2-17-18863/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18863

Tsiviilasi

Arkri Ehitus OÜ hagi Remart Ehitus OÜ vastu võla ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arkri Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Remart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Arkri Ehitus OÜ osas 0 eurot

Remart Ehitus OÜ osas 12 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Arkri Ehitus OÜ (registrikood 12627135),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja Remart Ehitus OÜ (registrikood 12269440),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2018 otsus osas, millega maakohus

rahuldas Arkri Ehitus OÜ hagi osaliselt ja mõistis Remart Ehitus OÜ-lt Arkri

Ehitus OÜ kasuks välja põhivõla 11 100 eurot ja viivise 1 100 eurot, resolutsiooni ja

põhjenduste osas, samuti maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Arkri Ehitus OÜ hagi Remart Ehitus

OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.

3. Rahuldada Remart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus.

4. Jätta Arkri Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Arkri Ehitus OÜ kanda.

6. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

2 (9)

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Arkri Ehitus OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagi Remart Ehitus

OÜ (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg

11 100 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis

1 110 eurot ja edasiulatuva

viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagi esitamisest kuni võlgnevuse

tasumiseni.

Hageja väitel sõlmisid hageja (alltöövõtja) ja kostja (töövõtja) ehituse alltöövõtulepingu

nr SK1/08/2017 (edaspidi leping), mille alusel kohustus hageja teostama ehitustöö objektil

asukohaga Tallinnas Sõjakooli 12. Hageja teostas lepingu kohaselt töö ja esitas selle eest

kostjale tasumiseks arved. Osa arveid on kostja poolt tasutud, kuid tasumata on

30. septembri 2017 arve nr 115 summas 8580 eurot (edaspidi arve I), mille maksetähtaeg oli

21. oktoober 2017, ja 23. oktoobri 2017 arve nr 116 summas 2520 eurot (edaspidi arve II),

mille maksetähtaeg oli 6. november 2017. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt arvete

tasumist.

Lepingu kohaselt on arvete mitteõigeaegse tasumise korral hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest esitatud arvete alusel, kuid

mitte enam, kui 10% vastava arve summast. Arve I tasumisega on viivitatud

21. oktoobrist 2017 kuni 11. detsembrini 2017 kokku 52 päeva, mille viivis 0,5% moodustab

2 230,80 eurot. Arve II tasumisega on viivitatud 23. oktoobrist 2017 kuni 11. detsembrini 2017

kokku 50 päeva, mille viivis 0,5% on 630 eurot. Seega võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud

viivisena kokku 1 110 eurot. Lisaks tuleb kostjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

367 alusel tasuda viivist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

tasumiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

Lepingus lepiti tööde algusena kokku juuli 2017 ning tööde üleandmise lõpptähtajana

september 2017. Hagejal tekkisid 2017 augustis probleemid töö õigeaegse üleandmise ja

lõpetamisega. Hageja ei teinud tööd korrektselt, mis tõi kaasa Nordecon AS-i (edaspidi tellija)

pretensioonid kostjale, mis omakorda tingis olukorra, kus kostja ei saanud hageja esitatud akte

ega arveid aktsepteerida. Hageja suutmatuse tõttu oma kohustusi nõuetekohaselt täita, jäid

kostja kohustused tellija ees osaliselt täitmata. See omakorda tõi kaasa olukorra, kus tellija

nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist. Tellija tellis hageja poolt teostamata töö kolmandalt

isikult, millega seoses kandis tellija kulutusi hinna kallinemise näol, mis tellija nõudis sisse

kostjalt. Kokku on hageja tekitanud kostjale kahju 14 940 eurot (lisandub käibemaks).

Kuni tellija poolt kostja töö vastuvõtmiseni oli kostja õigustatud mitte vastu võtma ka hageja

tööd. Seega ei olnud hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks varem kui 12. märtsil 2018, mil

tellija võttis kostja tööd vastu ning pooled sõlmisid läbi tasu ja leppetrahvi tasaarvestuse

kompromissi. Isegi kui hageja nõue muutus varem sissenõutavaks, oli kostjal õigus keelduda

tasu maksmisest, kuni hageja on hüvitanud kostjale lepingu rikkumisega tekitatud kahju.

Kostja tasaarvestab oma kahjunõude 14 940 eurot (lisandub käibemaks) hageja põhinõudega.

Tasaarvestuse tagajärjel on hageja nõue kostja vastu lõppenud täies ulatuses. Tasaarvestuse

olukord tekkis hiljemalt hageja nõude sissenõutavaks muutumisel (kuivõrd kostjale tekitatud

3 (9)

kahju hüvitamise nõue eksisteeris varasemalt), mistõttu on hageja nõue lõppenud ning viiviseid

ei ole hagejal õigus nõuda seoses põhinõude lõppemisega.

Maakohtu lahend ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 24. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 11 100 eurot ja viivise ajavahemiku

14. detsembrist 2017 kuni 24. septembri 2018 eest 1 100 eurot. Tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivisenõude jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt oli

ehitusobjekti asukohaks Sõjakooli 12, Tallinnas ja kokku lepitud tööks kipsist lagede ja seinte

ehitus. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli tööde algus juuli 2017 ja tööde

üleandmise lõpptähtaeg september 2017. Lisaks tuvastas maakohus, et pooled olid

töövõtulepingu p-des 2.0, 3.8, 4.3, 5.0, 5.1, 5.2 ja osas X kokku leppinud tööde üleandmise ja

vastuvõtmise korras; arve esitamise ja tööde eest maksmise tähtaegades; viivise määras ning

kohaldamises.

Hageja

esitas

30. septembril 2017

kostjale

arve I

maksetähtajaga

21. oktoober 2017, vastavalt teostatud tööde aktile nr 6, akti nr 6 ei ole hageja kohtule esitanud.

Hageja esitas 23. oktoobril 2017 e-kirjaga kostjale 20. oktoobri 2017 teostatud tööde akti nr 7

ja arve II maksetähtajaga 6. november 2017. Hageja esitas kostjale 31. oktoobril 2017 e-kirjaga

meeldetuletuse arve I tasumiseks. Hageja esitas kostjale 16. ja 20. novembril 2017 e-kirjaga

meeldetuletuse arvete tasumiseks. Kostja teatas 22. novembril 2017 hagejale, et ei saa enne

tellija poolset tööde vastuvõtmist lugeda hageja esitatud akti ja arvet vastuvõetuks. Hageja

esitas kostjale 29. novembril 2017 e-kirjaga meeldetuletuse tehtud töö eest tasumiseks. Kostja

on arved I ja II kätte saanud. Kostja esitas 21. märtsi 2018 vastuses hagile tasaarvestuse

avalduse ja hageja on selle kätte saanud. Tasaarvestuse avalduse kohaselt kostja tasaarvestab

oma kahjunõude (14 940 eurot + käibemaks) hageja põhinõudega (11 000 eurot). Hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi hageja teostama kostjale samad tööd, mille oli tellija

tellinud kostjalt kostja ja tellija vahel 19. aprillil 2017 sõlmitud lepingu nr 02.16.031.015 alusel,

s.o objektil Sõjakooli 12, Tallinnas kipsseinte ja -lagede ehitustööd.

5. Kostja ei ole tähtaja jooksul oma aktsepti või põhjendatud vastulauset aktidele nr 6 ja 7

esitanud, seega tuleb lugeda aktides akteeritud tööd aktsepteerituks ning arvete I ja II esitamine

põhjendatuks. Kostja ei ole arveid tasunud, kuigi sai need kätte hiljemalt 22. novembril 2017.

Maakohus ei pidanud veenvaks kostja väidet, et kostja ei ole töid vastu võtnud või et hageja ei

ole töid lepingus sätestatud korras üleandmiseks pakkunud.

Vastuolu ei ole hageja hinnapakkumises ja aktis nr 7 märgitud tööde vahel, kuna nendes

kirjeldatud tööd on seotud eri tüüpi kipsist seina ja laekarkassi ehitusega. Hinnapakkumises on

märgitud, et pakkumises ei ole arvestatud materjali, materjali vedu, laadimist ja muude tööde

maksumust, mis ei ole pakkumises ära märgitud ning et sellised tööd maksustatakse tunnihinna

alusel. Samuti nähtub tellija ja kostja vahel 19. aprillil 2017 sõlmitud lepingust, millised on

kipsseinte ja –lagede ehituse töövõttu kuuluvad tööd, ning aktis nr 7 märgitud teostatud tööd

mahuvad hageja ja kostja poolt kokku lepitud kipsist seinte ja lagede ehituse hulka. Ka on kostja

vastuses hagile väitnud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu esemeks olid samad tööd,

mis olid kokku lepitud tellija ja kostja vahel.

6. Viivise arvestuses tuleb lähtuda määrast, milles pooled on lepingu sõlmimisel kokku

leppinud. Arved I ja II muutusid sissenõutavaks 14. detsembril 2017, s.o 21 päeva pärast kostja

poolt arvete kättesaamist. Arve I tasumisega viivitamise eest on viivis ajavahemiku 14. kuni

17. detsembri 2017 eest 171,60 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni on arve I

tasumisega viivitamise eest viivis 12 054,90 eurot. Arve II tasumisega viivitamise eest on viivis

ajavahemiku 14. kuni 17. detsembri 2017 eest 50,40 eurot. Alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuseni on arve II tasumisega viivitamise eest viivis 3 540,60 eurot.

4 (9)

Pooled leppisid kokku, et hageja ei saa viivist nõuda rohkem kui 10% vastava arve summast.

Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel jääb rahuldamata, kuna pooled on kokku leppinud, et

hageja ei saa viivist nõuda rohkem kui 10% vastava arve summast.

7. Kostja ei ole oma kahju hüvitamise nõuet tõendanud. Kostja ja tellija kompromissilepingus

on nimetatud tasaarvestus korteri nr 31 osas summas 2 540 eurot. Hageja on aktis nr 7 märkinud

teostatud tööna vannitoa karkassi ümberehitus korteri nr 31 osas, mille maksumuseks on akti

kohaselt 60 eurot (lisandub käibemaks). Kostja esitatud andmetest ega kostja ja tellija

kompromissilepingust ei nähtu, et kostjale on korteri nr 31 osas kahju tekkinud hageja tõttu.

Samuti ei ole ülejäänud kostja ja tellija kompromissile lisatud lõppaktist kostja poolt esile

toodud tööde osas tõendatud, et tagasiarvestused, mida kostja nimetab kahjuks, on põhjustanud

hageja. Seega ei ole põhjendatud kostja nõuet hageja nõudega tasaarvestada.

8. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel ja jättis need kummagi poole enda

kanda.

Apellatsioonkaebused

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks jättis maakohus asja lahendamisel arvestamata, milliseid asjaolusid peab hageja

töövõtjana tasunõude olemasolu ja sissenõutavuse osas tõendama. Pelgalt arvete esitamisest ei

piisa hageja tasunõude sissenõutavaks muutumiseks. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele

tõenditele tuginedes leidis maakohus, et hageja on töö üleandmist nõuetekohaselt pakkunud ja

kostja on selle vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud.

Maakohus tuvastas, et arve I aluseks olevat akti nr 6 ei ole kohtule esitatud, samas leidis, et

arve I on põhjendatud, kuna kostja ei esitanud tähtaja jooksul oma aktsepti või põhjendatud

vastulauset aktile nr 6. Hageja ei ole arve I aluseks olevat akti nr 6 nõuetekohaselt allkirjastatud

kujul ka kostjale esitanud, mistõttu puudub alus lugeda arve I põhjendatuks pelgalt seeläbi, et

kostja ei ole tähtaja jooksu oma aktsepti või põhjendatud vastulauset aktile esitanud.

Samuti arvestas maakohus ebaõigesti aktis nr 7 loetletud töödega. Leping käsitles vastavalt

hageja koostatud hinnapakkumisele üksnes kipsitöid kokkulepitud ühikhindadega. Aktis nr 7

on kajastatud aga vannitoakarkassi ümberehitus, WC ehitus korterites nr 21, 24, 22, 25 ja

lisatööd (ümberehitus, kipsivedu, lillepottide ehitus). Hageja ei selgitanud, kes ja millal sellised

tööd tellis, milline oli nende eest kokkulepitud tasu ega ka seda, et tööd oleksid teostatud.

Leping selliseid töid ja hindu ei sisalda.

Teiseks esitas kostja tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena on hageja nõue lõppenud. Kostja

esitas tõendid kahju tekkimise ja suuruse kohta, sh ka selle kohta, et kahju tekkimine on seotud

hageja poolt osaliselt küll teostatud, kuid lõpetamata töödega. Maakohus ei arvestanud, et

valdavas ulatuses töö, mida kostja hagejalt tellis, oli töö, mida kostja omakorda teostas tellijale.

Seega oli tellijal selle töö osas õigus esitada pretensioone ja nõudeid kostjale ning kostjal

omakorda õigus neid esitada regressi korras hagejale kui alltöövõtjale.

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ja uue otsusega jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus ei põhjendanud, mis asjaoludest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi

kanda. Maakohus ei arvestanud, et hageja pöördus enne hagi esitamist korduvalt kostja poole

ja nõudis arvete tasumist. Arvestada tuleb, et kostja keeldus kohtuväliselt nõude täitmisest ning

menetluskulude osas tuleb arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise

proportsiooniga.

5 (9)

Vastused apellatsioonkaebustele

11. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus hageja põhinõude 11 100 eurot rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1 100 eurot, samuti osas, millega maakohus jaotas

menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Samuti jaotab ringkonnakohus uue otsusega menetluskulud maakohtu poolt määratust

erinevalt.

Kostja

apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

Hageja

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata.

13. Kolleegium selgitab esiteks, milline on apellatsioonkaebuse ese. Hageja palus

hagiavalduses kostjalt välja mõista põhinõudena 11 100 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 1 100 eurot ja TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise. Lisaks taotles hageja menetluskulude jätmist kostja kanda ja kostjalt hageja

menetluskulude väljamõistmist.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 100 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 100 ning jättis rahuldamata tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise nõude. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise, s.o tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise nõude osas, jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

14. Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1

mõttes). Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude

rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele

vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaksid õiguse selle

rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks

kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine.

Hageja poolt esitatud viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 esimese lause

alusel, mille järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

15. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustanud:

 pooled sõlmisid töövõtulepingu, kokkulepitud tööks oli kipsist lagede ja seinte ehitus

Sõjakooli 12, Tallinnas objektil;

 lepingu kohaselt oli tööde algus juuli 2017 ja tööde üleandmise lõpptähtaeg

september 2017;

 hageja esitas 30. septembril 2017 kostjale arve I summas 8580 eurot maksetähtajaga

21. oktoober 2017, vastavalt teostatud tööde aktile nr 6;

 hageja esitas 23. oktoobril 2017 e-kirjaga kostjale 20. oktoobril 2017 teostatud tööde

akti nr 7 ja arve II summas 2520 eurot maksetähtajaga 6. november 2017;

 kostja teatas 22. novembril 2017 hagejale, et ei saa enne tellija poolset tööde

vastuvõtmist lugeda hageja esitatud akti ja arvet vastuvõetuks;

6 (9)

 kostja on hageja arved I ja II kätte saanud;

 kostja esitas 21. märtsi 2018 vastuses hagile tasaarvestuse avalduse ja hageja on selle

kätte saanud;

 tasaarvestuse

avalduse

kohaselt

kostja

tasaarvestab

oma

kahjunõude

(14 940 eurot + käibemaks) hageja põhinõudega (11 000 eurot);

 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja teostama kostjale sama töö,

mille oli tellija tellinud kostjalt kostja ja tellija vahel 19. aprillil 2017 sõlmitud lepingu

nr 02.16.031.015 alusel, s.o Sõjakooli 12, Tallinnas kipsseinte ja -lagede ehitustööd.

Eeltoodud asjaolud võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS §

652 lg-d 1 ja 5).

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda töövõtulepingu alusel hageja

poolt väljastatud arvete I ja II alusel kokku 11 100 eurot ning põhinõudelt arvestatud

lepingujärgset viivist. Selle üle vaidlevad pooled ka apellatsioonimenetluses.

17. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle

anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul.

Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks see, kas töö on vastu võetud või tuleb lugeda

vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse

aspektist (Riigikohtu 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt käesoleva otsuse

p 24).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jaotanud poolte tõendamiskoormise.

Maakohus on leidnud, et kostja peab tõendama väidet, et ta ei ole töid vastu võtnud ning et

hageja ei ole tööde üleandmist töövõtulepingus sätestatud korras ka pakkunud.

Ringkonnakohus sellise tõendamiskoormise jaotamisega ei nõustu. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga ka selles, et kuna kostja oli arved I ja II kätte saanud ja ei esitanud arvete aluseks

olnud töödele põhjendatud vastuväidet, siis kuulub hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue

rahuldamisele. Kolleegium selgitab, et üksnes esitatud arved ei ole piisavad, et tuvastada

kohustuse olemasolu.

18. Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud tööde vastuvõtmise ja tasu maksmise korras

järgnevalt:

 punkti 2.0 järgi tasub töövõtja alltöövõtjale vastavalt aktsepteeritud teostatud tööde akti

alusel koostatud arvele;

 punkti 5.0 järgi alltöövõtja esitab töövõtjale igakuiselt 25. kuupäevaks allkirjastatud

aktid tehtud faktiliste töömahtude ja maksumuse kohta. Töövõtja on kohustatud

5 tööpäeva jooksul aktis nimetatud tööd üle vaatama ja andma kirjalikult oma aktsepti

(allkirjastama) või esitama põhjendatud vastulause. Kui töövõtja antud tähtaja jooksul

ei ole oma aktsepti või põhjendatud vastulauset esitanud, loetakse akteeritud tööd

aktseptituks. Nimetatud aktide aktsepteerimine töövõtja poolt alltöövõtjale on aluseks

vastava arve esitamisele töövõtjale, kusjuures originaalarve peab olema kostjale üle

antud hiljemalt 7. kuupäeval. Juhul kui alltöövõtja ei ole esitanud tähtaegselt eeltoodud

akte või arveid, lükkub nende esitamise õigus edasi järgmise kuu samasse aega;

7 (9)

 punkti 5.2 järgi lõpparveldus tehakse lepingu objektiks olevate tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti allakirjutamise järel koostatud arve alusel 21 päeva jooksul pärast

arve saamist.

 IX osa järgi töö, samuti jooksev tööde üleandmine-vastuvõtmine toimub kahepoolse

üleandmise-vastuvõtmise / teostatud tööde aktiga ning sellele kirjutavad alla mõlema

poole esindajad. Töö töövõtjale üleandmiseks esitab alltöövõtja töövõtjale üleandmise-

vastuvõtmise / teostatud tööde akti, mille töövõtja vaatab läbi 5 tööpäeva jooksul ja

vastavuse korral tagastab allkirjastatult alltöövõtjale, vastuvõtmisest keeldumise korral

esitab töövõtja alltöövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta ja

annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korras.

Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hagejalt tööde vastuvõtmine sõltus tellija poolsest tööde

vastuvõtmisest. Sellist poolte kokkulepet töövõtuleping ei sisalda.

19. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tööde vastuvõtmise aktidele nr 6 ja 7 alla

kirjutanud. Seega tuleb tuvastada, kas vaatamata sellele on kostja tööd vastu võtnud.

Käesoleval juhul on ringkonnakohus pooltele selgitanud (tl-d 132–133), et VÕS § 638 on

dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö

vastuvõetuks, kuid see ei välista VÕS § 638 kohaldamist juhul, kui kohus leiab, et poolte

kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks ei ole täidetud. Seega, VÕS § 638 teine

lause reguleerib olukorda, kus tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud, kuid töö loetakse

vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud

mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohus kontrollib mõlema eelduse olemasolu.

20. Töövõtulepingu p 5.0 kui ka VÕS § 638 teise lause järgi tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1

järgi esiteks tõendada, et ta on tööd üleandmiseks ehk praegusel juhul tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti tellijale esitanud. Selleks tuleb tuvastada, millal on kostja tööde vastuvõtmise

akti kätte saanud.

Töövõtulepingu p-st 5.0 tulenevalt pidi hageja tõendama akti kättetoimetamise ja sellest viie

tööpäeva möödumise. VÕS § 638 teise lause järgi tuli hagejal aga TsMS § 230 lg 1 kohaselt

tõendada, et ta on tööd üleandmiseks kostjale esitanud. Kohtupraktikas on leitud, et tööde

üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg

1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 18.

aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 17 teine lõik).

Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks töö vastuvõtmisega seonduvat pooltega

arutanud ja selgitanud tõendamiskoormist, siis konkreetse vaidluse asjaoludest tulenevalt ei ole

kolleegiumi hinnangul maakohus sellega menetlusõiguse norme (sh TsMS § 392 ja § 348)

rikkunud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et juhul kui pooled ei vaidle

nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada

poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega

seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Käesolevas asjas ei ole pooltel olnud vaidlust õigussuhte

kvalifikatsiooni üle ning sellega on nõustunud ka maakohus. Lisaks tuleb arvestada, et pooli on

menetluses esindanud professionaalsed õigusnõustajad (vandeadvokaadid). Seega oli hageja

kohustuseks tagada, et ta esitab vajalikud asjaolud ja piisavad tõendid tasunõude sissenõutavuse

kohta, ehk kas tellija on töö vastu võtnud või saab lugeda töö vastuvõetuks.

21. Ringkonnakohus leiab, et akti nr 6, mis on arve I esitamise aluseks, kostjale esitamine on

tõendamata. Maakohtu menetluses ei ole nimetatud akti esitatud. Täiendavaid asjaolusid ja

tõendeid ei ole hageja eeltoodud akti kättetoimetamisega seoses esitanud.

8 (9)

Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et akti nr 7 (tl 11), mis on arve II

esitamise aluseks, on kostja kätte saanud. Täiendavalt tuleb ringkonnakohtu poolt tuvastada,

millal on kostja akti nr 7 kätte saanud. Hageja on akti kostjale saatmise tõendamiseks esitanud

23. oktoobri 2017 e-kirja (tl 17). E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on

jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Riigikohtu praktika kohaselt on e-

kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid

e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu

21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Majandus- ja kutsetegevuses tuleb

eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja

kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist

saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

Kostja on esitanud kostja 22. novembri 2017 e-kirja, millega soovib tõendada, et ta andis

hagejale teada, et ta keeldub töö vastuvõtmisest. Kolleegiumi hinnangul tõendab kostja 22.

novembri 2017 e-kiri, et kostja on akti nr 7 kätte saanud (tl 47). Nimetatud e-kirjas on kostja

esitanud vastuväite, et ta ei saa lugeda hageja akti ega arvet vastuvõetuks, kuna tööd on

lõpetamata (tl 47).

22. Nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada akti kostjale kättetoimetamist ja sellest viie

tööpäeva möödumist. Tuginedes Riigikohtu praktikale ei saa saatja e-kirja saajani jõudmist

tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Seda saaks

tõendada nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõttega selle kohta, et e-kiri saabus

teatud ajal tema serverisse. Kuigi praegusel juhul on tõendatud kostja poolt akti nr 7 saamine,

siis samas on tõendamata, millal 23. oktoobri 2017 e-kiri kostja serverisse saabus ning kas 22.

novembri 2017 vastulause esitati töövõtulepingu p-s 5.0 sätestatud tähtaega järgides. Kuna seda

asjaolu pidi tõendama hageja ja see on tõendamata, siis kolleegiumi hinnangul ei saa aktis nr 7

märgitud töid lugeda töövõtulepingu p 5.0 alusel vastu võetuks.

23. Seoses aktiga nr 7 märgib kolleegium, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et selles

kirjeldatud tööde näol oli tegemist töövõtulepingus kokkulepitud töödega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei põhine maakohtu selline järeldus ühelgi esitatud tõendil ning eeltoodud asjaolu on

hageja poolt tõendamata. Sellega on maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse

nõuet (TsMS § 436 lg 2).

24. Kuna kostja ei ole aktide alusel töid vastu võtnud, siis peab lepingujärgse töö tegemise ning

töö lepingukohasuse tõendama hageja. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et

lepingujärgne kohustus oli kohaselt täidetud ja töö vastas lepingutingimustele. Seega ei ole

hagejal ka sissenõutavaks muutunud tasu nõuet.

25. Pooltevahelises õigussuhtes kostja enam hagejalt lepingu täitmist ei nõua (VÕS § 646).

Kostja saab lepingutingimustele mittevastava töö tegemise korral välistada kestvalt hageja

tasunõude. Kostja on seda ka teinud.

Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu (VÕS § 115 lg 1) ning ta tasaarvestab oma nõude

hageja tasunõudega (vt kostja 21.03.2018 menetlusdokumendi p 3, tl 45). Kolleegiumi

hinnangul on tasaarvestuse formaalsed eeldused täidetud, st vastavasisulise tahteavalduse on

hageja kätte saanud.

26. Kolleegium võtab aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja pidi töövõtulepingu

kohaselt teostama kostjale sama töö, mis kostja pidi teostama tellijale (tl-d 69–70). Tellija on

6. novembri 2017 e-kirjaga kostjat teavitanud lepingu rikkumisest ning asjaolust, et töö

lõpetamiseks on tellija kaasanud kolmandaid isikuid (tl 48 pöördel). Kostja on sellest omakorda

teavitanud hagejat 22. novembri 2017 e-kirjaga (tl 47).

27. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on, et töö on puudusega, st et hageja on töövõtulepingust

tulenevat kohustust rikkunud. Hageja on esitanud väited, et ta teostas töö nõuetekohaselt ja

9 (9)

tähtaegselt, kuid kuna kostja jättis töö eest maksmata, oli tal õigus tööde teostamine objektil

peatada. Nendest hageja poolt avaldatud asjaoludest tuleneb üheselt, et hageja poolt jäid tööd

objektil lõpetamata, millega haakuvad ka kostja poolt esitatud 6. novembri 2017 ja 22.

novembri 2017 e-kirjad.

Hageja väidetest võib järeldada, et hageja arvates on rikkumine välistatud, sest tal oli õigus

kohustuse täitmisest keelduda kostja maksmata arvete tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei ole

hageja eeltoodud asjaolusid tõendanud.

28. VÕS § 115 lg 1 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida

töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1. Kostja

22. novembri 2017 e-kiri tõendab, et kostja on hagejat tegemata töödest, mille osas nõuab kahju

hüvitamist, teavitanud ning tõendamata on asjaolu, et need tööd said mõistliku aja jooksul

pärast lepingutingimustele mittevastavusest teatamist valmis. Kolleegium ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis välistaksid VÕS § 115 lg 1 kohaldamise.

29. Kolleegiumi hinnangul tõendab kostjale kahju 14 940 euro (käibemaksuta) tekkimist kostja

ja tellija vahel märtsis 2018 sõlmitud kokkulepe ning teostatud tööde lõppakt nr 4 (tl-d 48–51).

Lõppaktist nähtuvalt vähendati tellija poolt kostjale makstavat tasu tähtaja rikkumise ja tööde

osas, mis olid jäänud hageja poolt tegemata. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega,

mille sisuks on kostja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3). Kolleegiumi

hinnangul on VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldused (eesmärk, ulatus ja põhjuslik

seos) täidetud.

30. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1). See on oluline, et tuvastada, kas kostja on olnud

rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kostja tasu maksmise

kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu ei ole hagejal tekkinud ka viivise nõuet. Kokkuvõtvalt,

hageja põhinõue 11 100 eurot on lõppenud tasaarvestusega VÕS § 186 p 2 alusel.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivise nõue.

31. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi täies ulatuses jätta rahuldamata.

32. Hagi rahuldamata jätmise ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude

jaotuse. Kuna maakohus ei ole kostja menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse

kindlaks maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest