2-17-21/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-21

Tsiviilasi

Spilek OÜ hagi Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega

Osaühing Tafrix) vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.05.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

Spilek OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

8779,44 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): Spilek OÜ (registrikood 14169524,

asukoht Ugala 17-1, 11613 Tallinn), lepinguline esindaja

Kuldar Kirt

Kostja (vastustaja): Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega

Osaühing Tafrix) (registrikood 10497964, asukoht Mündi, 8,

Paide linn 72720, Järvamaa), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Valdo Lips ja Merli Eichler

Istungi toimumise aeg

11.12.2018

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 11.05.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Spilek OÜ kanda.

3. Välja mõista Spilek OÜ-lt Haart Ehitus OÜ kasuks 960 eurot apellatsiooniastme

menetluskulu hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Haart Ehitus OÜ tasuda Spilek

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Spilek OÜ (hageja) esitas 02.01.2017 hagi Osaühingu Tafrix (kostja) vastu võla ja

viiviste saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Raecon OÜ töövõtulepingu, mille esemeks

olid põranda tasandustööd Porsche keskuses aadressiga Mustamäe tee 12B, Tallinn.

Lepingu alusel teostati kahes osas põranda tasandustöid paksusega 15 mm isevalguva

seguga Weber.floor 4150. Esimene segu valamine toimus 10.01.2014 ja teine segu

valamine 21.01.2014. Vormistatud on ka põrandatööde protokollid. Raecon OÜ

väljastas 21.02.2014 kostjale teostatud tööde kohta arve nr 140007 summas 6709,63

eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 07.03.2014. Raecon OÜ loovutas

16.12.2016 nõude loovutamise lepinguga oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja arvet

tasunud ei ole ning kohtuvälist lahendust ei ole leitud.

3. Kostja poolt hagi vastusena lisatud arvamuses nimetatud katsed ja mõõtmised tehti valel

ajal, kuna 29. ega 30. jaanuariks 2014 ei olnud segu valamisest möödunud nõutud 28

ööpäeva. Samuti ei arvestatud katsete ja mõõtmiste tegemisel ruumide temperatuuri ega

õhuniiskust. Survetugevuse ja nakketugevuse mõõtmisi tohib teostada alles 28 ööpäeva

möödumisel ja eeldusel, et kivinemine on toimunud tingimustel +20° C ja RH 50%

juures. Seda on hagejale kinnitanud ka Weber.floor 4150 ametlik esindaja ja edasimüüja

Eestis Saint-Gobain Ehitustooted AS. Kui võtta aluseks Saint-Gobain Ehitustooted AS

poolt viidatud +20° C, siis sellist temperatuuri ei saavutanud ruumid mõõtmiste ja

katsetuste ajaks. Õhuniiskus oli ülevaatuse päeval 58%, mis on pea 20% rohkem, kui

nõutud õhuniiskuse maksimum.

4. Mis puudutab Tallinna Tehnikaülikooli laboris väidetavat katse tegemist, siis ei ole see

isegi teoreetiliselt võimalik. Katse tegemiseks oleks ekspert pidanud küsima Raecon

OÜ-lt sama partii segu ning valama katsekehad, millega teostada katsed laboris. Seda

ei tehtud. Lisaks ei ole põrandalt üles võetud segu sobiv katsetuste läbiviimiseks. Ei ole

sobiva kujuga ning võib olla kahjustatud. See asjaolu seab kahtluse alla kogu kostja

ekspertiisi õigsuse.

5. Hageja esitas enda väidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi ES 08.02.2014

arvamuse, mille kohaselt: 1) Raecon OÜ poolt on tööd teostatud normatiivaktidest ja

reeglitest kõrvalekaldumisteta, kvaliteet on hea; 2) enne toote kvaliteedi kontrolli tuleks

oodata 28 ööpäeva, kostja kontrollis toote kvaliteeti 20 ööpäeva peale valmimist, 71%

RH niiskuse juures, rikkudes sellega teadlikult kvaliteedi kontrolli läbiviimise korda; 3)

kostja nõue tasanduskihi segu ülevõtmiseks on alusetu.

6. Kuna tasandussegu ülesvõtmiseks puudusid mistahes põhjused, mille eest peaks

vastutama Raecon OÜ, siis teostas Raecon OÜ nimetatud tööd kostja tellimusel

lisatöödena. Hagejale on teatavaks saanud, et kostja soovis tegelikult tasandussegu

ülesse võtmist põhjusel, et kostja tellis Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi.

Asjaolule, et kostja oli tellinud vale paksusega kihi, viitab Raecon OÜ 29.01.2014 ja

24.02.2014 e-kirjades avaldatu.

7. Hageja tehtud töö oli valmis ning kostjale üle antud. Sellest, et kostja otsustas tehtud

töö hiljem üles võtta, ei saa teha järeldust, et töö ei olnud eelnevalt valmis. Raecon OÜ

töö lõppes segu maha panemise hetkel, kui segu oli korrektselt ja nõuete vastavat maha

pandud. Raecon OÜ ei saanud vastutada segu omaduste eest enne nõutud

kuivamistähtaja möödumist, ka mitte temperatuuri ja õhuniiskuse eest. Selle eest

vastutas kostja, kes teostas samades ruumides teisi töid. Raecon OÜ ei ole lepingut

rikkunud, mistõttu ei vastuta ta lepingu rikkumise eest. Kostja ei ole lepingust

taganenud.

8. Otsus panna maha see segu tuli poolte kokkuleppel. Lisatööde kokkulepe sõlmiti

eeldatavasti 28.01.2018.

9. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 6709,63 eurot

(võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1, § 635 lg 1), viivis 1533,04 eurot ja viivis alates

03.01.2017 kuni põhinõude summas 6709,63 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kaks nädalat pärast 10.01.2014 teostatud töid tekkis peatöövõtjal kahtlus, et

tasandusvalu ei vasta nõuetele, kuna segu oli pealt pehme. Nimetatud asjaolust teavitati

töövõtjat 28.01.2014 e-kirjaga. Kuna kostja ei pidanud töövõtja selgitusi ja 29.01.2014

teostatud esialgset katsetamist tasanduskihile piisavaks, tellis kostja kontrolliks

ekspertiisi, mille teostas 29.01.2014 ja 30.01.2014 Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste

OÜ. Katse tulemustest selgus, et tasanduskiht ei vasta nõuetele.

12. Töövõtja poolt kasutatud tasandussegu tootelehel on kinnitatud, et 28 päeva möödudes

on nakketugevus >1 MPa ning survetugevus 20 MPa. Samas puudub mistahes

tootelehtedel, normides või standardites keeld teha katsetusi enne 28 päeva.

13. Töövõtja avaldas 04.02.2014 e-kirjas kahetsust, et koostöö ebaõnnestus ning kuna

kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks, asus töövõtja täitma peatöövõtja nõuet

ebakvaliteetne põrand eemaldada. 05.02.2014 e-kirjas kinnitab Raecon OÜ, et on

valatud segu kogu ulatuses (s.o 323,2 m2 suurusel alal) üles võtnud. Nõuetele

mittevastava põrandasegu eemaldamisega taastati esialgne olukord objektil.

Ülespiikamine ei olnud lisatöö, vaid kostja puuduste kõrvaldamise nõude

aktsepteerimise järgselt ebakvaliteetse töö tulemuse kõrvaldamine. 04.02.2014 e-

kirjaga on töövõtja seega kinnitanud, et hindab omalt poolt koostöö ebaõnnestunuks

ning eemaldab kostja nõudmisel kogu valatud segu, millest saab koostoimes hageja

edasise käitumisega ehk kogu valatud segu faktilise eemaldamisega mõistlikul viisil

järeldada ainult seda, et hageja nõustus kostja pretensiooniga nii 10.01 kui 21.01

toimunud põrandavalu puuduste kohta.

14. Ebaõige on töövõtja väide, et töövõtja tööde osas etteheiteid tehtud ei ole. Tasandussegu

eemaldamisega on töövõtja ise omaks võtnud asjaolu, et tasandussegu ei vastanud

nõuetele.

15. Kuna töös esinevad puudused olid olulised ning ebakvaliteetset tööd ei olnud töö

eripärast tulenevalt võimalik parandada muul viisil kui valatud segu põrandalt

eemaldamisega ja uue segu valamisega, kuid uut tööd ei soovinud kostja hagejalt

usalduse kaotamise tõttu tellida, taganes kostja lepingust ning hageja eemaldas nõuetele

mittevastava põrandasegu. Ebakvaliteetse põrandavalu ülesvõtmisega seotud kulud ei

kuulu VÕS § 646 lg 4 kohaselt töövõtjale hüvitamisele.

16. Üllatav on töövõtja poolt 25.02.2015, s.o enam kui aasta aega hiljem, saadetud

kohtuväline võlanõue 6709,63 euro tasumiseks, kuna tööd, mille eest tasu nõutakse ei

olnud kostjale kunagi üle antud, kostja oli lepingust taganenud ja töövõtja oli täitnud

mittekvaliteetse põrandasegu eemaldamise kohustuse.

17. Kostja ei ole põrandatööde spetsialist. Raecon OÜ oli teadlik objekti niiskusest ja

temperatuurist ning materjalivalik tuli neilt kui oma valdkonna spetsialistilt. Raecon OÜ

pakkus segu, teades objektil valitsevat seisu. Kostjal on üldteadmised ehituses, kuid

puuduvad spetsiifilised teadmised ning ta kasutab alltöövõttu, et tööd oleksid

kvaliteetselt tehtud. Kostja ei pidanud teadma segu kuivamise tingimusi, materjali

valiku tegi Raecon OÜ. Hageja pidi teadma, millised tingimused on objektil ning kui

need ei sobinud kuivamiseks, pidi ta sellest kostjat teavitama.

18. Hageja ei ole tõendanud, et pakkus töö vastu võtmist. Tõendamata on töö üleandmise

aeg. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tasunõue muutunud VÕS § 636 lg 1 ja 637 lg 3

ning 641 lg 2 alusel sissenõutavaks, mistõttu nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna nõue

ei ole põhisummas muutunud sissenõutavaks, siis ei ole sissenõutav ka viivisenõue.

Esimese astme kohtu otsus

19. Harju Maakohtu 11.05.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise

esindaja tasu 1470 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

20. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) milline oli kokku lepitud töötasu; 2)

kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks; 3) kas poolte vahel oli sõlmitud lisatööde

tegemise kokkulepe.

21. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et töö kokkulepitud tulemus oli nõuetekohaselt kuivanud

ja puudusteta tootekirjeldusele vastava surve- ja nakketugevusega (C20 ja ˃1,0MPa)

tasanduskiht, mis sobib keraamiliste klinkerplaatide paigaldamiseks. Hagejale pidi

olema teada, et kostja vajab tööd selleks, et tasandussegu katta hilisemalt keraamiliste

klinkerplaatidega. Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaande kohaselt tähendab

töövõtulepingu tulemusele suunatus VÕS § 635 lg 1 mõttes seda, et töövõtja vastutab

silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava

tulemuse eest ka juhul, kui ta ei vastuta asjaolu eest, mis tulemuse saavutamist (e „töö“

nõuetekohast valmimist) takistas. Samas allikas on leitud, et töö on tehtud ja töövõtja

põhikohustust täidetud, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud.

22. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et töö tuleks lugeda valminuks juba ainuüksi

tasandussegu valamisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda töö valminuks alles

siis, kui tasandussegu on saavutanud ettenähtud omadused.

23. Kostja tellitud ekspertiisi (tl 33-41) järelduste kohaselt ei vastanud tasanduskihi

survetugevus klassi C20 nõuetele ning oli nõudest kaks korda nõrgem (9,9 N/mm2,

nõutav 20 N/mm2). Ka ei vastanud nõuetele tasanduskihi tõmbetugevus (1 N/mm2

asemel 0,13-0,72 N7mm2). Ekspert ES ekspertiisiakti on märgitud, et ekspert käis

31.01.2014 koos Raecon OÜ esindajaga objekti üle vaatamas. Ekspert sedastas, et segu

pinnal ei olnud lahtilöömise tunnusmärke - puudusid praod ja mõrad, segu n-ö ei

kõmisenud ja oli korrektselt aluspinna küljes kinni. Lisaks teostati valatud segu pinnalt

relatiivse niiskuse test, mis näitas, et segu ei olnud veel küllaldaselt kuivanud.

24. Kahes arvamuses, mida kohus käsitleb neid dokumentaalsete tõenditena, on jõutud

järeldusele, et 31.01.2014 seisuga töö objektil lõplikult valmis ei olnud. Eksperdid on

aga erinevatel järeldustel selles, milles puudused seisnesid. Kohtu hinnangul tuleb

lugeda usutavamaks kostja tellitud ekspertiisi järeldused. Esiteks sisaldab ekspert ES

hinnang suures osas ka õiguslikke hinnanguid, mille koht ei ole ehitustehnilises

ekspertiisis. Ekspert on muu hulgas tuvastanud ekspertiisi peatöövõtja tõenäolise

eesmärgi tasandussegu ülesvõtmise nõudmisel ning leidnud, et kostja nõue tasanduskihi

ülesvõtmiseks ei ole aktsepteeritav. Kohtu hinnangul ei ole selliste hinnangute lisamine

ehitustehnilise ekspertiisi akti professionaalne ning vähendab olulisel määral eksperdi

järelduste usutavust. Kostja tellitud eksperthinnangu läbiviimisel on teostatud erinevaid

katseid nii kohapeal kui ka ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumis. Hageja

tellitud eksperthinnangu läbiviimisel on tuginetud visuaalsele vaatlusele kohapeal ning

tasandussegu niiskuse mõõtmisele. Kohtu hinnangul tuleb kostja tellitud ekspertiisi

hinnata kaalukamaks ja professionaalsemaks. Kohtu hinnangul on kostja tellitud

ekspertiisiga ümber lükatud hageja väited selle kohta, et tasandussegu oli 31.01.2014

seisuga puudusteta.

25. Hageja on leidnud, et 20 päeva pärast tasandussegu valamist oli liiga varajane aeg

testide tegemiseks. Hageja on tuginenud seejuures Weber Floor 4150 tootelehele (tl 6)

ja Saint-Gobain Ehitustooted, Weber äriüksuse kinnitusele (tl 56). Eeltoodud

dokumentide sõnastustest (sõnastatud kui „tuleks oodata“ või „võib teostada“), ei

tulene, et kontrolli ei või teostada ka varem. Küll aga võib see mõjutada kontrolli

tulemuste tõlgendamist. Kui tootelehe kohaselt on tasanduskiht katmiskuiv 1-3 nädala

pärast, siis ei oleks kohtu hinnangul mõeldav, et kahtluse korral ei saa töö tulemust

kontrollida ja katmisele asuda 1-3 nädala pärast vaid tuleb oodata veel täiendavalt 1-3

nädalat. Arvestades kostja tellitud ekspertiisi tulemuste suurt erinevust nõutavast, ei

olnud kostjal alust eeldada, et tasanduskiht ülejäänud 8 päeva jooksul kõik puudujäävad

omadused saavutab. Kohtu hinnangul oli arusaadav kostja soov eemaldada eeldatavasti

tähtaegselt mittevalmiv tasanduskiht. Kuivõrd 20 päeva jooksul tasandussegu kuivanud

ei olnud, puudus kostjal ka kindel teadmine, millise tähtaja jooksul ja kas üldse võib

segu kohast kuivamist eeldada. Seetõttu ei saa kostjale ka ette heita otsustust mitte jääda

ootama töö võimalikku hilisemat valmimist ning asuda selle asemel uut tasandussegu

valama.

26. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu selgelt, mis võis olla töö puudused põhjustanud

asjaolu. Kostja tellitud ekspertiisis on leitud, et puudused võisid tuleneda kruntaine

ebapiisavast kuivamisajast ning sellest, et segusse pandi liiga palju vett, mis teeb selle

nõrgemaks. Olenemata sellest, millised olid puuduste esinemise põhjused, ei saa kohtu

hinnangul lugeda, et hageja nende eest ei vastuta. Mõlemad pooled tegutsevad kutse- ja

majandustegevuses. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal ei

olnud võimalik tutvuda ruumis valitseva temperatuuriga. Kõige hiljemalt oli hagejal

võimalik tutvuda sellega tasandussegu valamise päeval. Hageja oleks ehitusvaldkonnas

tegutseva hoolsa isikuna pidanud kas pakkuma kostjale tasanduskihi valamiseks segu,

mis vajab nõutud ajal kuivamiseks madalamat minimaalset temperatuuri või siis

selgitama kostjale, et eeldatud aja jooksul (tootelehel märgitud 1-3 nädalat) on töö

valmimine äärmiselt ebatõenäoline või võimatu. Tõendatud ei ole, et kostja oli teadlik

sellest, et kuivamisaeg temperatuuri juures alla 20oC ning niiskuse juures üle 50%RH

võib kujuneda oluliselt pikemaks ning kostja planeeritud edasised tööd lükkuvad

määramatuks ajaks edasi.

27. Hageja väited selle kohta, et tasandussegu ülesvõtmise põhjuseks oli kostjapoolne

valearvestus, s.o vale paksusega segu valamine, ei ole tõendatud. Hageja poolsed

kahtlused nähtuvad küll hageja 29.01.2014 ja 21.02.2017 e-kirjadest (tl 79 ja 79

pöördel), hageja esitatud ekspertiisiaktist ja tunnistaja OV ütlustest (tl 112), kuid kostja

ei ole üheski tõendis kinnitanud, et tasanduskihi ülesvõtmise nõude esitamise põhjuseks

oli see, et kostjale osutus vajalikuks valada uus, teistsuguse paksusega tasandussegu.

Isegi, kui pärast põranda tasandussegu ülesvõtmist valati põrandale teistsuguse

paksusega segu, ei muuda see hageja poolt teostatud puudustega tööd puudusteta tööks

ega hageja nõuet sissenõutavaks.

28. Kokkulepitud

tulemust ei

saavutatud

ning

seetõttu

ei

vastanud töö

ka

lepingutingimustele. Kuna töö ei olnud valminud, ei ole seda ka vastu võetud. Kuna

tasunõude esitamise eelduseks on töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ning töö

ei ole vastu võetud ega saa seda lugeda ka vastu võetuks, ei ole tasunõue 10.01.2014

tasandussegu valamise eest sissenõutavaks muutunud.

29. Kohtule jääb esitatud tõendite pinnalt selgusetuks, miks eemaldas hageja ka 21.01.2014

valatud tasandussegu, kuivõrd tõenditest ei nähtu selle eemaldamise nõuet. Sellest saab

teha ainult järelduse, et hageja poolt kogu tasanduskihi (nii 10.01.2014 kui ka

21.01.2014 osas) ülesvõtmist tuleb käsitleda kostja poolt hageja nõude eemaldada

ebakvaliteetne töö tunnistamisena. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi ka 21.01.2014

teostatud tööde osas.

30. Lisatööde hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ühtegi tõendit, millest nähtuks

lisatööde kokkuleppe sõlmimine, kohtule esitatud ei ole. Raecon OÜ on 29.01.2014

kirjas kostjale (tl 79) kinnitanud, et kui kostja soovib segu siiski eemaldada, on Raecon

OÜ valmis selle teostama ning sellisel juhul tuleb kostjal tasuda nii segu, paigaldamise

kui ka ülesvõtmise kulud. Tunnistaja TB on andnud ütlusi (tl 114), mille kohaselt

puudus lisatööde kokkulepe ning kostja nõudis Raecon OÜ-lt ebakohase ja

ebakvaliteetse töö eemaldamist. Tunnistaja OV on andnud ütlusi (tl 112) selle kohta, et

segu võeti üles TB (kostja ehitusjuht) korraldusel põhjusel, et olemasolev kiht on liiga

õhuke. Tunnistajate ütlused on seega vastuolulised. Pigem nähtub OV 04.02.2014 e-

kirjast (tl 72), milles on kinnitatud, et kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks,

lisatööde kokkuleppe puudumine. Kostja on 28.01.2014 kirjas (tl 27) nõudnud Raecon

OÜ-lt ebakvaliteetse tasandusvalu eemaldamist ja uue kvaliteetse tasandusvalu

teostamist hiljemalt 29.01.2014. Dateerimata kirja (tl 73-74) kohaselt nõudis kostja

Raecon OÜ-lt tasanduskihi eemaldamist selliselt, et tööd on lõpetatud hiljemalt

04.02.2014. Ka OV 05.02.2014 kiri (tl 42) viitab pigem lisakokkuleppe puudumisele

ning sellele, et hageja tunnistas kostja nõuet eemaldada ebakvaliteetne tasandussegu.

Arvestades, et 10.01.2017 teostatud töö oli puudustega, puudub kohtu hinnangul alus

eeldada, et 21.01.2014 teostatud tööl ei esinenud samu puuduseid. Eeltoodu põhjal leiab

kohus, et tasandussegu ülespiikamine ei olnud kokku lepitud lisatöö vaid Raecon OÜ

poolne endise olukorra taastamine Raecon OÜ arvel (VÕS § 646 lg 4).

31. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja tegi puudustega töö asemel uue töö või et

kostja keeldus vastu võtmast Raecon OÜ ettepanekut uue töö tegemiseks. Seega

puuduvad praegusel juhul VÕS § 648 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

32. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingust taganenud. See ei oma samas

asjas tähtsust. Tuleb lugeda, et pooled saavutasid puudustega töö osas vastastikuse

kokkuleppe, mille sisuks oli puudustega töö eemaldamine objektilt hageja kulul ning

otsus mitte jätkata edasist koostööd.

33. Kuivõrd tasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ei andnud kohus hinnangut ka

asjaolule, milline oli poolte vahel kokku lepitud töötasu.

34. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja põhjendatud

menetluskuluks on 1470 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot

(lisandub käibemaks) on mõistlik ning põhjendatud. Kostja 12.04.2018 nimekirjas

esitatud menetluskulud on põhjendatud enamikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud ainult kohtuistungiks ettevalmistumise kulu enam kui 1,5 h ulatuses. Kogu

ülejäänud ajakulu vastab kostja poolt esitatud dokumentide sisule ja mahule.

Põhjendatud on ka kohtuistungi ajakulu 2 h 15 min. Kokku on 12.04.2018

menetluskulude nimekiri põhjendatud seega 12 h ja 15 min ulatuses.

Apellatsioonkaebus

35. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

36. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, milline oli töö

kokkulepitud tulemus. Töö tulemuseks ei olnud nõuetekohaselt kuivanud ja puudusteta

tootekirjeldusele vastava surve- ja nakketugevusega (C20 ja ˃1,0MPa) tasanduskiht.

Hageja hinnangul oli kokku lepitud töö tulemus tasanduskihi valamine, mida Raecon

OÜ ka tegi. Raecon OÜ ei teadnud ega saanud eeldada, et töö tulemus peaks sobima

keraamiliste klinkerplaatide paigaldamiseks. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et

põhjendatud on lugeda töö valminuks alles siis, kui tasandussegu on saavutanud

ettenähtud omadused, seda olukorras, kus Raecon OÜ ei saanud mõjutada ega

kontrollida tasanduskihi kuivamise tingimusi.

37. Kuna hageja on tõendanud, et ruumides ei olnud loodud tasandussegu kuivamiseks

vajalikud tingimused, siis ei ole asjakohane kohtu oletus, kas ja mitme päeva pärast

oleks võinud tasandussegu oma omadused saavutada (otsuse p 12). Kui tingimused ei

ole loodud, siis võib segu kuivada mitmeid kuid ja isegi aasta.

38. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et kahes arvamuses

on jõutud järeldusele, et 31.01.2014 seisuga töö objektil lõplikult valmis ei olnud (otsuse

p 11). Arusaamatuks jääb ka, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et

usutavamaks tuleb lugeda kostja tellitud ekspertiisi järeldused. Asjaolu, et ES on kohtu

hinnangul andnud õiguslikke hinnanguid, ei tähenda seda, et ehitustehnilised hinnangud

oleksid valed vms. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud ES arvamuses esitatud asjaolusid

ega fakte. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et kostja

tellitud ekspertiisiga on ümber lükatud hageja väited selle kohta, et tasandussegu oli

31.01.2014 seisuga puudusteta. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kõik hageja

vastuväiteid kostja poolt esitatud arvamuse kohta.

39. Kuna kostja tellitud ekspertiisis väljendatud seisukohad seoses ebapiisava

kuivamisajaga ja sellega, et segusse pandi liiga palju vett (maakohtu otsuse p 13) on

oletuslikud ning tõendamata, siis ei saa kohus nendele tugineda.

40. Kostjale saab ette heita tema tegevust kuivamata segu ülesse võtmisel, kuna kostja

vastutas tasandussegu kuivamiseks vajalike tingimuste olemasolu eest ning pidi

professionaalse ehitajana väga hästi teadma, kas ja millise tähtaja jooksul võib segu

kohast kuivamist eeldada. Kuna kostja vastutas segu kuivamise tingimuste eest, siis

võttis kostja töö Raecon OÜ poolt vastu peale tasandussegu valamist. Seetõttu on ka

Raecon OÜ tasunõue muutunud sissenõutavaks. Asjaolu, et kostja soovis segu ülesse

võtmist enne segu kuivamise lõppaega, on kostja risk, mille eest Raecon OÜ ei vastuta.

41. Asjakohatud on kohtu etteheited Raecon OÜ-le seoses ruumis oleva temperatuuriga

tutvumisega vms (otsuse p 14). Nimetatud tegurid olid kostja mõjusfääris.

Temperatuuriga tutvumine ei saanud anda Raecon OÜ-le kindlust ruumide temperatuuri

osas järgmise 28 ööpäeva jooksul. Eeltoodud kohtu käsitluses esitatud asjaolud on

hagejale ka üllatuslikud, kuna kohus ei ole neid pooltega eraldi arutanud ega viidanud

nimetatud asjaolude tõendamise vajalikkusele.

42. Kostja tellis Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi. Seda tõendavad ka Raecon OÜ

29.01.2014 ja 25.02.2014 kirjad kostjale. Hageja ei nõustu kohtuga, et kuni mistahes

väidetava töö valmimiseni on tellijal õigus nõuda töövõtjalt uue töö tegemist, jättes

vana/tehtud töö eest tasumata. Kui kostja soovib valada paksema kihi tasandussegu, siis

tuleb tal tasuda eelnevalt teostatud töö eest.

43. Kohtuotsusest jääb selgusetuks, millele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et

pooled saavutasid puudustega töö osas vastastikuse kokkuleppe, mille sisuks oli

puudustega töö eemaldamine objektilt hageja kulul ning otsus mitte jätkata edasist

koostööd. Raecon võttis OÜ 21.01.2014 valatud segu üles kokkuleppel kostjaga

lisatööna. Poolte vahel oli lisatööde teostamise kokkulepe. Kuna Raecon OÜ poolt

valatud tasandussegu oli ilma puudustega, kuid kostja ei lasknud sellele nõutud

tingimustel ära kuivada, siis viitab juba ainuüksi see fakt sellele, et Raecon OÜ teostas

tasandussegu ülesvõtmise lisatööna. Põranda eemaldamise on kostja tellinud

28.01.2014 e-kirjaga. Samuti tõendab nimetatud töö tellimist kostja poolt esitatud ja

06.02.2014 allkirjastatud tööde mahtude protokoll. Kuna hageja on tõendanud, et

Reacon OÜ poolt tehtud tööd ei olnud ebakvaliteetsed, mistõttu puudusid põhjused

valatud segu ülesvõtmiseks, siis ei saa olla kahtlust ega vaidlust selles, et segu ülesse

võtmine oli lisatöö, mis tuleb eraldi tasustada.

44. Hageja ei nõustu kohtu poolse 04.02.2014 e-kirja tõlgendusega. Poolte vaheline koostöö

ei õnnestunud, kuna kostja teostas nakketesti liiga vara, mistõttu sai kostja ebaõiged

tulemused. Samuti tellis kostja Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi.

45. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda, siis jääb hageja menetluskulude osas järgnevate vastuväidete juurde.

Hagiavalduse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 2,5 h. 13.07.2017

seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 1,75 h,. Toimingu nr 3 eest ei

ole põhjendatud tasu välja mõista.

46. Kostja 05.04.2018 taotlus tunnistaja TB ülekuulamiseks oli esitatud hilinenult, mistõttu

oleks see tulnud jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukoht

47. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

48. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

49. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

50. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõude. Töövõtulepingu

järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu ( VÕS § 635 lg 1). Tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ( VÕS § 637

lg 3). VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valminud asja tellijale üle andma. Hageja

väited kokkulepitud töö tulemuse (töö) suhtes on meelevaldsed ja ebamõistlikud.

Ilmselgelt ei olnud tellijal huvi mitte üksnes tööprotsessi, vaid selle tulemusel valminud

töö vastu, mida objektiga seotud edasises tööprotsessis kasutada.

51. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et töö oli valmis ja vastas

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas

lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

52. Maakohus on põhjendatult lugenud töö valminuks alles siis, kui tasandussegu on

saavutanud ettenähtud omadused. Asjakohatu on hageja väide, et töövõtja ei teadnud

ega saanud eeldada, et töö tulemus peaks sobima keraamiliste klinkerplaatide

paigaldamiseks. Hageja ei ole esile toonud, milleks tema arvates siis vajati

tasanduskihti, mis ei pidanud mingitele omadustele vastama.

53. Alusetud on hageja väited, et kostja vastutas tasandussegu kuivamiseks vajalike

tingimuste olemasolu eest ning töövõtja ei saanud mõjutada ega kontrollida

tasanduskihti kuivamise tingimusi. Maakohus on põhjendatult osundanud Weber Floor

4150 tootelehe (tl 6) alajaotusele „kuivamisaeg“, millest nähtub, et valatud põrand on

käimiskuiv 2-4 tunni möödudes ja lõpliku põrandakatte võib paigaldada 1-3 nädalat

pärast valamist. Samal lehel sisalduva tootekirjelduse kohaselt on kuivamisaeg:

käimiskuiv 2-4 h (+20oC, 50%RH) ning katmiskuiv 1-3 nädalat kihipaksusest sõltuvalt

(+20oC, 50%RH). VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali

puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, ainult juhul, kui töövõtja juhiseid, materjali

või eeltöid piisavalt kontrollis. Antud juhul teostas töövõtja tööd tema enda poolt

valitud materjaliga ning tehnoloogiat kasutades objektil, millega ta oli eelnevalt

tutvunud ja teades, millist töö tulemust tellija ootab.

54. Töövõtja, kes tegutses oma majandustegevuses, pidi enne töödega alustamist kindlaks

tegema objektil esinevad tingimused (temperatuur, niiskus jms) ning veenduma valitud

materjali sobivuses antud tingimustega. Töövõtja pidanuks kas pakkuma tellijale

tasanduskihi valamiseks segu, mis vajab nõutud ajal kuivamiseks madalamat

minimaalset temperatuuri või siis selgitama kostjale, et eeldatud aja jooksul (tootelehel

märgitud 1-3 nädalat) on töö valmimine äärmiselt ebatõenäoline või võimatu. Hageja ei

ole välja toonud ega tõendanud, et töövõtja oleks kostjat eeltoodust teavitanud ning

kostja oleks sellest hoolimata soovinud justnimelt selle segu kasutamist. Samuti pole

töövõtja ka hiljem, eeldatava kuivamisperioodi jooksul, kordagi tellijat hoiatanud, et

tellija peab pärast tasandussegu valamist hoidma ruumis optimaalseimat tootelehel

märgitud temperatuuri ja niiskustaset (+200C, 50%RH) ning mistahes muude (tootelehel

lubatud) tingimuste juures töö nõuetele vastavust ei tagata ja töövõtja puuduste eest ei

vastuta. Need väited on esitatud alles pärast vaidluse tekkimist.

55. Puudub vaidlus, et töövõtja ei ole kostjale tööd üle andnud. Tööd ei saa lugeda ka

valminuks. Töövõtja ei pakkunud tellijale töö üleandmist, vaid võttis valatud

tasanduskihi üles, millega taastas algse olukorra.

56. Kuna kokkulepitud töö, põranda tasanduskihi valamine Porsche autokeskuses 323,2 m²,

ei ole valminud ega tellijale üle antud, puudub hagejal tasunõue selle töö eest.

57. Maakohus ei ole eksinud õigusliku hinnangu andmisel poolte õigussuhtele seoses

tasandussegu ülesvõtmisega. Hageja väited, nagu olnuks tasanduskihi ülesvõtmine uus

tellitud töö, ei ole asja materjalidega tõendatud. Apellatsioonkaebuses viidatud poolte

e-kirjavahetus ei sisalda kostja poolt uue töö tellimist ega ka kostja nõusolekut käsitleda

tasanduskihi ülesvõtmist lisatööna. Maakohus on õigesti hinnanud tasandussegu

eemaldamist tellija poolt töövõtjale esitatud nõude, eemaldada ebakvaliteetne töö,

täimisena. Tegemist on puudustega töö kõrvaldamisega. VÕS § 646 lg 4 kohaselt

kannab töövõtja töö puuduste kõrvaldamisega seotud kulud.

58. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel. Kohus on kooskõlas

TsMS § 442 lg-ga 8 selgelt põhjendanud, miks ta töövõtja tellitud ES arvamust ei

arvesta. Hageja ei ole neid põhjendusi ümber lükanud. Ka ei tulene ES arvamusest, et

tasanduskiht oli 31.01.2014 seisuga puudusteta ja võis alustada pinna plaatidega

katmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et arvestades kostja tellitud

ekspertiisi tulemuste suurt erinevust nõutavast, ei olnud kostjal alust eeldada, et

tasanduskiht ülejäänud 8 päeva jooksul kõik puudujäävad omadused saavutab. Kuivõrd

20 päeva jooksul tasandussegu kuivanud ei olnud, puudus kostjal ka kindel teadmine,

millise tähtaja jooksul ja kas üldse võib segu kohast kuivamist eeldada. Seetõttu ei saa

kostjale ka ette heita otsustust mitte jääda ootama töö võimalikku hilisemat valmimist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

59. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

60. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1470 eurot,

milleks on õigusabikulud.

61. Hageja vaidles kostja õigusabikulu suurusele vastu ja pidas põhjendatud ajakuluks

kokku 4,35 tundi.

62. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning

ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Menetluskulude vähendamise

põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (Riigikohtu

26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1

järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul,

kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

63. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus.

64. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 960

eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: tutvumine maakohtu

otsuse ja apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamine 6,75 tundi; ringkonnakohtu

määrusega ja hageja täiendava vastusega tutvumine 1,25 tundi, kokku 8 tundi. Kostjale

on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud,

et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja ei taotle

käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni.

65. Hageja hinnangul oleks põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks 2 tundi, määrusega

ja hageja täiendava vastusega tutvumiseks kokku 30 minutit.

66. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele ning menetluskulu 960 (8x120) eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista.

67. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on kostja esindaja

tasu 8 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka hageja

vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas

aktsepteeritava suurusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots