2-17-4226/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. detsember 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-4226

Tsiviilasi

BitWeb OÜ hagi OÜ UUSMAR ja Car Hire Labs SA

vastu nõude tunnustamiseks Tripec OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. mai 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ UUSMAR ja Car Hire Labs SA apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. detsember 2018

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant I (kostja I): OÜ UUSMAR (registrikood

10914818), esindaja Tauno Liiv

Apellant II (kostja II): Car Hire Labs SA (Šveitsi

Konföderatsiooni registrikood: CH-501.3.017.965-4)

Vastustaja

(hageja):

BitWeb

OÜ

(registrikood

11737838), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ UUSMAR ja Car Hire Labs SA

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 29. mai 2018. a otsus

muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata

ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ

UUSMAR ja Car Hire Labs SA kanda.

4. Rahuldada BitWeb OÜ avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata BitWeb OÜ menetluskulude suuruseks

1202 eurot 50 senti.

Välja mõista OÜ-lt UUSMAR ja Car Hire Labs SA-lt

solidaarselt BitWeb OÜ kasuks menetluskulud 1202

eurot 50 senti.

Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. BitWeb OÜ (hageja) esitas 17. märtsil 2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ UUSMAR (kostja I)

ja Car Hire Labs SA (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Triptec OÜ (võlgnik)

pankrotimenetluses summas 35 988 eurot 29 senti.

Tartu Maakohtu 26. mai 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4086 kuulutati välja võlgniku

pankrot. Hageja esitas 21. oktoobril 2016 nõude võlgniku pankrotimenetluses, milles palus

tunnustada nõuet võlgniku vastu põhinõudena 27 531 eurot 80 senti ja viivistena 8465 eurot 49

senti, kokku 35 988 eurot 29 senti. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud.

Võlgniku võlausaldajate 17. veebruari 2017 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei

tunnustatud, sest kostjad vaidlesid nõudele vastu. Koosoleku protokollist nähtub, et hageja

nõude esitamise tähtaeg ennistati ja seega on nõude tunnustamise hagi esitatud tähtaegselt.

Hageja ja võlgnik sõlmisid 15. septembril 2014 töövõtulepingu, mille esemeks oli hageja poolt

võlgnikule tarkvara programmeerimine, s.o tarkvaralahendus autorendiportaalidele, mis

võimaldaks veebilehe kaudu võrrelda autorendi pakkumisi ning teha broneeringuid. Pooled

leppisid kokku, et tööde üleandmine toimub 2-4 nädala pikkuste etappidena. Teostatud töömaht

fikseeriti kord kuus aktiga. Hageja on seisukohal, et tööd on nõuetekohaselt üle antud.

Töövõtulepingu p 7.4 kohaselt loetakse töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks

töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Töövõtulepingu punktis 8.1 on pooled kokku leppinud

tasumises. Hageja on esitanud võlgnikule kolm arvet: arve nr 587 summas 9242 eurot 40 senti

vastavalt hageja ja võlgniku vahel 27. veebruaril 2015 allkirjastatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktile; arve nr 604 summas 6038 eurot 40 senti vastavalt 31. märtsi 2015 tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktile ja arve nr 725 summas 15 864 eurot vastavalt 30. aprilli 2015

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile. Pankrotimenetluses on hageja nõudnud summa tasumist

ilma käibemaksuta.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on

seisukohal, et võlgnikul on õigus hageja poolt esitatud arveid mitte tasuda. Võlgnik ei ole töid

tegelikult vastu võtnud, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei

ole arvetel näidatud töid teinud ega tõendanud tööde sisu.

Tarkvara arendamisele suunatud töövõtulepingute puhul on töö tulemuseks kokkulepitud

funktsionaalsusega tarkvara. Kostjad eeldavad, et hageja osutas teenuseid lähtudes agiilse

tarkvaraarenduse põhimõtetest, mille puhul on töö tulemuseks kokkulepitud funktsionaalsusega

tarkvara. Erinevalt n-ö klassikalisest (nn koskmeetodi, waterfall) tarkvaraarendusest antakse

agiilse tarkvaraarenduse puhul tükike funktsionaalset tarkvara (tarkvaraosa) üle iga lühikese

arendusperioodi (nn iteratsiooni ehk sprindi) lõpus. Kuna tarkvaraarenduse puhul on töö

vastuvõtmine tavaline, ei muutu töövõtja tasunõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 kohaselt

sissenõutavaks enne, kui vastav tööosa (mingi funktsionaalne tarkvaraosa) on vastu võetud.

Kostjad kahtlevad hageja poolt esitatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise omakäeliselt

allkirjastatud aktide õigsuses. Võlgniku pankrotihaldur Anne Tammer 14. juuni 2016 ettekande

kohaselt puuduvad pankrotihalduril andmed võlgniku poolt tellitud programmi osalise

lahenduse omandi- ja kasutusõiguse ning väärtuse kohta. Võlgnik ei ole loodut kajastanud

varana oma raamatupidamises, mistõttu ei saa võimalikku loodud vara käsitleda võlgniku

varana. Kinnitusest saab järeldada, et vaidlusalust tarkvaralahendust või selle osi (sh

dokumentatsiooni) ei ole võlgnikule üle antud.

Hageja seaduslik esindaja Tõnis Tobre on pankrotimenetluse käigus korduvalt kinnitanud, et

võlgniku ja alltöövõtjate (sh hageja) vahel kirjalikke tööde/teenuste üleandmise-vastuvõtmise

akte vms ei koostatud. Kirjalikud üleandmise-vastuvõtmise aktid on esmakordselt esitatud alles

koos hagiavaldusega, mis vähendavad väidetavate tööde üleandmise-vastuvõtmise elulist

usutavust ning viitavad üleandmise-vastuvõtmise aktide ebaõigsusele.

VÕS § 642 lg 1 kohaselt peavad lisaks tööle vastama lepingutingimustele ka töö juurde

kuuluvad dokumendid. Dokumentidena peaks mõistma dokumente, mis on vajalikud töö

õiguspäraseks ja sihipäraseks kasutamiseks. Tarkvara puhul tuleb sellisteks dokumentideks

lugeda ka protsesside ja koodi seoste kirjeldusi, ilma milleta ei ole tellijal võimalik tarkvara

edasi arendada või kaasnevad sellega väga suured kulud. Hageja ei ole võlgnikule selliseid

dokumente üle andnud. Hageja ei ole täitnud VÕS § 642 lg-st 1 tulenevat kohustust ning

võlgnikul oli õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 alusel.

Hageja poolt võlgnikule esitatud arved ei vasta kokkulepitud töödele kulunud ajale ning hageja

on seetõttu rikkunud pooltevahelist lepingut. Hageja tegevus on vastuolus VÕS § 76 lg-s 2

sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Arvestades et hageja esitas arveid tööde eest,

mida ei ole tehtud või on tehtud väiksemas mahus, ei saa hageja käitumist pidada ausaks ega

lojaalseks kostja suhtes.

Hageja on arvetel nr 587 ja 604 kajastanud kulusid (ruumide rent), mille kandmine tellija poolt

ei ole tavapärane tarkvaraarenduste praktikas ning mille kandmist ei näinud ette ka hageja ja

võlgniku vaheline töövõtuleping.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 29. mai 2018 otsusega hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet

võlgniku pankrotimenetluses summas 34 641 eurot 70 senti, s.o põhinõue 26 603 eurot ja

viivised 8038 eurot 70 senti pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva

nõudena. Maakohus jättis menetluskulud 96,26% ulatuses kostjate ja 3,74% ulatuses hageja

kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1901 eurot 62 senti, millele lisandub

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Maakohus leidis, et hageja on esitanud hagi PankrS § 106 lg 1 ja § 107 järgi õigeaegselt.

Pooltevahelise töövõtulepingu punkt 2.1 kohaselt on lepingu objektiks töövõtja poolt autorendi

vahendajatele mõeldud tarkvara programmeerimine vastavalt tellija poolt etteantud

lähteülesandele. Hageja selgitas 7. mai 2018 kohtuistungil, et lähteülesanne on antud lepingu

punktis 2.1 ning igakuiselt toimusid arenduse osas arutelud ja nõupidamised. Lepingu p 7.3

alusel toimus tööde üleandmine kahe kuni nelja nädala pikkuste etappidena. Tehtud töömaht

fikseeriti kord kuus aktiga. Lepingu p 7.4 alusel loetakse töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija

poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Lepingu p 7.5 järgi on

pooled kokku leppinud, et olenemata töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest

loetakse töö tellijale üle antuks ja tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena

valminud asi on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama.

Hageja esitas kohtule Tõnis Tobre (töövõtja) ja Jaan Jagomägi (tellija) poolt omakäeliselt

allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmise aktid kuupäevadega 27. veebruar 2015 (tl 21), 31. märts

2015 (tl 23), 30. aprill 2015 (tl 25) ning neile vastavad arved nr 587, 604 ja 725. Riigikohus on

10. mai 2017 lahendis nr 3-2-1-41-17 märkinud, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei

tähenda, et kostja ei saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning

vastavas mahus töid ei ole tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg st 4 tulenev eeldus, et

kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine

on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö

vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab

tõendama tellija. Seega tulnuks kostjatel tõendada, et tegelikult tehti töid väiksemas mahus.

Maakohus leidis, et kui hageja oleks esitanud puudustega nõudeavalduse, oleks haldur andnud

hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks. Kuna haldur seda teinud ei ole, ei ole asjakohane

kostjate väide, et ilmselt ei olnud üleandmise-vastuvõtmise akte haldurile nõudeavalduse

esitamisel olemas. Kostjad ei ole taotlenud ekspertiisi tegemist üleandmise-vastuvõtmise aktide

ebaõigsuse tuvastamiseks ega esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid aktide võltsitust.

Maakohus jättis kostjate vastuväite arvestamata, kuna see on paljasõnaline ja tõendamata.

Maakohus selgitas, et arvutiprogrammi raamatupidamises kajastamine ja omandiõiguse

üleminek ei ole omavahel seotud. Kuivõrd asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi ei ole omandi

tekkimise eelduseks selle kajastamine raamatupidamises, ei ole kostjate vastuväide asjakohane.

Maakohtu hinnangul on põhjendamatu ja tõendamata kostjate väide, et hageja ei ole võlgnikule

andnud üle töö juurde kuuluvaid dokumente. Hageja kinnitas 7. mai 2018 kohtuistungil, et

dokumendid ja tarkvara on üle antud. Pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 72-80) nähtub, et

hageja on teinud võlgnikule võimalikuks ligipääsu tarkvara arenduse dokumentatsioonile

Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on alusetu arvetel nr 587 ja 604 nimetatud ruumide

rendi osas summas 928 eurot 80 senti. Töövõtja ruumide rendi eest sätestatud tasu maksmist ei

olnud kirjas poolte vahelises töövõtulepingus. Ruumide rendi nõue ei tulene ka hageja ja

võlgniku vahel allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidest. Suulise kokkuleppe sõlmimine

hageja ja võlgniku vahel on selles osas tõendamata.

Maakohus tunnustas arvest nr 587 tulenevat nõuet summas 7743 eurot ja arvest 604 tulenevat

nõuet summas 5640 eurot. Arvest 725 tulenevat nõuet tunnustas maakohus täies ulatuses

summas 13 220 eurot. Kokku tunnustas maakohus hageja nõuet 26 603 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsus ja jätta hageja

hagi nõude tunnustamiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse

kohaselt

on

maakohus

ebaõigesti

leidnud,

et

hagejal

on

pankrotimenetluses nõue võlgniku vastu. Hageja ja võlgniku vaheline töövõtuleping on hageja

kui töövõtja tasunõude eelduse osas mitmeti tõlgendatav. Maakohus lähtus tõlgendusest, et

töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisest ning vastuvõtmine ja tasu

maksmine pidi toimuma etapiviisi (VÕS § 637 lg 4 teine lause). Maakohus ei ole enda järeldusi

põhjendanud.

Omakäeliselt

allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise

aktid

on

vastuolus

„Agiilse

tarkvaraarenduse manifesti“ ühe peapõhimõttega, s.o töötavat tarkvara rohkem kui

kõikehõlmavat dokumentatsiooni. Võlgnik ei ole asunud väidetud tarkvaralahendust kasutama.

Kostjate jaoks on arusaamatu maakohtu seisukoht otsuse p-s 24. Võlgniku pankrotihaldur kui

tellija ainus seaduslik esindaja on kinnitanud, et võlgnikul ei ole seda tarkvaralahendust või

tarkvaralahenduse osa, mida väidetavalt hageja on võlgnikule üle andnud. Võlgniku

pankrotihalduri kinnitus ei puuduta üksnes raamatupidamislikku käsitlust. Kui hageja oleks

vastava dokumentatsiooni võlgnikule üle andnud, oleks see pidanud kättesaadav olema ka

pankrotihaldurile. Seega hageja ei ole võlgnikule selliseid dokumente üle andnud, mis kinnitab

ka tööde mitteüleandmist. Hageja seaduslik esindaja T. Tobre on võlgniku pankrotimenetluse

käigus kinnitanud, et võlgniku ja alltöövõtjate (sh hageja) vahel kirjalikke tööde/teenuste

üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostatud, sest need on kirjas Jiras ja Confluences.

Maakohus on ebaõigesti pannud kostjatele tõendamiskoormise ja seda olukorras, kus kostjad ei

ole vaidlusaluse töövõtulepingu pooleks ning seetõttu on raskendatud oluliste asjaolude

tõendamine. Kostjate jaoks on üllatav ja menetlusõigusi (TsMS § 436 lg 3) rikkuv maakohtu

etteheide, et kostjad ei ole taotlenud üleandmise-vastuvõtmise aktide ebaõigsuse tuvastamiseks

ekspertiisi tegemist (vt kohtuotsuse p 22).

Kostjate arvates ei tõenda hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktid tööde nõuetekohast

vastuvõtmist. Lepingu p 7.2 kohaselt ei olnud võlgnikul kui tellijal kohustust töid vastu võtta

enne 1. septembrit 2015. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Eeldades, et üleandmise-

vastuvõtmise aktid on tõesed, peab hageja tõendama, et arvetel märgitud tööd olid

nõuetekohaselt teostatud ning et võlgnik kui tellija on need vastu võtnud või et need tööd saab

lugeda vastu võetuks.

Hageja poolt võlgnikule esitatud arved ei vasta kokkulepitud töödele kulunud ajale ning hageja

on rikkunud pooltevahelist lepingut (VÕS § 635 lg 1). Hageja ei ole täitnud oma

tõendamiskoormist ja ei ole esitanud vaidlusaluste iteratsioonide käigus teostatud tööde sisu

kajastavad tõendeid. Hageja käitumine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega VÕS

§ 76 lg 2 mõttes.

Kui arvetel nr 587 ja nr 604 kajastatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ja need tööd on vastu

võetud, siis on need arved esitatud ennatlikult enne 1. septembrit 2015. Töövõtulepingu p 8.3

kohaselt ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks enne 1. septembrit 2015.

6. Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebus rahuldamata ja hageja menetluskulud kostjate

kanda. Maakohus on õigesti analüüsinud ja hinnanud esitatud tõendeid, samuti kostjate esitatud

seisukohtasid ja jõudnud õigele järeldusele ning teinud põhjendatud ja õige otsuse.

Hageja jääb enda poolt menetluses esitatud seisukohtade, sh 17. märtsi 2017 hagis, 2. veebruari

2018 seisukohas ja 12. veebruaril 2018 esitatu juurde.

Kostjad tuginevad võlgniku halduri Anne Tammeri 14. juuni 2016 ettekandele, mida ei ole

kohtule tõendina esitatud. Hageja palub jätta kostjate väited tähelepanuta. Hageja on kinnitanud

võlgniku haldurile ning ka kostjatele, et arendus ning autoriõigused arenduse käigus loodule on

võlgnikule üle läinud mahus, mille eest on tasutud (vt töövõtulepingu p 6.3). Asjaolu, et

pankrotihaldur ei ole seda oma aruandes kajastanud, ei tähenda, et tehtud arendus ning sellega

seotud autoriõigused ei oleks pankrotivarana olemas. Tõnis Tobre ei ole kunagi väitnud, et

hageja ja võlgnikul vahel ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akte koostatud. Istungil selgitas

hageja, et iga detaili (programmijupi vms) kohta ei tehta tööde üleandmise-vastuvõtmise akte,

vaid vastavalt töövõtulepingu p-le 8.1 fikseeritakse tehtud tööde maht tundides ja tööd antakse

üle etappide kaupa vastavalt aktides kajastatud mahtudele, mille alusel toimus ka arveldamine

(töövõtulepingu p 7.3, p 7.4, p 8.1). Detailsed tööde andmed on kirjas Jiras ja Confluences,

mida ei ole vaja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides kajastada.

Võlgnik ei ole pankrotihalduri vahendusel hageja nõudele vastu vaielnud, mistõttu on hageja

nõue põhjendatud ja tõendatud. Poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingu punktis 8.3 viidatud

kokkulepet arvete esitamiseks peale tööde lõpptähtaega. Võlgnik ei esitanud pretensioone

tehtud tööde kohta.

Maakohus andis kostjatele korduvalt tähtaegu hagile vastuse ning tõendite esitamiseks. Kostjad

ei ole tõendeid esitanud ning kostjad pole ka selgitanud põhjuseid, miks nad tõendeid ei esita

või ei saa esitada. Kostjad ei ole tõendeid esitanud ka ringkonnakohtu menetluses. Kostjad ei

ole esitanud kohtu tegevusele vastuväidet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostjate kanda.

8. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu soovides tunnustada oma nõuet OÜ Triptec

pankrotimenetluses.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostjad maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt sõlmisid

hageja ja võlgnik 15. septembril 2014 töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema tarkvara

programmeerimise töid ja võlgnik kohustus hagejale selle eest tasuma. Hageja esitas

21. oktoobril 2016 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 35 988 eurot 29 senti, kostjad

esitasid 17. veebruari 2017 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite täies

ulatuses ning nõue jäi tunnustamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud töövõtulepingu tõlgendamisel

sellest, et töövõtja tasunõue pidi muutuma sissenõutavaks töö vastuvõtmisest ning nii tööde

vastuvõtmine kui ka tasu maksmine pidi toimuma ositi.

Maakohus on hageja ja OÜ Triptec tahte tõlgendamisel tööde etapiviisilise üleandmise kohta

põhjendatult tuginenud pooltevahelise lepingu p-le 7.3, mille kohaselt toimus tööde üleandmine

kahe kuni nelja nädala pikkuste etappidena, tehtud tööde maht pidi fikseeritama kord kuus

aktiga. Lepingu p 8.1 järgi pidi tehtud töö eest tasuma tellija töövõtjale kuude kaupa vastavalt

tehtud tööde mahule. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt tuleb töö etapiviisilisel

valmimisel tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, võivad küll olla põhjendatud tasu nõude

suuruse osas, kuid ei ole asjakohased lepingus kokkulepitud tasumise viisi hindamisel.

10. Kostjad on apellatsioonkaebuses seisukohal, et OÜ Triptec ei ole hagejalt töid vastu võtnud.

Kostjad tuginevad esmalt sellele, et hageja poolt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtmise

aktid (tl 21jj) ei ole eluliselt usutavad ning need on tagantjärgi koostatud. Kostjad leiavad, et

omakäeline allkirjastamine ei ole tarkvaraarenduses eelkõige agiilse meetodi puhul ebatavaline.

Üleandmise-vastuvõtmise aktid esitati kohtule hagiavaldusest hiljem. Hageja seaduslik

esindaja T. Tobre ise on kiinitanud, et OÜ Triptec ja alltöövõtjate vahel kirjalikke tööde või

teenuste üleandmise-vastuvõtmise alte ei koostatud.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on

maakohus ebaõigesti jaganud dokumendi ehtsuse vaidlustamise puhul tõendamiskoormust.

Kui vaidlustatakse dokumendi ehtsust TsMS § 277 mõttes, piisab dokumendi ehtsuse

vaidlustamise põhistamisest TsMS § 277 lg 1 järgi. Kostjad on maakohtus 26. veebruari 2018

menetlusdokumendis (tl 51) esitanud vastuväite üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise

ehtsuse kohta. Seega kui hageja tugineb tööde vastuvõtmisel OÜ Triptec poolt kehtivatele

üleandmise-vastuvõtmise aktidele, peab hageja aktide ehtsust kostjate vastuväite esitamisel ka

tõendama (Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10).

Tunnistaja J. Jagomägi ütluste kohaselt kajastavad tööde üleandmise-vastuvõtuaktid tehtud

töid, need on koostatud raamatupidamislikul eesmärgil, tööde üleandmisega samal ajal.

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Seega on hageja tõendanud, et tehtud

tööd on kostjale üle antud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostjate väited selle kohta, et hageja

esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ei kinnita tööde vastuvõtmist, näidates vaid

ajakulu.

Põhjendamata on ka kostja apellatsioonkaebuse p-s 1.4 esitatud väide, et hageja on arved

esitanud ennatlikult. Töövõtulepingu p 8.3 viitab poolte eraldi kokkuleppe võimalusele arve

esitamiseks peale tööde lõpptähtaega juhul, kui tellijal puuduvad vahendid järgmise perioodi

eest tasumiseks.

Kostjad ei ole vaidlustanud maakohtupoolset hageja nõude suuruse arvutuskäiku.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel kostjate kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

moodustavad

hageja

menetluskulud

ringkonnakohtus 1560 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisandub 12. detsembri 2018

kohtuistungil esindamise tasu 45 minuti eest ehk 97 eurot 50 senti (taotlus vt tl 167 pöördel).

Kokku on hageja menetluskulud ringkonnakohtus seega 1657 eurot 50 senti (ilma

käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ega

vajalikud.

Arvestades menetluskulude nimekirjas toodut kulus hageja lepingulisel esindajal maakohtu

otsuse ja kostjate apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks 6 h 45 min. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise

vaidlusega. Ka tsiviilasja materjalid ei ole mahukad. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et ka

maakohtus esindas hagejat sama esindaja ning talle olid vaidluse asjaolud teada. Eelneva tõttu

on põhjendatud ajakuluks 5 h.

Kostjate menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ja sellele vastuväite koostamiseks kulus

hageja lepingulise esindajal 45 minutit. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt

menetluskulude nimekirja koostamisega ei nõua ka seisukoha koostamine vastaspoole

menetluskulude kohta õigusteadmisi ja seega pole selliseks menetluskuluks, mida vastaspoolelt

saaks välja nõuda.

5. septembri 2018 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil esindamiseks kulus

hageja lepingulisel esindajal 2 h 15 min. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 30

min. Arvestades vaidluse keerukust ja tsiviilasja materjalide mahtu, samuti kohtuistungi kestust

peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1 h 30 min.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tutvus hageja lepinguline esindaja 5. septembri

2018 kohtuistungi protokolliga kaks korda: 10. septembril 2018 ja 18. septembril 2018.

Ringkonnakohus ei pea seda põhjendatuks ja jätab esimese toimingu arvestamata.

Ülejäänud osas on hageja menetluskulud põhjendatud (tutvumine 29. augusti 2018 menetluse

uuendamise määrusega ja kliendiga suhtlemine 15 min; istungiprotokolliga tutvumine, taotluse

projekti koostamine tunnistaja ülekuulamiseks ja kliendiga suhtlemine 1 h 45 min;

12. detsembri 2018 kohtuistungil esindamine 45 min).

Seega kokku on põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 9 h 15 min (5 h + 1 h 30 min + 15 min

+ 1 h 45 min + 45 min). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohus on

1202 eurot 50 senti (9 h 15 min x 130 eurot/h). See summalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja

mõista. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke