2-17-3567/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3567

Tsiviilasi

A S hagi OÜ Liuglev Uks vastu töötasu ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

1 541,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A S (TVK poole pöördunud isik) (isikukood

XXX, elukoht XXX)

Hageja

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Kristiina Lee ja advokaat Kristiina Urb-Semjonov

Kostja OÜ Liuglev Uks (registrikood 11954300,

asukoht Pärnu mnt 110, 11313 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus

Lentsius

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.04.2018, 19.06.2018 ja 9.11.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Liuglev Uks A S kasuks saamata jäänud töötasu 1 382,39

eurot (bruto).

3. Välja mõista OÜ-lt Liuglev Uks A S kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivis seisuga 20.12.2018 summas 233,26 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates 21.12.2018 kuni põhinõude (1 382,39 eurot)

kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja OÜ Liuglev Uks kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

6. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil tagastada käesolevas asjas

tehtud kohtulahendi jõustumisel Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

töövaidlusasja nr XXX toimik.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Töövaidluskomisjon (TVK) tegi 14.02.2017 otsuse, millega rahuldas A S avalduse ja

mõistis Liuglev Uks OÜ-lt A S kasuks välja 1 382,39 eurot, viivise perioodi 11.11.2016

kuni 03.01.2017 eest summas 16,36 eurot ja edasiulatuvalt viivise kuni võlgnevuse lõpliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Liuglev Uks OÜ esitas 06.03.2017 Harju

Maakohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.

2. Hagivalduse kohaselt A S (edaspidi hageja) ja Liuglev Uks OÜ (edaspidi kostja)

sõlmisid 20. jaanuaril 2016 töölepingu nr 9, millega hageja alustas kostja juures tööd

20.01.2016 müügi- ja projektijuhi ametikohal. Tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu

p 3.2 kohaselt oli hageja töötasu pärast katseaega 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub

3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest, mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi

teenuste käivet. Vastavalt töölepingu p-le 3.4 tuli hagejale maksta töötasu üks kord kuus iga

kuu 10. kuupäeval pangaülekandega. Tööleping lõppes 18.11.2016 töölepingu seaduse (TLS)

§ 85 lg 1 alusel, s.o töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemisega.

3. 18.11.2016 on Liuglev Uks OÜ A S teinud ülekande summas 311,15 eurot, s.o

puhkusetasu netosumma. 2016. aasta oktoobrikuu müügiaruandest tulenevalt oli A S poolt

müüdud netokäive summas 39 496,94 eurot. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2 kohaselt

pidanuks Liuglev Uks OÜ tööandjana maksma A S 3,5% 39 496,94-st eurost, s.o 1 382,39

eurot (bruto). 2016. aasta oktoobrikuu müügiaruande järgi makstava 3,5% tasu summas 1

382,39 eurot oleks kostja pidanud vastavalt töölepingu p-le 3.4 tasuma novembri 2016 10.

kuupäevaks. Seega muutus kostja kohustust sissenõutavaks 11.11.2016. Käesoleva

hagiavalduse esitamise aja, s.o 18.04.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

(11.11.2016-18.04.2017, st 159 viivituses oldud päeva) 48,20 eurot.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1 382,39 eurot (bruto),

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras ja

seadusjärgne viivis põhinõudelt alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu

suunatud nõudeid. Hageja ei ole tõendanud netokäibe tekkimist ulatuses, mis annaks õiguse

nõuda kostjalt 1 382,39 euro väljamaksmist. Pooled leppisid 20. jaanuaril 2016 sõlmitud

töölepingu nr 9 punkti 3.2. järgi kokku fikseeritud suurusega põhitöötasu ning kostja ja

kolmanda isiku vahelistelt tehingutelt arvestatava lisatasu maksmises TLS § 31 tähenduses.

Hageja väitel tuleb töölepingu punkti 3.2. tõlgendada selliselt, et netokäive ja seeläbi töötaja

õigus lisatasule tekib töötaja poolt arve väljastamisega tööandja kliendile. Kostja sellise

käsitlusega ei nõustu.

6. Hageja väide, et pooltevahelise praktika järgi maksis kostja lisatasu üksnes arvete

väljastamise eest, ei vasta tõele. Kostja on töövaidluskomisjonile 09. jaanuaril 2017 esitatud

seisukohas tellimuse nr 6586 osas selgitanud, et kuna kõnealust tellimust kliendi poolt

tegelikkuses ei esitatud, tuli vastav hageja poolt väljastatud arve tühistada. Hageja on ise

töövaidluskomisjonile 27. jaanuaril 2017 esitatud seisukoha punktis 4 kinnitanud, et

tühistatud tellimuse nr 6586 alusel ei ole hageja nõutavat lisatasu arvutanud. Eeltoodust

tulenevalt ei vasta tõele hageja väide, et pooltevahelise praktika järgi arvestati töölepingu

punkti 3.2. järgset lisatasu hageja poolt väljastatud arvete alusel sõltumata sellest, kas üldse ja

millal käive KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes tekkis.

7. Kostjal on õigus keelduda töötasu väljamaksmisest ka TLS § 31 ja VÕS § 679 lg 4 alusel.

Töösuhte kestel ei täitnud hageja temale seadusest ja pooltevahelisest töölepingust tulenevaid

kohustusi korrektselt. Hageja koostas järjepidevalt projekte, mis ei vastanud tootmisnõuetele

ega klientide tegelikele soovidele. Nimelt nähtusid hageja poolt koostatud projektidest valed

mõõdud, materjalid, arvutused ja sobimatud tehnilised lahendused. Lisaks jättis hageja

korduvalt klientide soovitud tooted, detailid, materjalid ja värvitoonid projektidesse

märkimata. Hageja poolt koostatud projektides esinenud puuduste tõttu ei saanud kostja täita

tellimusi nr 6586, 6353, 5704-5, 6443, 6471-3, 6436-7, 6219-6, 6648, 6639-1, 6491-2, 6241-

2, 6659, 6264, 6671-1, 6741, 6356-6, 6505-5, 6656-1, 6280-6 ja nendel põhinevaid lepinguid

tingimustel, milles hageja klientidega kokku leppis.

8. Puudustega projektide ümbertegemisega kaasneb hageja poolt sõlmitud müügilepingute

tingimuste muutmine vähemalt lepingu eset puudutavas osas, mis omakorda tähendab, et

kõnealuseid lepinguid ei täideta nende algsel kujul elik selliselt nagu hageja need sõlmis.

Sealjuures on müügilepingud jäänud täitmata kostjast kui tööandjast sõltumatute asjaolude

tõttu. Hagejal ei ole õigust nõuda tehingutelt arvestatava tasu väljamaksmist olukorras, kus

kostja on projektides esinevate puuduste tõttu olnud sunnitud projektid ümber tegema,

sõlmitud müügilepingute tingimusi muutma ja kandnud seetõttu märkimisväärseid kulusid

ning seda sõltumata sellest, kas kliendid on hageja poolt väljastatud arved osaliselt või täies

ulatuses tasunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil

vande all hageja ja tunnistajad, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada.

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 20. jaanuaril 2016 töölepingu nr 9, millega hageja

alustas kostja juures tööd 20.01.2016 müügi- ja projektijuhi ametikohal (TVK toimik lk 21-

27). Tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu p 3.2 kohaselt oli hageja töötasu pärast

katseaega 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub 3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest,

mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi teenuste käivet. Vaidlus puudub selles, et

tööleping lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel töötajapoolse töölepingu korralise

ülesütlemisega. Vaidlus on poolte vahel selles, kuidas tõlgendada töölepingu punkti 3.2.

12. Hageja leiab, et pooltevahelise praktika kohaselt toimus 3,5% tasu arvestamine ja

väljamaksmine järgmiselt – hageja esitas iga kuu alguses kostjale eelmise kuu aruande, mis

kajastas hageja poolt esitatud arveid (maha olid arvatud paigaldused, mõõtmised, transport)

ning vastava aruande järgi maksis kostja hagejale 3,5% tasu. Kostja leiab, et netokäive tekib

kauba kliendile lähetamisega, kättesaadavaks tegemisega või kauba eest osalise või täieliku

makse laekumisel, mitte arve väljastamisel. Lepingu punkti 3.5 tõlgendades ei saa asuda

seisukohale, et hagejal tekkis õigus tellimuste pealt saada müügiboonust. Kostja selgitas

19.04.2018 toimunud istungil, et kostja arvestas töötajatele 3,5% netokäibe tasu korrektselt

vormistatud täidetud netomüügi käibelt ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt

väljastatud arveid, mille täitmist kostja klientidele sel arvestuskuul ei toimunud (tl 155

pöördel).

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade

üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega oli hagejal õigus saada

lisatasu netomüügi käibelt, so kui tellimuse eest on tasutud ning müügiarvestusse arvati ka

kostja poolt väljastatud arved, mille täitmist kostja klientide poolt sel arvestuskuul ei

toimunud. Hageja 2016 oktoobrikuu müügiaruandest nähtuvalt oli netosumma 39 496,64

eurot (TVK toimik, tl 28-29). Kohus, analüüsides nimetatud müügiaruannet ja kostja

pangakonto väljavõtteid perioodil 3.10.2016 kuni 18.11.2016 ja 19.11.2016-12.06.2017 leiab,

et müügiaruandes kajastatud arved on tasutud, kas siis osaliselt või täielikult oktoobrikuu

jooksul, mõned arved hiljem. Seega on kostja pangakonto väljavõtetega tõendamist leidnud,

et hageja väljastatud arvete numbritega tellimuste eest on raha kostjale laekunud. Samuti on

tunnistaja S R ütlustega tõendantud, et iga kuu lõpus tehti aruanne kuhu pandi sisse kogu

arve brutosumma, teise reana netosumma. Netosumma pealt arvestati 3,5% boonustasu, miks

läks põhipalgale lisaks ja aruande järgne töötasu maksti hiljemalt sama kuu 10. kuupäevaks

(tl 182 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hagejal on õigus saada oktoobris 2016

netokäibelt 39 496,94 eurot 3,5%, so 1 382,39 eurot.

14. Järgmisena kohus analüüsib, kas kostjal on õigus vähendada hageja töötasu. Kostja leiab,

et hagejal ei olnud õigus lisaboonust saada, kuna hageja töö oli puudustega. Kostja tugineb

VÕS § 679 lg-le 4 väites, et hageja sõlmitud lepinguid ei oleks olnud võimalik täita ning

lepingud on täidetud üksnes seetõttu, et kostja teised töötajad tegid hageja töö ümber. Hageja

on seisukohal, et lepingud on täidetud ning kui kostja oleks tahtnud puuduste tõttu tehingutasu

vähendada, oleks kostja seda pidanud õigeaegselt hagejale ütlema.

15. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt koostatud projektid, mis olid aluseks

tellimustele, mille pealt arvestatava lisatasu väljamaksmist hageja nõuab, olid hageja poolt

koostatud puudustega ja vajasid ümbertegemist. Tuvastamaks, kas raha laekumine tõendab

hageja poolt sõlmitud lepingute täitmist või on võimalik, et hageja sõlmitud lepinguid ei oleks

hageja tehtud jooniste järgi olnud võimalik täita ning raha laekumine arve alusel väljendab

hoopis teise töötaja poolt tehtud jooniste alusel lepingu täitmist, kuulas kohus üle tunnistajad.

16. Tunnistaja S R andis ütlusi selle kohta, et reklamatsiooniridadena läksid kirja näiteks

riiulid, mis olid valesti, kui need töö käigus ilmnesid. Reklamatsioonid töötasu arvestust ei

muutnud, töötasust ei võetud midagi maha (tl 182 pöördel) ning müügiaruandes valesti

mõõtmised ei kajastunud (tl 183). Samuti andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et tema

tegi esmased joonised, tegi hinnapakkumise vastavalt joonisele ning mõõdistaja käis objektil,

võttis mõõdud ja hageja tegi fotod ja hageja tegi nende alusel parandatud jooniseparandatud

pakkumise. Hageja pani asjad töösse ja konstruktorid olid kohustatud kontrollima, kas hageja

joonised toimivad (tl 179 pöördel). Tunnistaja V V andis ütlusi selle kohta, et hageja

tellimustes tuli muudatusi teha. A puudused seisnesid hooletuses ja A l esines vigu oluliselt

rohkem kui teistel töötajatel (tl 183 pöördel ja 184). Tunnistaja T K andis ütlusi selle kohta,

et tema tellimusega oli probleeme, kuna tellis valge saare, aga sai valge laminaadi.

Tunnistaja sõnul oli ta ise süüdi, kuna ei lugenud pakkumist korralikult läbi. Tal oli

võimalust lugeda. Alguses öeldi, et ei saa softe paigaldada, kuna seinad on kõverad ja A

oleks pidanud seda ütlema. Lõpuks suudeti softid sinna paigaldada. Mõõtmas käis mingi mees

(tl 202 pöördel). Tunnistaja K P andis ütlusi selle kohta, et tema kapp tehti ümber, kuna

ligipääs luukidele puudus. A mõõtmas ei käinud, mingi mees käis (tl 203 pöördel). Kohus ei

tuvastanud, et hageja tehtud jooniste järgi ei oleks lepinguid võimalik täita ning teised

töötajad tegid kõik hageja jooniseid ringi. Tunnistaja S R ütlustega on tõendatud, et kuigi

reklamatsioonide arvestust peeti, siis reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud ning

töötasust ei võetud midagi maha. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist ei ole

leidnud, et hageja poolsed ebatäpsused mõjutasid konkreetset hageja töötasu arvestust. Seega

on hageja nõue 1 382,39 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

17. Hageja esitas kohtule põhinõudelt 1 382,39 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise nõude ja kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgse viivise

nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

18. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuni kohtuotsuse tegemiseni

kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi 11.11.2016-18.04.2017

eest 48,20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt perioodi

11.11.2016 – 20.12.2018 eest summas 233,26 eurot (vt http://www.viivisekalkulaator.ee).

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt

(1 382,29 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 21.12.2018 kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Eeltoodust tulenevalt on hagi täielikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude

1 382,39 euro ja viivise nõude osas.

20. Kohus on võtnud käesoleva tsiviilasja juurde Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni

töövaidlusasja nr 4-1/2525/16 toimiku. Nimetatud toimik tuleb kohtu kantseleil käesolevas

asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile.

MENETLUSKULUD

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

22. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik