2-18-15187/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-18-15187

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-18-15187

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS hagi

Aktsiaselts Trigon Asset Management vastu 16 292 500

euro kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.11.2018.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

OLYMPIC

ENTERTAINMENT GROUP AS (registrikood

10592898), tehingulised esindajad vandeadvokaadid

Tauno Tark, Allar Aru, Aare Tark

Kostja: Aktsiaselts Trigon Asset Management

(registrikood 11339670), tehingulised esindajad

vandeadvokaadid Hannes Vallikivi, Andres Siigur, Priit

Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 05.11.2018.a määrus tühistada.

2. Saata OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS hagi Harju Maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. Kostja esitas hageja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-18-10374, milles palus tuvastada

aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada üldkoosoleku otsus

kehtetuks, millega anti nõukogule õigus uute aktsiate väljalaskmiseks juhtivtöötajatele

aktsiaoptsiooniprogrammide raames ja kolmandatelt isikutelt varade omandamisel

mitterahalise sissemaksena. Samuti taotles kostja hagi tagamist. Kohus rahuldas kostja hagi

1(4)

Tsiviilasi nr 2-18-15187

tagamise taotluse ning keelas hageja nõukogul aktsiakapitali suurendada ja uusi aktsiaid välja

lasta. Samas menetluses esitas hageja kostja vastu hagi. Hageja palus kohtul välja mõista

hageja kasuks kahju hüvitise 16 292 500 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud intressimääras. Hageja tugines nõude

esitamisel VÕS §§-de 1043 ja 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8 ning väitis, et tal tekkis kahju kostja

pahatahtlikust hagist ja hagi tagamisest tulenevalt. Hageja väitis, et vaidlustatud üldkoosoleku

otsused ei riku kostja õigusi ja ei ole seadusega vastuolus. Kostja peab olema teadlik, et ei

esine asjaolusid, mille alusel oleks kostja hagi rahuldamine võimalik. Kostja hagist ja hagi

tagamisest tulenevalt ei saa hageja laiendada oma äri ning juurde palgata uusi juhtivtöötajaid.

Lisaks takistab kostja hagi ja hagi tagamine hageja seaduslike ja põhjendatud äriotsuste

elluviimist. Kostja pahatahtlikkust kinnitab ka asjaolu, et kostja läbi oma finantsnõustaja

ähvardas hageja enamusaktsionäri, öeldes, et kostja on valmis alustama pikka õigusvaidlust,

et igati takistada enamusaktsionäri ülevõtmise plaane ning on samuti valmis mõjutama

meediat ning poliitikuid.

2. Harju Maakohus eraldas hageja hagi iseseisvasse menetlusse nr 2-18-15187, kuna

TsMS § 373 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Seejärel keeldus Harju

Maakohus 05.11.2018.a määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest. Maakohus tuvastas, et

hageja soovis hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist TsMS § 391 alusel. Maakohtu

hinnangul ei olnud TsMS § 391 lg-s 1 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks täidetud.

Maakohtu määruse kohaselt ei olnud jõustunud kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi

rahuldamata või läbi vaatamata või on lõpetatud menetlus muul alusel kui poolte

kompromissiga (TsMS § 391 lg 1 p 1). Samuti ei ilmnenud hagi tagamise ajal, et puudus hagi

tagamise aluseks olev nõue TsMS § 391 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Viimaseks ei olnud täidetud

TsMS § 391 lg 1 p 3 eeldus, kuna hagi tagamise avaldus esitati pärast hagi esitamist.

3. Maakohtu määruse peale esitas hageja määruskaebuse, milles palus tühistada Harju

Maakohtu 05.11.2018.a määruse. Määruskaebuse kohaselt kvalifitseeris maakohus hageja

nõude valesti. Hageja väidab, et ta ei esitanud nõuet mitte TsMS § 391 alusel, vaid VÕS §§-de

1043 ja 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Hageja viitab määruskaebuses Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 6. juuni 2018.a otsuse nr 2-15-4981 p-le 13 ja leiab, et viidatud lahendi

kohaselt ei ole TsMS § 391 lg 1 erikoosseis deliktiõiguse suhtes.

4. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse

menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5.

14.12.2018.a esitas hageja taotluse, milles palub mitte lahendada hageja

määruskaebust enne Harju Maakohtu 07.12.2018.a kohtumääruse jõustumist tsiviilasjas nr 2-

18-10374 või alternatiivselt peatada kohtumenetlus käesolevas kohtuasjas TsMS § 356 lg 1

alusel, kuni Harju Maakohtu 07.12.2018.a kohtumääruse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-

10374. Taotluse kohaselt tegi Harju Maakohus määruse, millega jättis kostja hagi tsiviilasjas

nr 2-18-10374 läbi vaatamata. Juhul, kui menetlusosalised ei vaidlusta kohtulahendit, jõustub

see 28.12.2018.a. Kui kohtulahend jõustub, siis langeb ära alus keelduda hageja hagi

menetlusse võtmisest. Kostja palus hageja taotluse jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei

sõltu Harju Maakohtu 05.11.2018.a määruse õigsus Harju Maakohtu 07.12.2018.a määrusest

tsiviilasjas nr 2-18-10374. Samuti on põhjendamatu menetlust peatada olukorras, kus ei ole

teada, kas tsiviilasjas nr 2-18-10374 tehtud kohtumäärus jõustub või esitatakse selle peale

määruskaebus.

Määruse põhjendused

2(4)

Tsiviilasi nr 2-18-15187

6. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu

05.11.2018.a määrus tuleb tühistada menetlusnormi väära kohaldamise tõttu. Hageja hagi

tuleb saata Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Harju Maakohus keeldus ebaõigesti hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Hageja esitas kohtusse nõude, millega soovis kahju hüvitamist pahatahtlikult

esitatud hagist ja hagi tagamisest tulenevalt VÕS §§-de 1043 ja 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel.

Harju Maakohus leidis, et hageja esitas kostja vastu hagi tagamisest tekitatud kahju

hüvitamise nõude TsMS § 391 alusel. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on

perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna TsMS § 391 eeldused ei ole täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul kvalifitseeris maakohus ekslikult hageja nõude hagi tagamisest

tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks TsMS § 391 alusel. Esiteks avaldas hageja

hagiavalduses, et soovib kahju hüvitamist pahatahtlikust hagi tagamisest ning hagi esitamisest

tulenevalt. Teadlikult kahjustava ja õigustamatu hagi esitamise eest on seadusandja ette

näinud õiguskaitse VÕS-i deliktiõiguse sätete alusel. Teiseks hindas maakohus

põhjendamatult hageja hagi perspektiivikust ainult TsMS § 391 lg-s 1 sätestatud eelduste

pinnalt. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused võivad tuleneda ka VÕS-

i deliktiõiguse regulatsioonist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 2018.a otsuse nr 2-15-

4981 p 13 kohaselt on TsMS § 391 lg 1 p 1 kahju hüvitamise erikoosseis, kuid ei ole

välistatud, et pool vastutab hagi tagamisega tekitatud kahju eest muul alusel, nt VÕS § 1045

lg 1 p-st 8 tulenevalt. Hagiavalduses avaldas hageja, et hagejale tekkis kahju tulenevalt kostja

seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase tahtliku

käitumisega. Arvestades Riigikohtu praktikat, võib kahju, mis tekkis tahtlikult heade kommete

vastasest hagi tagamisest tulenevalt, olla VÕS §§-de 1043 ja 1045 lg 1 p 8 alusel hüvitatav.

Järelikult ei saa hageja nõuet lugeda perspektiivituks ainuüksi seetõttu, et TsMS § 391 lg-s 1

sätestatud eeldused on täitmata.

8.

14.12.2018.a taotluses palus hageja kohtul mitte lahendada hageja määruskaebust või

menetlus peatada TsMS § 356 lg 1 alusel. Hageja taotluse kohaselt tegi kohus tsiviilasjas nr 2-

18-10374 lahendi, millega jättis kostja hagi läbi vaatamata. Kui viidatud kohtulahend jõustub,

langeb ära alus keelduda hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 391 alusel, kuna on

täidetud TsMS § 391 lg 1 p 1 eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust

määruskaebuse mittelahendamiseks või menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel. TsMS

§ 356 lg 1 kohaselt võib menetluse peatada, kui lahendi tegemine sõltub sellise õigussuhte

olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Ringkonnakohus

selgitab, et TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse peatamine on kohtu diskretsiooniotsustus.

Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-10374 määruse jõustumisest ei sõltu käesoleva

määruskaebuse lahendamine. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Seega ei ole vajadust peatada määruskaebemenetlust.

9. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.11.2018.a määruse,

millega maakohus keeldus hageja hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus saadab hagi

Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kuna käesolev ringkonnakohtu määrus ei ole menetlust lõpetav määrus, ei määra

ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust TsMS § 173 lg 1 alusel.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-18-15187

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)