3-18-1434/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1434

Haldusasi

Osaühingu Viamer Grupp kaebus Aktsiaseltsi Tallinna

Sadam vastu varalise kahju hüvitamiseks summas

1782 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Viamer Grupp (registrikood

10728197), volitatud esindaja vandeadvokaat Mari-Ann

Veiermann

Vastustaja – Aktsiaselts Tallinna Sadam (registrikood

10137319), volitatud esindaja Margo Jõgi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus keelduda vastustaja 23.08.2018 esitatud tõendite

vastuvõtmisest.

2. Rahuldada kaebus.

3. Mõista aktsiaseltsilt Tallinna Sadam (registrikood 10137319) Osaühingu Viamer

Grupp (registrikood 10728197) kasuks välja varaline kahju summas 1782 eurot.

4. Mõista aktsiaseltsilt Tallinna Sadam (registrikood 10137319) Osaühingu Viamer

Grupp (registrikood 10728197) kasuks välja menetluskulud summas 845,46 eurot.

Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Tallinna Sadam avaldas 28.03.2018 riigihangete registris hanketeate lihthankes

„AS Tallinna Sadam Vanasadama A-terminali esise liiklusala ehitustööd“ (viitenumber

196182) ning tegi kättesaadavaks hanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

16.04.2018 esitasid pakkumuse Osaühing Viamer Grupp ja Mefab OÜ. Hankija 20.04.2018

protokollilise otsusega tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks (p 4.3), tunnistati edukaks

Mefab OÜ pakkumus (p 5.1) ja kvalifitseeriti eduka pakkumuse esitanud pakkuja (p 6.3).

2. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 25.04.2018 vaidlustuse hankija

20.04.2018 otsuste kehtetuks tunnistamiseks Mefab OÜ osas. Kaebaja nõudis VAKO-lt ka

lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. VAKO rahuldas 23.05.2018 otsusega vaidlustuse,

tunnistades kehtetuks hankija 20.04.2018 otsused Mefab OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise ning kvalifitseerimise osas. Kaebaja taotlus lepingulise esindaja kulude

väljamõistmiseks jäeti läbi vaatamata riigihangete seadus (RHS) § 222 lg 1 alusel, küll

mõistis VAKO kaebaja kasuks välja riigilõivu.

3. Hankija tunnistas 11.06.2018 otsusega hankemenetluse kehtetuks.

4. OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Halduskohtule 19.07.2018 kaebuse vaidlustuse

esitamisega seoses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks summas 1782 eurot.

5. Kohus otsustas 30.10.2018 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja on seisukohal, et täidetud on kahju hüvitamise nõude eeldused.

6.1.

VAKO otsusest selgub, et hankija tegevus oli õigusvastane: kaebaja vaidlustus

rahuldati ning hankija otsus Mefab OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning

kvalifitseerimise osas tunnistati kehtetuks. Vaidlustusmenetluse tõttu vähenes kaebaja vara,

talle tekkis kahju, mis seisnes õigusteenuse kasutamiseks tehtud kuludes. Kulud on tasutud.

Kaebaja tasus õigusabikulusid summas 1782 eurot (1485 + 297 = 1782) koos käibemaksuga.

Kui 20.04.2018 otsus poleks õigusvastane, ei oleks kaebaja kahju kandnud. Seega esineb

põhjuslik seos kahju ja teo vahel. Puuduvad vastustaja vastutust piiravad asjaolud RVastS §

13 tähenduses. Kaebaja kasutas vaidlustuse esitamiseks kvalifitseeritud õigusabi, kuna

kohtueelne menetlus on kohustuslik ning kaebajal endal puuduvad õigusalased teadmised, et

enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebaja tegeleb teedeehituse ja -remondiga. Tegemist ei olnud

välditavate kuludega. Kaebaja esitas vaidlustuse, 08.05.2018 taotluse, 16.05.2018 täiendava

seisukoha koos lisadega, osales 21.05.2018 istungil ning esitas pärast istungit taotluse tõendi

vastuvõtmiseks. Vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust

hinnatakse analoogselt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg-ga 6. Vaidlustuses

tõstatatud küsimused olid piisavalt keerukad ja mahukad, korduvalt tuli esitada tõendeid,

taotlusi ja vastuväiteid. Vaatamata kaebaja taotlusele vaadata vaidlustus läbi kirjalikus

menetluses, vaadati see läbi istungil, mis tähendas täiendavaid kulusid seoses istungiks

ettevalmistamise ja seal osalemisega. Kuna kaebaja vaidlustus rahuldati täies ulatuses, tuleb

õigusabikulusid pidada täies ulatuses põhjendatuks. Tallinna Ringkonnakohus pidas oma

otsuses haldusasjas nr 3-16-1572 põhjendatud õigusabikuludeks vaidlustusmenetluses 2500

eurot (p 23). Seega on vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud põhjendatud.

6.2.

VAKO jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuna see ei põhinenud õiguslikul alusel.

RHS § 198 lg 1 ja § 199 lg 1 võimaldavad kohtueelses menetluses kantud õigusabikulusid

küll välja mõista, kuid RHS § 222 lg 1 ja § 238 lg 4 ei võimalda seda teha enne 01.01.2019.

Enne seda kehtib vana RHS järgne olukord: vaidlustuse rahuldamisel jäävad õigusabikulud

vaidlustaja kanda. Kohtupraktika kohaselt on võimalik vaidlustusmenetluses kantud

3(8)

õigusabikulud vastustajalt välja mõista riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel (haldusasjad nr

3-16-1572, 3-14-52865, 3-16-1851). Vaidlustusmenetluses tekkinud õigusabikulud on kaetud

RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Isegi kui vana RHS § 126 lg 6 võimaldas vaidlustuse

rahuldamise korral välja mõista ainult vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu, ei tähenda, et

seadusandja on sama normiga soovinud välistada õigusabikulude väljamõistmist kahjuna

RVastS

alusel.

Vaidlustusmenetluses

kantud

kulusid

ei

ole

võimalik

nõuda

vaidlustusmenetluses.

6.3.

Tähtsust ei oma see, kas hankeleping jäi sõlmimata ja kas lepingu täitmise tähtaeg

mahub RHS § 200 lg-s 1 sätestatud raamidesse või kas kaebaja pöördus järelevalvet teostava

isiku poole. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks on vastustaja õigusvastane tegu,

kahju

tekkimine,

põhjuslik

seos

teo

ja

kahju

tekkimise

vahel

ning

esmaste

õiguskaitsevahendite ammendumine. Need eeldused on täidetud. Tähtsust ei ole ka sellel,

miks seadusandja ei ole ajavahemikul 01.09.2017–31.12.2018 näinud VAKO-le võimalust

mõista vaidlustuse rahuldamise korral hankijalt välja vaidlustaja õigusabikulud. Kaebaja

õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb endiselt RVastS-st. Vastupidine oleks vastuolus

kohtupraktikaga. Kahju on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes, sest hankemenetluses

tõusetunud vaidlused on olemuselt avalik-õiguslikud. Õigusabikulusid ei põhjustanud VAKO.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.

7.1.

Poolte vahel puudub avalik-õiguslik suhe. AS Tallinna Sadam ei ole avaliku võimu

kandja RVastS § 7 mõistes. AS-le Tallinna Sadam ei ole antud volitusi avaliku võimu

teostamiseks. RVastS alusel saab nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist.

Kuna vastustaja ei täida avalikke ülesandeid, puudub poolte vahel avalik-õiguslik suhe ja

kaebajal puudub õiguslik alus nõuda vastustajalt kahju hüvitamist RVastS alusel.

7.2.

Õige vastustaja on VAKO. Kaebajal oleks pidanud suunama oma nõude VAKO, mitte

AS Tallinna Sadam vastu. Vastustaja oli kulude väljamõistmise nõude osas passiivses rollis

ega saanud selles osas VAKO otsust mõjutada. VAKO puhul on täidetud kõik RVastS § 7 lg-s

1 sätestatud eeldused.

7.3.

Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja esitas RHS § 202 lg 1 alusel taotluse VAKO-le

õigusabikulude hüvitamiseks. VAKO jättis 23.05.2018 otsusega kaebaja taotluse läbi

vaatamata. VAKO otsus jõustus, ilma et kaebaja oleks seda vaidlustanud. Vana RHS järgne

kohtupraktika ei ole enam asjakohane. RHS § 222 lg 4 viimase lause kohaselt jäävad

vaidlustusmenetluses vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluvad menetluskulud vaidlustaja

kanda. Viidatud säte korrastas kuni 30.06.2017 kehtinud RHS-s reguleerimata ning kohtute

sisustada jäänud olukorra vaidlustusmenetluses kantude kulude hüvitamise võimalikkuse

osas. Need kulud kannab vaidlustaja.

7.4.

Kaebajal oli võimalik vältida kulude teket. Vaidlustuse esitamine ei ole kohustuslik.

Vaidlustuse esitajatel tuleb eelnevalt hinnata selle edukust. Kaebaja oleks pidanud ette

nägema, et vaidlustuse edukaks osutumisel tunnistatakse edukaks tema pakkumus ja

sõlmitakse hankeleping temaga. Ühtlasi pidi kaebaja mõistma, et hankeleping sõlmitakse

hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Pärast vaidlustuse rahuldamist tuli kaebajal

vastustajat teavitada, kas ta nõustub hankelepingu sõlmima selliselt, et töö teostamise tähtaeg

on 02.07.2018. Kaebaja pidas hankelepingu täitmiseks ette nähtud tähtaega ebamõistlikult

lühikeseks. Kaebajale pidi olema hankemenetluse käik etteaimatav. Vaidlustusmenetlus

mahtus RHS § 200 lg-s 1 sätestatud ajalistesse raamidesse. Kaebaja sisuliselt keeldus

hankelepingu sõlmimisest, kuigi tema esitatud pakkumus oli jõus. Hankelepingu täitmist

takistavad asjaolud olid põhjustatud kaebajast. Kaebaja suurendas oma kulusid täiendavalt,

esitades Rahandusministeeriumile teate järelevalvemenetluse algatamiseks ja hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemiseks.

4(8)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja vastas kaebusele 23.08.2018. Kaebaja esitas 30.08.2018 täiendava seisukoha

vastustaja vastusele. Kaebaja taotles ühtlasi, et kohus keelduks vastustaja esitatud

dokumentide, s.o 23.08.2018 vastuse lisade, vastuvõtmisest, kuna vastustaja pole esitanud

taotlust tõendite vastuvõtmiseks ning tegemist on asjakohatute tõenditega. Alternatiivselt

palus kaebaja jätta vastustaja esitatud dokumendid asja lahendamisel arvestamata. Kohus

selgitab, et kaebusele vastamisel ei pea esitama eraldi taotlust tõendite vastuvõtmiseks.

Vastuses peavad kajastuma vastustaja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks

(HKMS § 123 lg 1 p 4). Eraldi taotlust tõendite vastuvõtmiseks esitada ei tule.

Menetlusökonoomia kaalutlustel tehakse kohtupraktikas eraldi otsus tõendite vastuvõtmise

või sellest keeldumise kohta, kui tõendite esitamisega hilinetakse või kui asjakohatud tõendid

koormavad haldusasja toimikut. Vastustaja on esitanud tõendid oma väidete tõendamiseks.

Kaebaja esitatud taotlus tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Tõendite tõendamisväärtust saab hinnata asja lahendamisel.

9. Kohus kordab, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, hoolimata

sellest, et AS Tallinna Sadam on eraõiguslik juriidiline isik. Hankemenetluse eesmärk on

tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute

võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Selleks on

riigihanke korraldamine kuni hankelepingu sõlmimiseni allutatud seadusega avalikule

õigusele. Siit tuleneb, et kuigi riigihange korraldatakse eesmärgiga osaleda tsiviilõiguslikus

tehingus – osta asja või teenust –, tekivad selle läbiviimisel spetsiifilised õigussuhted, mis on

allutatud avalikule õigusele. Seega muutub riigihanke korraldamisel ka eraõiguslik juriidiline

isik avaliku võimu kandjaks, sellest tõusetuvad vaidlused tekivad avalik-õiguslikus suhtes,

mida lahendatakse halduskohtus.

Kuigi hüvitamisnõude näol ei ole tegemist hankeasjaga HKMS 28. peatüki tähenduses, v.a

osas, mis puudutab menetlusosaliste ringi määratlemist, on tegemist haldusasjaga. Haldusasju

lahendatakse halduskohtus (HKMS § 4 lg 1). Riigihanke korraldamisest tõusetuvates

vaidlustes, sh hüvitamiskaebuse esitamisel, on vastustajaks hankija, mitte VAKO (HKMS §

266 lg 3, § 269 lg-d 1–2). VAKO menetlus ei ole vaidemenetlus ning vaidlustuse kohta tehtud

otsus ei ole vaideotsus. VAKO ei ole vaideorgan. VAKO näol on tegemist seadusega loodud

organiga vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. VAKO otsus on seega kohtuvälise organi

otsus vaidluse kohta, mis on jõustumisel pooltele siduv. Vastustaja vastupidised väited on

asjatundmatud. Kui vaidlustajal tekib kahju VAKO tegevuse tõttu, on vastustajaks

Rahandusministeerium (RHS § 202 lg 2).

10. Kaebaja vaidlustas hankija 25.04.2018 otsuse Mefab OÜ pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise osas. VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse

23.05.2018 otsusega, ühtlasi lõppes vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-s 5 sätestatud

alusel. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluse lõppemisel

RHS §197 lg 1 p-s 5 nimetatud vaidlustuse täielikul rahuldamisel oma otsusega hankijalt

vaidlustaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Viidatud säte jõustub RHS § 238 lg 4 kohaselt 01.01.2019. Seega

puudus VAKO-l õiguslik alus lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmiseks. Taotlus

tuli jätta läbi vaatamata. Kuni 31.12.2018 on VAKO-l volitus mõista hankijalt vaidlustaja

kasuks välja vaid vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv (RHS § 222 lg 2).

Eelnev ei tähenda, et vaidlustajal puuduks võimalus nõuda lepingulise esindaja kulude

hüvitamist. Vaidlustaja võib kahju hüvitamise taotluse esitada hankijale, VAKO-le või

pöörduda otse halduskohtusse RVastS alusel (RHS § 202 lg 1). RHS seletuskirja kohaselt

võivad sellise taotluse alla kuuluda VAKO-s läbi viidud vaidlustusmenetluses kantud

5(8)

õigusabikulud, kui hankija õigusvastane otsus on jõustunud otsusega kehtetuks tunnistatud

(RHS seletuskiri, § 202). Õigusabikulude väljanõudmist kahju hüvitamise taotlusega on

tunnustatud ka kohtupraktikas (haldusasjad 3-16-1572, 3-14-52865). Regulatsiooni

muudatust, mille kohaselt saab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista lepingulise

esindaja kulud, põhjendati sellega, et regulatsiooni puudumine ei ole kooskõlas õigusvaidluste

üldise

süsteemiga,

kus

menetluskulud

jäävad

kaotaja

kanda.

Arvestades,

et

vaidlustuskomisjoni pöördumine on kohustuslik, peab nimetatud põhimõte kehtima ka sel

puhul. Regulatsiooni puudumine võib heidutada inimesi kasutamast oma kaebeõigust (RHS

seletuskiri, § 198–199).

Asjaolu, et regulatsiooni jõustumine lükati edasi kuni 01.01.2019, et võtta arvesse mõju

riigieelarvele, ei tähenda, et vaidlustaja õigused peaksid vahepealsel ajal jääma kaitseta. RHS

süstemaatilise tõlgenduse kohaselt saab lepingulise esindaja kulude hüvitamist endiselt nõuda,

esitades

kahju

hüvitamise

taotluse.

Varasem

kohtupraktika

lepingulise

esindaja

õigusabikulude hüvitamise osas on seega asjakohane. Kahelda tuleb siiski selles, et pärast

RHS § 198 lg 1 jõustumist on vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulude

hüvitamine võimalik kahju hüvitamise sätete alusel. Sarnaselt ei saa kahju hüvitamise nõuet

menetluskulude hüvitamiseks esitada kohtumenetluses.

Kohus kordab täiendavalt, et kaebaja VAKO-le esitatud taotlust lepingulise esindaja kulude

hüvitamiseks tuleb mõista menetlusliku taotlusena, mitte kahju hüvitamise taotlusena RHS §

202 lg 1 mõistes. Kaebaja nõudis VAKO menetluses selgelt lepingulise esindaja kulude

väljamõistmist hankijalt, mitte kahju hüvitamist. Selliselt ei allutanud kaebaja ennast

vabatahtlikule vaidlustusmenetlusele. VAKO pole kaebaja taotlust kahju hüvitamise

taotlusena ka käsitanud. Taotluse lahendamise ajaks ei olnud kaebajal kahju tekkinud. Kahju

sai tekkida pärast seda, kui VAKO otsus jõustus. Kaebaja pole seega kaebetähtaega ületanud.

11. Niisiis on kaebaja esitanud kohtule kahju hüvitamise taotluse RHS § 202 lg 1 alusel ja

RVastS-s sätestatud korras. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 1782 eurot

seoses vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kuludega.

12. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Selleks, et varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad

seega täidetud olema järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus

suhtes pannud toime õigusvastase teo; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule

tekkis kahju; 4) õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos; 5) isik on

ammendanud esmased õiguskaitsevahendid.

13. Hankijana on AS Tallinna Sadam avaliku võimu kandjaks RVastS § 7 lg 1 tähenduses

ning suhted, mis tõusetuvad hankemenetluse korraldamise vaidlustes, on avalik-õiguslikud (vt

käesoleva otsuse p-d 9–10). Kaebaja vaidlustas RHS § 185 lg-s 2 sätestatud hankija otsused.

Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse hankija 20.04.2018 otsuse p 4.3, 5.1 ja 6.3 kehtetuks

tunnistamiseks Mefab OÜ osas. VAKO rahuldas vaidlustuse 23.05.2018 otsusega, leides, et

pakkumuses kajastatud isikul puudub nõutav kvalifikatsioon, mistõttu on pakkumuse

vastavaks tunnistamine vastuolus HD p-ga 8.2. Kuna pakkumus ei vasta HD-le, ei ole

õiguspärane ka pakkuja edukaks tunnistamine. VAKO leidis, et õigusvastane oli ka Mefab

OÜ kvalifitseerimine, kuna hankija ei kontrollinud äriühingu kvalifikatsiooni vastavalt HD p-

le 10.1. ja 10.3. Vaidlus puudub, et VAKO otsus on jõustunud. Hankemenetlus tuleb läbi viia

HD-s sätestatud tingimustel. VAKO otsuse kohaselt hankija seda ei teinud. Hankija tunnistas

vastavaks ja edukaks mittevastava pakkumuse, samuti olid täitmata kvalifitseerimise

tingimused. Sellega on vastustaja tegevus õigusvastane. Õigusvastasust ei välista see, et

6(8)

hankemenetlus kehtetuks tunnistati. On mõistlik, et hankija võtab riigihanke ettevalmistamisel

täitmise tähtaja juures arvesse ka vaidlustamise tähtajad, sh kohtumenetluse aja (halduskohus

vaatab hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates).

14. Hankija õigusvastased otsused rikkusid kaebaja omandiõigust. Kaebaja pöördus oma

õiguste kaitseks VAKO-sse. Kuna ta kasutas lepingulist esindajat, vähenes esindaja kulude

võrra kaebaja vara. Kaebajale tekkis vaidlustusmenetluses osalemise tõttu seega kahju.

Kaebaja sõnul tasus ta lepingulise esindaja teenuse eest kokku koos käibemaksuga 1782 eurot

(koos riigilõivuga 2242 eurot). VAKO-le esitatud nimekirja kohaselt (kaebuse lisa 6) olid

kaebaja kulud koos riigilõivuga 2125 eurot, mis koosnesid järgevast: 1) 02.05.2018 arve nr

180504 kohaselt 770 eurot (koos käibemaksuga 924 eurot); 2) 18.05.2018 arve nr 180507

kohaselt 467,50 eurot (koos käibemaksuga 561 eurot); 3) riigilõiv 640 eurot. Arvestades, et

riigilõiv oli 640 eurot, olid nimekirja kohaselt kulud õigusteenusele seega 2125 – 640 = 1485

eurot.

Kohus möönab, et kulude nimekiri ja esitatud arved ei ole omavahel kooskõlas. Nii on

02.05.2018 arve nr 180504 eest nõutud kaebajalt 1749 eurot, mitte 770 eurot (koos

käibemaksuga 924 eurot). Täiendavalt tuli tasuda VAKO istungil osalemisega seoses

tekkinud kulud. 01.06.2018 arvel nr 180602 on istungil osalemise kuluks märgitud 247,50

eurot. Samas on arve kohaselt kuulunud tasumisele 891 eurot. 02.05.2018 arve nr 180504 ja

01.06.2018 arve 180602 puhul on siiski tegemist väljavõtetega. Võimalik on eristada, et arve

nr 180504 eest kuulus tasumisele 770 eurot (koos käibemaksuga 924 eurot), arve nr 180507

eest kuulus tasumisele 467,50 eurot (koos käibemaksuga 561 eurot) ning arve nr 180602 eest

kuulus tasumisele 247,50 eurot (koos käibemaksuga 297 eurot): kokku seega 1782 eurot (924

+ 561 + 297 = 1782). Selle summa on kaebaja esindajale tasunud (tl 39, 40, 41 pöördel).

Seega on kaebajale tekkinud kahju.

15. Hankija õigusvastase otsuse ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui hankija oleks

riigihanke läbiviimisel järginud hankedokumente, poleks kaebaja pidanud vaidlustust esitama

ja õigusabikulude eest tasuma. Lepingulise esindaja kulusid ei saanud vältida. VAKO

menetluse läbimine on kohustuslik. Kaebaja tegutseb teedeehituse ja -remondi valdkonnas,

seega ei saa temalt eeldada juriidilisi teadmisi. VAKO-le kehtib vaidlustusmenetluses küll

uurimis- ja selgitamiskohustus, kuid olukorras, kus vaidlustaja tegutseb igapäevaselt

valdkonnas, kus tal puudub vajadus kasutada koosseisulist juristi, satuks vaidlustaja

ebavõrdsesse positsiooni, võrreldes hankijaga. Vaidluse põhiküsimus oli ka riigihankeõiguse

spetsiifiline, puudutades tõendite hindamist.

Kaebajal ei olnud võimalik kasutada õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja

vaidlustas hankija 20.04.2018 otsuse. Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist ning

kvalifitseerimist saab vaidlustada üksnes vaidlustuse esitamisega VAKO-le. VAKO rahuldas

kaebaja vaidlustuse 23.05.2018 otsusega. Asjaolu, et kaebaja hankelepingu sõlmimiseni ei

jõudnud, ei tähenda, et ta ei võiks taotleda vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude

hüvitamist. Kahju tekkis hankija õigusvastase otsuse tõttu, mistõttu pöördus ta VAKO-sse.

VAKO-l puudub materiaalõiguslik alus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

vaidlustusmenetluses. Kahjunõude rahuldamise eeldused on seega täidetud.

16. Kohus leiab, et kahju suurus on vajalik ja põhjendatud. Õigusabikulud pole ülepaisutatud.

Vaidlustuse põhjendused ei ole küll pikad, kuid on usutav, et tõendite kogumine ja kontroll

võis võtta suurema osa ajast. Seega ei saa vaidlustuse koostamisele kulunud aega (7 h) pidada

ülepaisutatuks. Tunnihinda 110 eurot ei ole kohtupraktikas peetud ülemäära kõrgeks. Ka

vastuväidete, täiendavate seisukohta ja tõendite esitamist ei saa pidada asjakohatuks. Kohtu

hinnangul on toimingute tegemiseks kulunud aeg 4,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Kohtule ei

ole esitatud VAKO-s peetud istungi protokolli, kuid puudub põhjus kahelda selle toimumise

7(8)

ajas. Riigihangete registri kohaselt toimus vaidlustuse läbivaatamiseks 21.05.2018 istung.

Istungi toimumine on kajastatud ka VAKO 23.05.2018 otsuse sissejuhatavas osas. Vastustaja

ei ole ajakulule vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kulud vajalikud ja põhjendatud.

17. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse, seega tehti otsus

vastustaja kahjuks. Vastustaja kannab menetluskulud. Menetluskulud on muu hulgas riigilõiv

ja menetlusosalise esindaja kulud (HKMS § 101 lg-d 1–2, § 103 lg 1 p 1).

17.1. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 53,46 eurot (1782 x 0,03 = 53,46). See kulu

tuleb vastustajalt välja mõista.

17.2. Kaebaja on taotlenud vastustajalt ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist

summas 990 eurot. Lepingulise esindaja kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on

tekkinud nende kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kahtlus puudub, et kaebajal on

tekkinud kulude kandmise kohustus. Kohtule on esitatud õigusteenuse osutamise arved

(01.08.2018 arve nr 180803 ja 03.09.2018 arve nr 180904). Kohtul tuleb siiski kontrollida

kantud kulude vajalikkust ja põhjendatust, seda ka juhul, kui kuludele pole esitatud

vastuväidet (HKMS § 108 lg 12, § 109 lg 6). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja

järgmised toimingud: 1) nõupidamine kliendiga, kaebuse koostamine, esitamine kohtule – 4,5

tundi (495 eurot käibemaksuta); 2) vastustaja vastuse ja lisadega tutvumine, kliendiga

nõupidamine, seisukoha koostamine ja kohtule edastamine – 3 tundi (396 eurot

käibemaksuga). Esimesel arvel kajastatud summa ei kajasta küll arve lõppsummat (arvel

kajastatud lõppsumma on 770 eurot käibemaksuta ja 924 eurot käibemaksuga), kuid arve

kohaselt on tegemist osalise väljavõttega. Selle põhjal saab järeldada, et koos käibemaksuga

on 01.08.2018 arve nr 180803 summa 594 eurot (495 + (495 x 0,2) = 594). See summa on

kajastatud ka menetluskulude nimekirjas.

Kohtu hinnangul ei ole kaebuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aeg täies

ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kaebajal on kulunud kaebuse ja seisukohtade esitamiseks

kokku 7,5 tundi. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud aeg dokumentide koostamiseks ja

esitamiseks 6 tundi. Kuigi kaebaja ei ole samasisulise taotlusega pöördunud VAKO poole ja

kaebus tuli koostada täies ulatuses, ei ole tegemist keeruka vaidlusega, mis nõuaks põhjalikku

materjalide läbitöötamist, tutvumist kohtupraktikaga või õiguse tõlgendamist. Kaebaja

põhjendused on minimaalsed. Kaebuse põhjendused on kahel leheküljel, millest osa

moodustavad õigusnormide väljakirjutused ja viited VAKO otsusele ning jõustumata RHS

sätetele. Kohus ei küsinud kaebajalt seisukohta vastustaja 23.08.2018 vastusele. Kuna kaebaja

ei esitanud kirjalikus menetluses täiendavat seisukohta, võib seda siiski pidada vastuväiteks

vastustaja seisukohtadele.

Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Arvestades esindaja

tunnihinda, on vajalik ja põhjendatud esindajakulu ilma käibemaksuta seega 660 eurot (110 x

6 = 660), koos käibemaksuga 792 eurot (660 + (660 x 0,2) = 792). Menetluskulu tuleb välja

mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15,

p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22; 15.11.2007 otsus nr 3-3-1-58-07, p 15). Koos

riigilõivuga tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulud 845,46 eurot (792 +

53,46 = 845,46). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

18. Kaebaja on esitanud taotluse määrata kaebuse rahuldamisel kindlaks otsuse täitmise

tähtaeg. Kohus selgitab, et 01.01.2018 jõustusid HKMS muudatused, millega täiendati HKMS

§ 168 lõikega 11. HKMS § 168 lg 11 kohaselt tuleb kohtuotsus rahasumma väljamõistmist

puudutavas osas täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui

otsus kuulub viivitamata täitmisele või kui otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna kaebaja

8(8)

taotluses märgitud täitmise tähtaeg ei erine seaduses sätestatud tähtajast, puudub vajadus

reguleerida täitmise tähtaega kohtuotsuses eraldi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik