1-09-5525/12 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-09-5525

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-5525 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Aivar Lembit Kaitsja Oleg Gorškaljov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.E tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

T.E, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalvega..

T.E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.04.2009 kohtuotsusega KarS § 263 p

1, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 liideti mõistetud karistusega temale Tartu Maakohtu 30.03.2009 otsusega mõistetud karistus- vangistus

1 aasta 2 kuud 15 päeva, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, lugedes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 5 kuud.

2(3)

Karistuse kandmise algus 30.03.2009 ja lõpp 29.08.2010.

T.E andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 47).

Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.09.2009.

Kinnipidamisasutusest T.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

süüdistatavat on vangistuse jooksul 4 korral karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas osaleb

noorteprogrammis EQUIP. Lõpetab sõltuvusainete tarvitamise muutmise rehabilitatsiooni programmi Eluviisitreening 02.10.2009. Regulaarselt käib psühholoogi ja psühhiaatria vastuvõtul.

Vabanemisel asub elama xxx. Omab põhiharidust. On töötanud xxx Ris, kuid oli sunnitud

lahkuma kuna ei pidanud kinni töölkäimise aegadest. Isik ei ole huvitatud edasiõppimisest.

Vabaduses puudub kindel sissetulek. Isikul oli vabaduses välja kujunenud kindel elustiil, mis

soodustas kuritegelikku käitumist ( alkoholi tarvitamine, kriminaalne suhtlusringkond). Isik on kuritarvitanud vabaduses alkoholi. Kuriteod sooritatud alkoholijoobes. On esinenud alkoholist

tingitud vägivaldset käitumist ja kergemat enesevalitsuse kaotamist. Katseajal toimepandud

seaduserikkumised olid enamasti sooritatud alkoholijoobes. Isik on proovinud kanepit ja amfetamiini. Isik on eelnevalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid, samas väidab, et tulevikus on

valmis käituma teisiti. Viru Vangla ei poolda T.E vabastamist tingimisi

ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla kuna isik pani kahel katseajal toime uusi

seaduserikkumisi, mistõttu ei osanud ta hinnata talle antud võimalusi elada vabaduses

seaduskuulekalt. Samuti ei täitnud katseaja tingimusi, ega sooritanud üldkasulikku tööd, vaid jätkas õigusvastast käitumist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegse vabastamisega. Isik pani kahel katseajal toime uusi seaduserikkumisi, mistõttu ei

osanud ta hinnata talle antud võimalusi elada vabaduses seaduskuulekalt. Samuti ei täitnud katseaja tingimusi, ega sooritanud üldkasulikku tööd, vaid jätkas õigusvastast käitumist.

T.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Annab kohtule lubaduse, et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid.

Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Isikule on olnud võimaldatud mitmel korral kriminaalhoolduse all olla ja ühiskondlikke töid teha, kuid ta isegi ei asunud ÜKT tegemisele. Katseajal jooksul pani ta toime korduvalt uusi kuritegusid.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja

arvamused, leiab, et T.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3(3)

Süüdimõistetu on 5 korral kohtulikult karistatud. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud avaliku

korra vastaste ja varavastaste kuritegude eest. Samas ka ühel korral isikuvastaste kuritegude (kehalise väärkohtlemise) eest. Isikut on varasemalt 2 korral määratud kriminaalhooldusele.

Esimesel katseajal pani toime uusi seadusrikkumisi, mis oli sooritatud alkoholijoobes. Teisel

katseajal ei täitnud ta katseaja tingimusi, ega sooritanud üldkasulikku tööd, vaid jätkas

õigusvastast käitumist. Kahe katseaja kestel on isik toime pannud ka uusi kuritegusid. Kaks viimast karistust on mõistetud varavastaste kuritegude (varguste) ja avaliku korra raske rikkumise eest. Karistusregistri teatisest ( isiklik toimik lk 8-11) on näha, et isikut on väärteokorras karistatud 9 korral, nendest Tubakaseaduse rikkumise eest 3 korral, avaliku korra rikkumise eest 2 korral, Liiklusseaduse rikkumise eest 3 korral rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused T.E puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud nelja distsiplinaarkaristust, nendest 2 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Kaks viimast: 02.07.2009 karistati kartseriga 3 päeva, kuna vahendas kambriuste alt ühest kambrist teise pakikesi/kirju. 16.07.2009 karistati noomitusega, kuna rikkus ära vangla rätiku.

Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole T.E oma käitumist ega

mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist

kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse ajal osales noorteprogrammis EQUIP ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja regulaarselt käib psühholoogi vastuvõtul.

T.E on isikuttõendav dokument välismaalase pass kehtivusega 15.10.2013.

Vabanedes on T.E kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx xxx

Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, T.E ema, Svetlana T.E ja isa, T.E on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 7,8). Kriminaalhooldusametniku ettekandest on näha, et

vanematel on mõningaid kahtlusi Valeri positiivsele muutusele, kuid nad loodavad, et poeg on võimeline oma lubadusi täitma. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades T.E

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu

võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest

vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline

hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba

kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime

uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.E temale Tartu Maakohtu 20.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu