1-18-10062/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408¹ lg 2 alusel mitte

avalikustada kohtulahendis süüdistatava

elukohta.

Kriminaalasi nr 1-18-10062

kokkuleppemenetluse

s

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-10062 (18278001442)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

Rene Laarmaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Kaitsja

Aivar Kello – riigi õigusabi osutamise korras

Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p

1 alusel kaitsjata

kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle

süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu

Süüdistatav

RENE LAARMAA

elukoht xxx

isikukood 39411056059, karistusregistri andmetel

karistamata (arhiveeritud) 04.-06.08.2018.a oli

kahtlustatavana kinnipeetav tõkendita

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS

§ 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada Rene Laarmaa KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rene Laarmaa eelvangistuses 04.-06.08.2018.a viibitud

3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend

seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 4 kuud 27 päeva vangistust Rene Laarmaa suhtes

täielikult täitmisele, kui Rene Laarmaa ei pane 1-aastase katseaja vältel toime uut

kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

•

elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx(tel nr xxx, e-post: xxx);

•

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

•

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi;

3. KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust – ei oma ja ei tarvita narkootilisi ning

psühhotroopseid aineid;

4. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt

määratud sotsiaalprogrammis;

5. KarS § 75 lõike 4 alusel võetud kohustust – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt

1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja

tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“

teenusele

ühes

järgnevatest

raviasutusest:

Lõuna-Eesti

Haigla,

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbib

hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusele pöördumiseks registreerida ennast

sõltuvushäirete

õe

vastuvõtule

telefonil

7319100

või

internetis

aadressil

http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine

ning

läbida

hindamine

meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

21.12.2018.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus

kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rene Laarmaalt riigituludesse menetluskuluna kokku

947€, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

•

14€ alkoholijoobe tuvastamise kulu (lk 4; KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

123€ narkojoobe tuvastamise kulu (lk 24; KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

60€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 3132;

KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

750€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Rene Laarmaale tulevikuks paremaid

resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Rene Laarmaal menetluskulu 947€ tasuda

ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu

15.-ks kuupäevaks vähemalt 78 eurot 92 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 12.l

kuul tuleb tasuda 78 eurot 88 senti, sest 947€ ei jagu 12-ga täpselt.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2

ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-

ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99918700066984 ühele järgmistest kontonumbritest:

•

SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

•

SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

•

LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-10062, menetluskulu 21.12.2018.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:

-

kriminaalhoolduse

teostamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale,

-

Riigi Tugiteenuste Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise

kontrollimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

Rene Laarmaad süüdistatakse selles, et tema 04.08.2018 kella 23:44 paiku juhtis Tartumaal Elva

linnas Tartu mnt 15 juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXX, olles alkoholijoobes

(alkoholisisaldus

tema

veres

oli

2,27

mg/g

kohta)

ja

olles

narkootilise

aine

tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis ning

omamata mootorsõiduki juhtimisõigust.

Eeltooduga rikkus R.Laarmaa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1

nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Samuti rikkus

R.Laarmaa Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida

isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Rene Laarmaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (04.-06.august

2018), mille vältel Rene Laarmaa oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele

kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Rene

Laarmaa ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

•

elab kohtu määratud alalises elukohas;

•

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

•

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut

määrata, et R.Laarmaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut

määrata, et R.Laarmaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama

narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS 75 lg 4 alusel võtab R.Laarmaa endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt

1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem

Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes

järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla;

Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

määrata,

et

R.Laarmaa

on

käitumiskontrolli

ajal

kohustatud

osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:

•

Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale

määratud tasu suurus on 60 (kuuskümmend) eurot, millele lisandub kohtumenetluses

välja mõistetav kaitsjatasu.

•

Ekspertiisitasu alkoholikoguse tuvastamise eest veres 14 (neliteist) eurot;

•

Ekspertiisitasu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamise eest uriinis ning

hinnangu eest joobe kohta – kokku 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot;

•

Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi

kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.

Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 947

(üheksasada nelikümmend seitse) eurot - ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning

jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1:

süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/