4-18-5065/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Väärteoasja number 4-18-5065

Otsuse kuupäev 05.12.2018

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteo I.V’i väärteoasi LS § asi

-

201 lg 2, 203, 223 lg 1 ja de

224 lg 2 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 05.12.2018, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik I.V ning kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Lõpposa

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

Tunnistada I.V (isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx xxxx , töökoht , väärteokorras 14 korral karistatud, rahatrahvid tasumata, telefon xxxx, epost: xxxx) süüdi LS § de 201 lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet - kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistuseks mõista arest 20 (kakskümmend) päeva.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt teatab maakohus I.V’ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase I.V ’i arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis ates 27.12.2018. võimalik tutvuda al

Asjaolud ja menetluse käik

04.10.2018 saatis Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr 2590,18,003596 I.V kohta.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V koostas 09.09.2018 menetlusalusele isikule

I.V-le väärteoasjas nr 2590,18,003596 väärteoprotokolli (tl 7) selle kohta, et

I.V 07.07.2018 kell 13.45 -Viru maakonnas Lääne Haljala vallas Joandu külas

Tallinn-Narva mnt 84,4 km-l, parem xxxx (xxxx) juhile pärisuund, juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Dräger Alcotest 7110 nr

ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00031. Juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juht ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada inimesi ning teiste vara, eiras ristmikul liiklusmärgi 221

„anna teed“ nõudeid, mille tulemusena sõitis ette paremalt poolt lähenenud sõidueesõigust omavale xxxx (xxxx). Kokkupõrke tagajärjel saadud löögist paiskusid mõlemad sõidukid kraavi. Sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus tekitati K K (xxxx), V J (xxxx) ja varaline kahju xxxx omanikule N K (xxxx). Sellega rikkus I.V

-de 90 lg 1 p 1,3; 76 lg 1, 16 lg 1, 57 lg 1, 56 lg 1, 17 lg 1 ja 69 lg 3 LS § nõudeid ning väärt kvalifitseeriti LS § järgi. eod -de 201 lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2

Menetlusalune isik I.V kinnitas 05.12.2018 toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. ei hakka otsima Ta mingeid vabandusi ja ennast õigustama. Sellest on juba kuid möödas ja ta on sellest kõigest teinud omad järeldused. Ta ei taha enam kunagi autorooli istuda ja kahetseb toimepandud tegu. I.V ütluste kohaselt leidis see sündmus aset 07.07.2018 kell 13.45, kui ta liikus Veltsi suunas - sõbra juurde Haljala poolt mööda kõrvalteed ja oli vaja sõita üle Tallinn Narva maantee. Ta vaatas kas tee on vaba ja autosid ei tule. küll, et Päev oli päikeseline, päike paistis heledalt näkku, ta vaatas paremale, vaatas vasakule, aga ju siis see auto jäi täpselt sinna kohta, kust päike paistis ja nagu pimestas ära selle nurga. Õnneks sõber kõrval märkas õigeaegselt ja keeras nagu rooli kõrvale, et autod nagu käisid külgepidi kokku, mitte ei olnud mingit laupkokkupõr t. Õnneks kellegagi midagi tõsist ei juhtunud. Tal juhtimisõigus ei ole, ge

pole kunagi olnud. Teda on ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise

eest rahatrahviga, mis on tasumata. rooli istuda, kuna oli I.V sõnul otsustas ta kõige kainem. Eelmisel päeval olid nad sõpradega napsi võtnud ja teised olid hommikul veel peale joonud, aga tema mitte. xxxx oli I.V Mootorsõiduk ostetud ühelt vanaproualt. väitel ilmselt ta ikka teadis, et sõiduk oli kehtestatud korras regist Sõidukis reerimata.

olid nad kokku paremalt poolt kolmekesi. Kokkupõrge toimus ristmikul, kus nad põrkasid tuleva, ehk siis Tallinna poolt tuleva sõiduautoga Sõidukid said viga, kuna küljed xxxx.

puutusid kokku. Õnneks sõber keeras rooli kõrvale ja siis see teine auto, mis tuli Tallinna poolt, nagu keeras ka teisele pool Xxxx poole e ja siis küljed käisid kokku ning lendas ühele kraavi enda suunda ja tema lendas vastassuunda kraavi. Ta sai ise ka viga, ehmatus ja šokk olid suured. Tema kaasreisijatel ilmselt suuremaid vigastusi ei olnud, sest sõidukis nad läksid

ise koheselt kohapealt minema enne, kui politsei jõudis tulla. Tema vastu on seoses liiklusõnnetusega esitatud tsiviilhagi summas 4500 eurot. Tsiviilhagi puudutab teist sõidukit.

Tema jaoks kindlasti oleks õige ja õiglane karistus mida leebem seda parem. Ta on olnud nüüdseks 3 kuud tööl. Ta töötab . Vahepeal ta oli vanglas. Viimane väärtegu on xxxx xxxx

toime pandud peale vanglat, kui ta pettis kahjuks olude sunnil kelleltki midagi välja. Valdavalt on talle karistused määratud KarS § 218 lg 1 järgi. Rikkumine LS § 201 lg 2 järgi on toime pandud enne vanglat. Seal ei olnud tegelikult tema süüdlane, aga tehti nii, et tema nagu sõitis. Üldkasulik töö oleks võib olla kõige õigem - . Ta on varem üldkasulikku tööd

teinud kriminaalasjas. Kui kohus otsustab reaalse aresti kasuks, siis tahab ta seda kandma minna peale jõule, et saaks olla jõululaupäeval kodus perega. Tööalaselt oleks kõige parem, kui ta saaks üldkasuliku töö tunnid. Ta tahab loota, et töökoht jääb siis ikka alles.

Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis 05.12.2018 toimunud kohtuistungil, et menetlusalune isik pani temale süükspandavad väärteod toime teadlikult ja tahtlikult. Teda on varasemalt karistatud erinevate rikkumiste eest, s.h mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Varasemalt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Tema suhtes on karistusliigina kohaldatud ka aresti. Oma mõtlematu teoga pani ta otsesesse ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elud. Karistusliigi määramisel peame arvestama sellega, et määratud karistus peab isikule avaldama mõju ja peab ka toimima. Menetlusalune isik peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toimepandud teod olid valed.

Seega tuginedes eeltoodule palus kohtuvälise menetleja esindaja kohtul kohaldada reaalset aresti 20 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

LS § 90 lg 1 p 1,3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sama § i lg 2 näeb -

ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

LS § 203 näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.

LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

LS § 56 lg 1 kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

LS § 57 lg 1 kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõid , maastikusõiduki või trammijuhi poolt uki- -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS kohaselt § 69 lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis vere –1,49 milligrammi või kelle s on alkoholisisaldus 0,50 ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Menetlusaluse isiku I.V

süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks:

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 11 );

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sinna juurde kuuluvate liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega (tl 14-18);

- AS Rakvere Haigla teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest (tl 12-13 ); - netlusaluse isiku I.V

me enda kohtuistungil antud ütlustega.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl

07.07.2018 kell 14.40 rit ) on tõendatud, et , kasutades tõenduslikku alkomeet Dräger

Alcotest 7110 nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-18-00031, kontrolliti -Viru Lääne maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85. km-l alkoholisisaldust I.V väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,43 mg/l laiendmääramatusega +/ ega lõplik mõõtetulemus oli 0,38

- 0,05 mg/l, se mg/l.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist 07.07.2018, sinna juurde kuuluvatelt liiklusõnnetuse skeemilt ja fototabelitelt (tl 14- linna 18) nähtub, et vaatlus sündmuskohal on läbi viidud Tal poolt H

- kujuline ristmik, mis on reguleeritud aljala suunas. Sündmuskohal +

liiklusmärkidega. Ristmikul pärisuuna vööndi keskelt algab pidurdusjälg, mis kulgeb paremale teelt välja kraavi. Jäljed kulgevad kuni sõiduautoni Xxxx (xxxx), mis asub esiosaga

Haljala suunas. Sõidukil esiosa, purunenud iluvõre, Xxxx, mida juhtis N K, deformeerunud

stange, mootorist õli väljas. Sõiduteest vasakul teepeenral esiosaga kraavis asub sõiduauto xxxx (xxxx xxxx (ajutiselt registrist kus ). Sõidukil tutatud), mida juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületanud I.V , deformeerunud parempoolsed uksed. Liiklusõnnetuses said vigastada K K ja V J.

AS Rakvere Haigla teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest (tl 12- 13) on K htine haav ja kannatanu V J oli pindmine tõendatud, et kannatanu K oli suuõõne la peavigastus.

Menetlusalune isik I.V on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegudes täielikult süüdi.

Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik I.V pani toime -s 2, 203, 223 lg-s 1 ja 224 lg-s 2 LS § 201 lg ettenähtud väärteod. Seega on I.V poolt toimepandud väärteod kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud.

Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. I.V teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid ometi otsustas rooli istuda, kuna oli

ta sõpradest kõige kainem. Lisaks sellele teadis ta, et sõiduk, mida ta juhtima asus, on kehtestatud korras registreerimata. Seega pani I.V LS §

201 lg 2,

224 lg 2 ja 203 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus ke

rgemeelsus ja hooletus. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani I.V toime hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohuse tundliku

suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist listavad asjaolud I.V

. Õigusvastasust ja süüd vä käitumises puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 201 lg 2, 203,

223 lg 1 ja 224 lg 2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik I.V. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 203 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS §

223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskei mootorsõidukit juhtides ühe ma karistuse. Kuna I.V pani toime

teo, mis vastab neljale eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Menetlusaluse isiku I.V karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik

kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 19 21) nähtuvalt on - I.V korral karistatud, sh on teda Politseija väärtegude toimepanemise eest 14

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2017 otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi (tegu on toime pandud 09.07.2016). Valdavalt on I.V karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Eranditult kõik I.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Kohtus väitis I.V korduvalt, et ta on muutunud, samas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 02.07.2018 otsusega on teda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi teo eest, mille ta pani toime katseajal 01.05.2018, olles sellel ajal . I.V tunnistas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud kohtuistungil ka ise, et viimane väärtegu on toime pandud peale vanglat, kui ta pettis kahjuks olude sunnil kelleltki midagi välja. Kohus asub seisukohale, et kuna varasemad väärteokaristused e positiivset eripreventiivset mõju i ole avaldanud I.V-le , sest kui rahatrahv ei ole tasu , ning ta on tud ja seda pole ka asendatud, siis on karistus jäänud kandmata jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, ääb suure tõenäosusega tasumata. A sest see j rvestades I.V

tuleb teda süü suurust, mis on keskmisest suurem, karistada arestiga ettenähtud

sankts

iooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on arest 20 päeva. Nimetatud karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üld eesmärgid.

- kui ka eripreventiivsed

KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes süüdlase nõusolekul asendada selle üldkasuliku tööga. Arvestades asjaolu oma käitumisega , et isik on ennast i

se tahtlikult

sellisesse olukorda asetanud, aasneda negatiivsed kus talle mõistetava karistusega võivad k tagajärjed, ei pea kohus põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik I.V LS § 201 järgi süüdi tunnistada ning KarS § 63 lg 1 lg 2, 203, 223 lg 1 ja 224 lg 2 sätet kohaldades mõista talle LS § 224 päeva. lg 2 alusel karistuseks arest 20

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 5. detsembri 2018. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku I.V apellatsioon rahuldamata.

05.12.2018 kohtuotsus 4-18-5065 jõustus 12. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent