 7780) ning nõustub sellega, et kulud jäävad poolte endi kanda. 9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 22.12.2018.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele hagiavaldustes esitatud nõuete osas.

2-18-15057

4

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS §424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Pooled on kohtule esitanud 22.12.2018.a kohtule kompromisslepingu, mille on allkirjastanud ka M.K., seega on M.K. andnud nõusoleku hagi tagasi võtmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud avalduse tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbivaatamata L.K.u avalduse M.K.u vastu. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. M.K. taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas

2-18-15057

5

300 eurost tagastada ½, so 150 eurot M.K. arveldusarvele. L.K. taotleb hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 25 eurost tagastada ½, so 12,50 eurot L.K. arveldusarvele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõiv tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub M.K.ule tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot ning L.K.ule tagastamisele riigilõiv summas 12,5 eurot taotlejate poolt nimetatud arveldusarvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik