1-07-7975/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2009 Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-07-7975 Tartu Maakohtu 22. novembri 2007 otsus K.O süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 121 järgi ja karistamises rahalise karistusega 91 päevamäära, s. o 4 550 krooni Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kohtutäitur Oleg Sirotin Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdimõistetu K.O (isikukood xxx; elukoht xxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses K.O-le asenduskaristuse kohaldamiseks asendada Tartu

Maakohtu 22. novembri 2007 otsusega K.O-le mõistetud tasumata rahaline karistus 91 päevamäära üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 01. juuni 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada K.O KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, kohtutäiturile ja

kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

K.O on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 22. novembri 2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 121 järgi ja karistatud rahalise karistusega 91 päevamäära, s. o 4 550 krooni.

Kohtutäitur on esitanud kohtule (TMS) § 206 lg 2 kohaselt täitemenetluse seadustiku avalduse K.O-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks

karistusseadustiku (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks

karistuseks 91 päevamäära, s. o 4 550 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus taotleb süüdistataval rahaline karistus asendada ühiskondliku töög. Süüdimõistetu kohtus avaldab et on nõus et rahaline karistus asendatakse ühiskondliku tööga.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS § 431. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab

täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja

süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus

lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena

vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega.

KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles

märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et K.O on tasumata rahaline karistus 91 päevamäära. Kuna süüdimõistetu ei ole vabatahtlikult ja ka täitemenetluses mõisliku aja jooksul talle mõistetud rahalist karistust tasunud ega ole nõustunud (K.O kirjalik kinnitus selle kohta)

karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, tuleb KarS § 70 lg-le 1 alusel tasumata rahaline karistus asendada vangistusega. Kohtus K.O nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku

tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev

vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev

vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 4 550 krooni, s. o 91 päevamäära, seega on põhjendatud määrata K.O-le üldkasuliku töö ajaks 60 tundi. KarS § 69 lg 1 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja,

mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks

tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o Ühele päevale vangistusele

vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes

süüdimõistetu nõusolekul. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuni 2010.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt

on põhjendatud allutada K.O üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 01. juuni 2010 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx . 2.4.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik