3-18-1975/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg

21. detsember 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1975

Haldusasi

S.L.i kaebus Maksu-ja Tolliameti 31.07.2018 korralduse

nr 13-2.3/3039 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – S.L., esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt S.L.i (isikukood

xxxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulu 700 eurot

(sh käibemaks). Ülejäänud osas jätta menetluskulu

menetlusosaliste enda kanda.

3. Tagastada S.L.ile riigilõiv 15 eurot, kandes see

Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ

arvelduskontole nr EE151700017001440351.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S.L.i kaebus Maksu-ja Tolliameti (MTA)

31.07.2018 korralduse nr 13-2.3/3039 tühistamiseks.

2. MTA teatas 27.11.2018, et on kaebuse nõude täitnud ehk tunnistanud 31.10.2018

otsusega nr 13-1/0492 kehtetuks vaidlustatud korralduse ning otsustanud tagastada MTA

tulukontole laekunud 3155,36 eurot Riigi Tugiteenuste Keskusele. MTA taotles menetluse

lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning

menetluskulude jätmist poolte enda kanda, leides, et korralduse kehtetuks tunnistamist ei

tinginud kaebuse esitamine, vaid Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määruses nr 2-17-12525

avaldatud seisukoht, milles Riigikohus selgitas maksunõude täitemenetluses aegumist.

MTA kustutas 23.10.2018 aktiga nr 13-9/00205 kaebaja maksuvõla. MTA tunnistas

31.10.2018 otsusega nr 13-1/0492 vaidlusaluse korralduse kehtetuks. Riigikohtu

10.10.2018 kohtumääruse nr 2-17-12525 valguses aegus kaebaja suhtes täidetav

maksunõue 01.01.2018. Asjaolu, et korralduse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud

kaebuse esitamisest, kinnitab ka see, et MTA jättis kaebaja vaide samale korraldusele

rahuldamata ajal, mil Riigikohtu seisukoht ei olnud veel teada.

3. S.L. vastas 07.12.2018, et on menetluse lõpetamisega nõus ja taotleb vastustajalt

menetluskulu 873,60 euro väljamõistmist. Riigikohtu seisukoht ei saa olla sõltumatuks

aluseks vastustaja 31.10.2018 otsusele. Vastustaja on 31.10.2018 otsuses korralduse

tühistanud just sellele alusele tuginedes, millele kaebaja kaebuses tugines. Riigikohtu

lahend saab olla üksnes täiendavaks ajendiks, mis kinnitab kaebuse põhjendatust.

Riigikohtu lahend ei muutnud kuidagi kehtivat õigust, vaid üksnes ühe õigusnormi

tõlgendust. Kõik isikud kannavad seaduse tõlgendamise muutumise riski. Kaebaja üritas

kohtuvaidlust vältida samasisulise vaide esitamise teel, kuid vastustaja jättis selle

rahuldamata. Kaebajale ei jäänud selles olukorras täiendavaid võimalusi oma õiguste

kaitsmiseks, sest muidu oleks vaidlustatud korraldus jäänud kehtima. Olukorras, kus

vastustaja on vaidemenetluses keeldunud kaebusega samadel asjaoludel esitatud vaiet

rahuldamast, ei ole HKMS § 108 lg 6 kohase erandliku aluse esinemine võimalik ning

menetluskulud tuleb selles sättes sisalduva üldregulatsiooni alusel jätta vastustaja kanda.

Seega taotleb kaebaja kokku 873,60 euro hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud

või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Vastustaja tegi kaebuses nõutud toimingu ning tunnistas vaidlustatud korralduse kehtetuks.

Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Kuna kaebaja ei soovi menetlust

jätkata, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

5. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. 17.10.2018 on tasutud riigilõiv 15 eurot, mis

tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.

6. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus võib

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

7. Vastustaja leiab, et kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest, vaid Riigikohtu 10.10.2018 kohtumääruses nr 2-17-12525 avaldatud

seisukohast, millest praegusel juhul järeldub, et kaebaja suhtes täidetav maksunõue aegus

01.01.2018. Kaebaja on seisukohal, et ühe õigusnormi tõlgenduse muutus ei saa olla

sõltumatuks aluseks vastustaja 31.10.2018 otsusele.

8. Kohus lõpetas asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Tallinna Ringkonnakohus on 02.12.2013 määruses nr

3-11-2241 sellel alusel menetluse lõpetamisel menetluskulude jagamise kohta selgitanud

järgmist: „Vastustaja vabaneb nende kulude kandmisest üksnes sellisel juhul, kui

haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Lähtuvalt

Riigikohtu 24.11.2005 otsuse nr 3-3-1-55-05 p-s 7 sedastatust tuleb menetluskulude

jagamisel arvestada kaebuse eesmärki ja kohtumenetluse mõju selle eesmärgi

saavutamisele. See seisukoht on kohaldatav ka HKMS § 108 lg 6 rakendamisel. Kaebaja

kanda ei peaks jääma menetluskulud, kui kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi – haldusakti

tunnistatakse kehtetuks – ning haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud ka juhul, kui kaebust

poleks esitatud, ent kaebuse väited kattuvad vähemalt osaliselt haldusakti kehtetuks

tunnistamise

põhjendustega.

Vastupidi,

vastustaja

peaks

vabanema

kaebaja

menetluskulude kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise toovad

kaasa asjaolud, mis ei olnud kaebuse esitamisega seotud, nt asjaolude muutumine

kohtumenetluse ajal. Enamasti saab menetluskulude jagamisel haldusakti kehtetuks

tunnistamisel lähtuda seetõttu asjaolust, kas kehtetuks tunnistatud haldusakt oli selle

andmise ajal õiguspärane või mitte“ (p 23).

9. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegu asjaolude muutumisega kohtumenetluse

ajal. Kaebuse väited kattuvad sisuliselt haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendustega

ning kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi. Väita ei saa, et kaebuse eesmärgi

saavutamiseks oli kohtusse pöördumine asjatu. Haldusakti vaidlustamata oleks see jäänud

kehtima. Kohtu hinnangul ei ole seega menetluskulude vastustaja kanda jätmine äärmiselt

ebaõiglane ega ebamõistlik. Eelnevat arvestades on HKMS § 108 lg 6 alusel

menetluskulude vastustaja kanda jätmine õiglane ja mõistlik.

10. Kaebaja taotleb menetluskulu 873,60 euro väljamõistmist. Menetluskulu nimekirja ja

kuludokumentide kohaselt on kaebuse eest tasutud õigusabi kulu 6-tunnise õigusteenuse

eest ning riigilõivu eest ettemaksuarve alusel kokku 951 eurot, millest enam tasutud osa

tuleb advokaadibürool menetluse lõppemise korral tagastada. Lisatud arvest nähtuvalt on

õigusteenust osutatud tunnihinnaga 130 eurot (+ käibemaks). Menetluskulu nimekirjast

nähtuvalt on kaebajale osutatud õigusabi järgnevalt:

1) Maksu- ja Tolliameti 25.09.2018 vaideotsuse ja alusasjaolude analüüs. Kohtumine

kliendiga asjaolude ja menetluslike võimaluste selgitamiseks – 1,2 h;

2) Kaebuse koostamine, edastamine kliendile, lõplik redaktsioon ja esitamine kohtule –

2,7 h;

3) Tutvumine kohtu kirjaga ning vastustaja 27.11.2018 seisukohaga, teabe edastamine

kliendile koos selgitustega – 0,4 h;

4) Kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule vastustaja 27.11.2018 taotluse osas

– 1,3 h.

Kokku on seega õigusabi osutatud 5,6 tunni ulatuses ning võimalike hüvitatavate

menetluskulude koosseis on 873,60. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja menetluskulu kogu

ulatuses põhjendatuks pidada. Arvestades, et kaebuse esitamise ajaks oli teada Riigikohtu

seisukoht, on mõnevõrra üle paisutatud kaebuse koostamisele ning vastustaja 27.11.2018

taotlusega tutvumisele ja selles osas kirjaliku seisukoha koostamisele kulunud aeg.

Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatud menetluskuluks 700 eurot (koos

käibemaksuga), mis vastab umbes 4,5 tunnile õigusteenusele ning mis tuleb kaebaja kasuks

välja mõista. Riigikohtu halduskolleegiumi tõlgenduse kohaselt tuleb menetluskulu välja

mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15,

p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22; 15.11.2007 otsus nr 3-3-1-58-07, p 15).

/allkirjastatud digitaalselt/