2-17-15582/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15582

Tsiviilasi

MM, KK ja MM hagi VV vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

VV apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6 345 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

(vastustajad)

MM

(isikukood

XXXXXXXXXXX), KK (isikukood XXXXXXXXXXX)

ja MM (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC ja riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat Kadi Sitska

Kostja (apellant) VV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hagejate 16. novembri 2018 taotlus apellatsioonivastusele lisatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 21. septembri 2018 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta VV kanda.

5. Mõista VV-lt välja riigituludesse 180 eurot MM-le, KK-le ja MM-le osutatud riigi

õigusabi tasu ja kulude katteks. Riigi õigusabi kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigi

õigusabi kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (5)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. MM (hageja I), KK (hageja II) ja MM (hageja III, koos hagejad) esitasid CC (ema)

vahendusel 18. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi VV (kostja) vastu elatise saamiseks.

Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja I kasuks 422 eurot, hageja II kasuks

371 eurot ja hageja III kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärale, vastavalt kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad

kostjalt välja mõista elatise 18. oktoobrist 2016 kuni 18. oktoobrini 2017 eest 1 200 eurot.

Hagejad on ema ja kostja ühised lapsed, kes elavad peale vanemate lahutust koos emaga. Kostja

on tasunud hagejatele elatist, kuid väiksemas määras, kui pool miinimumpalka.

Hageja I igakuised püsikulutused on: eluasemekulud 230,25 eurot, kulutused toidule 250 eurot,

sidekulud 14,59 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, hügieen 15 eurot, koolikohustuse täitmisega

seotud kulud 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, huviringid 95 eurot, vaba aeg

45 eurot, kulutused majapidamistarvetele 10 eurot, kulutused kodutehnikale 10 eurot. Kokku

844,84 eurot.

Hageja II igakuised püsikulutused on: eluasemekulud 230,25 eurot, kulutused toidule

175 eurot, sidekulud 14,59 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, hügieen 15 eurot, koolikohustuse

täitmisega seotud kulud 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, huviringid 93 eurot,

vaba aeg 45 eurot, kulutused majapidamistarvetele 10 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot.

Kokku 742,84 eurot.

Hageja III igakuised püsikulutused on: eluasemekulud 230,25 eurot, riided, jalanõud jms

20 eurot. Kokku 250,25 eurot.

Kostja tasus ajavahemikul oktoober 2016 – juuni 2017 lastele elatist väiksemas määras, kui

pool miinimumpalka. 2016 oktoobris maksis 250 eurot; 2016 novembris – 215 eurot;

2016 detsembris – 230 eurot; 2017 jaanuaris – 235 eurot; 2017 veebruaris – 250 eurot;

2017 märtsis – 250 eurot; 2017 aprillis – 376 eurot; 2017 mais – 363 eurot; 2017 juunis –

250 eurot. Kokku on kostja maksnud 2 419 eurot. Alates juulist 2017 ei ole kostja elatist

tasunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

Kostja keskmine igakuine sissetulek on erinev ning sõltub kostja tööhõivest, s.o keskmiselt

1 000–1 200 eurot kuus. Hagiavalduses nõutav summa on ligilähedane kostja igakuise

sissetuleku suurusele. Elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud määras tähendaks seda, et

kostja enese tavaline ülalpidamine saab kahjustatud. Tasumata jääks lisaks muudele

kohustustele ka igakuine laenu tagasimakse pangale, mis seaks ohtu hagejate kodu olemasolu.

Kostja on perioodil oktoober 2016 kuni juuli 2017 tasunud hagejatele elatist 2 180 eurot. Lisaks

on kostja kandnud hagejate teisi kulutusi riiete, toidu, huviringide eest kokku 12 298,08 eurot

ning perioodil juuli–august 2017 viibis hageja I kostja juures täielikul ülalpidamisel.

3 (5)

Kostja igakuised vajadused ja kulud on kokku 286 eurot: toidukulud 90 eurot, eluasemekulud

100 eurot, telekommunikatsioonikulud 20 eurot; riided 10 eurot, ravimid 1 euro, sidekulud

64 eurot, majapidamistarbed 1 eurot.

Lisaks kostjapoolsele toetusele hagejatele saab ema igakuiselt lastetoetust 500 eurot.

Maakohtu lahend ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 21. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis kostjalt välja hagejate I ja II kasuks igakuise elatise Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses ning kostja III kasuks igakuise elatise

123,25 eurot alates hagi esitamisest kuni vastavalt iga hageja täisealiseks saamiseni. Kohus

määras, et elatise summad tuleb kanda iga kuu 8. kuupäevaks ema arveldusarvele.

Hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas jäi rahuldamata.

Ühtlasi märkis maakohus, et kostja poolt menetluse kestel hagejatele tasutud elatis, s.h tasutud

arved seoses korteriga aadressil XXX Tallinnas (kommunaalkulud, elektrikulud, AS-ile STV

tasutud kulud) ning hagejate trenni ja kooli kulud kuuluvad väljamõistetud elatisega

tasaarvestamisele.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1, §-dele 99 ja 100 ning leidis, et

kostja poolt osaliselt teenuste eest tasumine ning aeg-ajalt raha ülekandmine hagejatele ja nende

emale ei täida elatise eesmärki.

Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult

kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja

kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise

eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju ja

tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada

vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Maakohus sellist kokkulepet ei

tuvastanud. Seega on kostja täitnud ülalpidamiskohustust üksnes osaliselt ja elatise nõudmine

hagejate poolt on õiguslikult põhjendatud. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise

eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse

õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Hagejate I ja II igakuised vajadused saab osaliselt lugeda kaetuks ka riikliku toetusega

(perehüvitiste seaduse § 17), vähendades väljamõistetava igakuise elatise suurust hagejate I ja

II osas kuni miinimummäärani. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kostja on enne menetlust

ning ka menetluse ajal osaliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud. Miinimumelatise suurus

tagab käesoleval juhul hagejate I ja II vajaduste katmise ilma hagejaid kahjustamata. Mõlemad

vanemad on suutelised lastele andma ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Põhjendatud ei ole aga vähendada hageja III osas elatise suurust, kuna tema kulutused on

käesoleval ajal väiksemad miinimumelatisest, kuid võib eeldada, et kulutused on ajas kasvavad

(lapse kasvamisel suurenevad ka tema kulutused).

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi

maakohtule uueks arutamiseks.

Apellatsioonkaebuses jääb kostja selle juurde, et ta täidab vabatahtlikult laste ülalpidamise

kohustust, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ema

pangakontole laekub igakuiselt lastetoetus 500 eurot, mis on mõeldud laste vajaduste

4 (5)

rahuldamiseks. Täiendavalt palub kostja arvestada, et tema palgapäev on 10. kuupäeval,

mistõttu ei ole tal võimalik tasuda elatist 8. kuupäeval.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebuse vastusega maksekorraldused kommunaalkulude

tasumise kohta oktoobris–novembris 2018 ja kostja poolt elatise tasumise kohta

septembris 2018. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutuvate tõenditega.

Hagejad on saanud maakohtu menetluses esitada tõendid kulude kandmise kohta ning

käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamisel ei oma esitatud maksekorraldused enam asjas

tähtsust. Seetõttu jääb hagejate taotlus TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata. Kuna dokumendid

on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

9. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on otsust põhjalikult põhjendanud ja selles on käsitletud ka apellatsioonkaebuses

esitatud väited. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea neid

vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6). Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna

alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud

materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme, mis võiksid anda aluse kostjalt

elatise väljamõistmise osas otsuse tühistamiseks.

10. PKS § 100 lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele elatist makstes. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et lastest lahus elava

vanemana võib ta valida, kuidas ülalpidamist lastele annab. Hagejate ema soovib, et elatis

kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega heaks kiitnud, et

ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18-aastasel füüsilisel isikul

piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus

võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega

võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja

kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt

nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole

ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007 otsus asjas nr 3-2-1-3-07,

p 12).

Eeltoodust tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et elatise maksmise viis

tuleb määrata kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus pole arvestanud hagejate emale

makstava riikliku peretoetusega. Samas tuleb arvestada, et riiklike peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus

asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 kolmas lõik).

5 (5)

Maakohus tegi asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks laste igapäevased vajadused

ning tuvastas, et hagejate I ja II osas on need vajadused miinimummäärast suuremad (vt

vaidlustatud otsuse p 6.13). Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejate I

ja II vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega ning vähendas hagejate I ja II osas

väljamõistetava igakuise elatise suurust seaduses sätestatud miinimumini (vt vaidlustatud

otsuse p 8).

Hageja III osas arvestas maakohus, et kuivõrd lapse kulutused on niigi alla miinimummäära,

siis elatise vähendamine pole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga.

Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab esinema mõjuv põhjus, mille

hindamisel tuleb arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise

maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse

igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kohus peab

mõjuva põhjuse tuvastamiseks arvestama iga üksikjuhtumi asjaolusid. Käesoleval juhul ei anna

ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt alust, et hageja III osas elatist täiendavalt

vähendada. Nagu kolleegium märkis, siis riikliku peretoetuse maksmine võib olla elatise

vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega. Selliseid asjaolusid ei ole kostja

aga hageja III elatise suuruse määramisel esile toonud.

12. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu

esimeseks kuupäevaks. Kuivõrd hagejad soovisid elatise maksmist iga kuu 8. kuupäevaks, ei

ole alust maksmise tähtaega muuta.

13. Apellatsioonkaebuse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hagejaid esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat. Maakohtu

4. jaanuari 2018 määruse kohaselt anti hagejatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018 määrusega on rahuldatud advokaat

Kadi Sitska taotlus ja määratud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 180 eurot, mis sisaldab

käibemaksu. Kostjalt tuleb TsMS § 190 lg 3 esimese lause alusel välja mõista riigituludesse

180 eurot riigi õigusabi tasu ja kulude katteks.

14. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodule

tuginedes tuleb hagejal riigi õigusabi kulud tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest