2-17-13582/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13582

Tsiviilasi

Split Logistic OÜ hagi Kopra Transport OÜ vastu

kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

Kopra Transport Osaühingu apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

26 290,91 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Split Logistic OÜ (registrikood

11612752, asukoht Tulika 19, 10613 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Kostja (apellant): Kopra Transport Osaühing (registrikood

10685370, asukoht Kuma tee 1, Peetri alevik, 75312

Harjumaa), lepinguline esindaja Marko Jaani

Istungi toimumise aeg

11.12.2018

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 30.04.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Kopra Transport OÜ kanda.

3. Välja mõista Kopra Transport OÜ-lt Split Logistic OÜ kasuks 1507,90 eurot

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Kopra Transport OÜ-l tasuda

Split Logistic OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Split Logistic OÜ (hageja) esitas 13.09.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Kopra

Transport OÜ (kostja) vastu kahjuhüvitise 25 038,96 euro ja viivise saamiseks.

2. Pooled sõlmisid 07.07.2017 transpordilepingu, mille kohaselt kohustus kostja vastu

võtma aadressil Kuma tee 1, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa 13-14.07.2017 hageja

poolt sinna Temprat OÜ sõidukiga Horvaatiast ekspedeeritud kauba ja selle edasi

toimetama Soomes asuvale saajale Timberwise OY-le.

3. 13.07.2017 kella 12 paiku saabus nimetatud asukohta Temprat OÜ poolhaagisega veok,

millelt laadis kostja tellimusel kauba maha samal aadressil asuv ladustamis- ja

tolliagentide teenust pakkuv ettevõte ABC Tolliabi OÜ (edaspidi ABC). ABC laotöötaja

KK laadis saabunud kauba maha ja ladustas selle välitingimustes. 13.07.2017 öösel

vastu 14.07.2017 sadas vihma ja kaup sai niiskust.

4. 14.07.2017 andis kostja töötaja RA kostja autojuhile VV-le korralduse 16.07.2017

haakida kaubaga koormatud haagis sõiduki järgi ja toimetada saaja sihtkohta Loimaale.

18.07.0217 edastas hageja kostjale teate, et kaup on saanud niiskuskahjustusi ja on

hävinenud. 07.08.2017 esitas hageja kostjale reklamatsiooni ja 29.08.2017 kahju arve.

01.09.2017 tegi kostja kindlustusandja otsuse, millega leidis, et tekkinud kahju

suuruseks on 49 077,91 eurot ning hüvitamisele kuulub sellest ainult 50% (25 038,96

eurot), kuivõrd kahju põhjuseks on kostja raske hooletus. Kindlustushüvitis kanti kostja

nõusolekul üle hagejale. Pooled pidasid kohtueelseid läbirääkimisi, kuid kostja keeldus

kahju 100 % ulatuses hüvitamast.

5. Hageja selgitas, et poolte vahel oli sõlmitud transpordileping, mis vastab lisaks

veolepingu tunnustele ka ekspedeerimislepingu ja/või laolepingu tunnustele. Kuna

kaubavedu toimus Eestist Soome, siis saab veole kohaldada rahvusvahelise kaupade

autoveolepingu konventsiooni (CMR). Kaubaks olnud parkett kahjustus ABC

territooriumil kauba välitingimustes ladustamise ajal. Kauba ladustaja ABC tegutses

kostja korraldusel ja kostja vastutab ABC tegevuse ja tegevusetuse eest nagu enda

tegevuse ja tegevusetuse eest. Hageja hinnangul vastutab kostja raskest hooletusest

tekitatud kahju eest 100% ulatuses.

6. Kostja alltöövõtja ABC käitumist saab kauba ladustamisel välitingimustes võtmata

tarvitusele meetmeid selle vihma ja niiskuse eest kaitsmiseks võrdsustada raskelt

hooletu tegevuse või tegevusetusega. Professionaalse laotöötajana ei oleks kostja

alltöövõtja ABC tohtinud kaupa välitingimustes katmata ladustada ja oleks pidanud

küsima juhiseid kostjalt, kes oleks saanud omakorda küsida juhiseid hagejalt. Juhiste

mittesaamisel oleks pidanud ABC/kostja viivitamata tagama saabunud kauba

kinnikatmise/sisetingimustesse viimise.

7. Kostja ei ole tõendanud, et ta rakendas kahju ära hoidmiseks nn kõrgendatud hoolsust.

Kõrgendatud hoolsust üles näitav vedaja pidi oskama ette näha, et Eesti muutlikus

kliimas sajab sageli vihma ning puitmaterjal võib märjaks saada, kui seda

välitingimustes hoiustada. Seega ei käitunud vedaja kõrgendatud hoolsusega, mis oleks

aidanud tekkinud kahju ära hoida ning vastutab igal juhul veosele tekkinud kahju eest.

8. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab kostja tekkinud kahju eest ning ei esine aluseid

kahjuhüvitise vähendamiseks. Hageja hinnangul ei kohaldu CMR art 17 lg 2. Hagis

esitatud fotolt on näha, et tegemist oli läbipaistva pakendiga, mistõttu oli selgelt

arusaadav, et tegemist on töödeldud puiduga ning keskmisele mõistlikule inimesele on

selge, et selline puit on niiskustundlik. Samuti on välistatud CMR art 17 lg 4

kohaldamine, kuivõrd kauba vigastamine ei ole toimunud pakendi puudumise või

pakendi defektide tagajärjel ega ka markeeringu puudulikkuse tõttu. Hageja ei nõustu

kostja väitega, mille kohaselt oleks kaup pidanud olema kuidagi eriliselt markeeritud.

Eriline markeering või informatsioon kauba olemuse kohta oleks olnud vajalik

olukorras, kus kaup oleks olnud pakitud nt musta kilesse või mistahes teise materjali,

mille tulemusena ei oleks olnud võimalik kauba sisu kergelt tuvastada. Olukorras, kus

kaup on pakitud läbipaistvasse kilesse, mille puhul on igal mõistlikul isikul sellele peale

vaadates arusaadav, et tegemist on puitmaterjaliga, mis võib saada kahjustatud niiskuse

või vihma korral, ei pidanud hageja veel vastavat asjaolu kuidagi eriliselt markeerima.

9. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 25 038,96 eurot.

Kuna pooltel ei olnud viivisemäär kokku lepitud, siis nõuab hageja viivist seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest 13.09.2017 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei vastuta kahju tekkimise

eest suuremas summas kui 50%. Kostja töötaja RA ja ABC töötaja KK ei teadnud enne

kahjunõude saamist, et kaubaks on niiskuskartlik parkett. Samuti puudusid kaubal

markeeringud selle kohta, et kaup ei tohi saada märjaks.

11. ABC töötaja KK seletuskirjast nähtub, et ta pidas saabunud kaupa maha laadides

tavaliseks puitmaterjaliks, mida väidetavalt ladustatakse tavapäraselt välitingimustes.

Praktika on see, et sellise kauba puhul ei pea laopidaja küsima ise mingeid juhiseid

tellijalt, vaid kaup ladustatakse tavapäraselt välitingimustes.

12. Hageja ei ole tõendanud, et kahju ei ole põhjustatud ebapiisavast kauba pakkimisest

saatja poolt ning ebapiisavast markeeringust. Kostja viitab CMR art 17 lg 4 p-le b, mis

sätestab pakendi puudumist või defekte juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase

pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada

vigastatud ning art 17 lg 4 p-le e, mis toob välja kaubapakkide markeeringu või

numeratsiooni puudulikkuse või mittevastavuse.

13. Kostja hinnangul oli saatja soovinud läbipaistva pakendiga kaupa pakendada selliselt,

et see oleks pidanud ära hoidma niiskuse tekkimise kaubal ning kaupa võiks ladustada

välitingimustes. Professionaalsetel laoteenuse osutajatel ei ole tavaks ja kohustust

kontrollida täiendavalt kauba pakendi sobivust kui saatja või teenuse tellija ei ole

vastavale tähelepanu juhtinud ning pakendil puuduvad vajalikud markeeringud.

Laotöötaja on käitunud tavapäraselt ja vastavale valdkonnale omasel viisil, mistõttu ei

saa vedaja käitumist käsitleda raske hooletusena.

14. Kui kohus leiab, et kostja käitumine soodustas kauba kahjustamist, siis vastutab kostja

CMR art 17 lg 5 alusel maksimaalselt 50% ulatuses. Vastavas ulatuses on kostja

hüvitise tasunud hagejale.

15. Hageja on viivisenõude esitamisel tuginenud ebaõigesti VÕS §-le 113. Hagejal on õigus

nõuda viivist 5% aastas lähtudes CMR konventsiooni art 27 lg-st 1.

Esimese astme kohtu otsus

16. Harju Maakohtu 30.04.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitis 25038,96 eurot ja alates 13.09.2017 viivis arvestatuna

kahjuhüvitiselt (25 038,96 eurolt) 5% aastas kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Maakohus

jättis hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3%

ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja

2653,92 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 46,30 eurot ja määras, et

menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

17. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

poolte vahel sõlmiti 07.07.2017 transpordileping, mille kohaselt kohustus kostja

võtma kauba aadressilt Kuma tee 1, Peetri alevik ja selle toimetama Soome

Timberwise OY-le (tl 10-11);

-

13.07.2017 jõudis veos kostjani ja kostja korraldusel laadis kauba maha ABC

laotöötaja KK, kes ladustas kauba välitingimustes (tl 1 pöördel);

-

13.07.2017 öösel vastu 14.07.2017 sadas vihma ja kaup sai niiskust ning seetõttu

tekkis kahju (tl 5);

-

14.07.2017 laeti kaup haagisesse;

-

01.09.2017

on

kostja

vabatahtliku

transpordiettevõtte

varakindlustuse

kindlustusandja teinud otsuse, millega leidis, et hüvitamisele kuulub kahju summas

25 038,96 (tl 13-14 pöördel).

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas veose kahjustamisega tekkinud kahju eest vastutab

kostja ja kui, siis millises ulatuses, s.h selle üle, kas kostja rakendas kahju ärahoidmiseks

kõrgendatud hoolsust. Samuti selle üle, kas kahju tekkimise eest vastutab hageja ning

kas kahju on põhjustatud hageja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, ebapiisava kauba

pakkimise või ebapiisava markeeringu tõttu.

19. Kuna täidetud on CMR art 1 lg-s 1 sätestatud konventsiooni kohaldamise tingimused,

tuleb käesolevas asjas kohaldada CMR-i. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja

kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise

hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes

viivitamise eest. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui kaup sai

kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud

juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale

omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta

ei suutnud vältida. CMR-i kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata

oma süüst (vt RKTKo nr 3-2-1-25-10, p 13). Selle tõendamine, et kauba vigastamine

oli esile kutsutud art 17 lg-s 2 toodud asjaolude tõttu, lasub kostjal CMR art 18 p 1 järgi.

20. Hagejale tekitatud kahju ei ole põhjustatud ebapiisavast kauba pakkimisest hageja poolt

ning ebapiisavast markeeringust. Juhul, kui kostja leidis, et hageja ei ole kaupa veoks

piisavalt pakendanud või markeerinud, olnuks tal õigus keelduda hageja kauba veoks

vastuvõtmisest. Vaidlus puudub selles, et kaup oli pakendatud. Ka tunnistaja ütlustest

tulenevalt oli kaup pakendatud, s.o kiletatud (tl 121).

21. Kauba markeeringu või numeratsiooni puudulikkuse või mittevastavuse osas märkis

kohus, et teave kauba niiskuskartlikkuse kohta ei ole käsitletav teabena, mida peaks

saatja ära märkima. CMR art 6 lg 1 p-st f tuleneb saatjale vaid kohustus märkida andmed

ohtlike kaupade puhul. Saatedokumendis on välja toodud kauba nimetus (tl 55). CMR

art 6 lg-st 1 tuleneb hagejale üksnes kohustus märkida ohtlike kaupade puhul nende

üldtunnustatud märgis. Nimetatud artikkel ei too hagejale kohustust välja tuua muid

märgiseid, sh teavet niiskuskartlikkuse kohta.

22. Tunnistaja KK ütlustest tulenevalt oli tema jaoks vaidlusaluse kauba puhul tegu tavalise

puidukoormaga (tl 120 pöördel). Vastates hageja esindaja küsimusele, kas need olid

eeltöödeldud võrreldes metsast saetud puiduga, vastas tunnistaja „jah, seda küll.“ Samas

on tunnistaja andnud ütlusi, et tegemist on töötlemata puiduga (tl 121). Seega on

tunnistaja ütlused vastuolulised. Tunnistaja on kohtule öelnud ka, et ta ei ole sellel alal

ekspert ning tema hinnangul oli tegemist täiesti tavalise puiduga. Kui KK oleks

rakendanud nimetatud kauba puhul kõrgendatud hoolsust (vt RKTKo nr 3-2-1-127-05,

p-d 13 ja 14), s.o ladustanud kauba sisetingimustes või katnud kauba veekindla kattega,

ei oleks kahju tekkinud.

23. Kostja poolt esitatud pilt AS Puumerkki laost (tl 56) ei tõenda, et väärindamata puitu

ladustatakse tavaliselt välitingimustes. Nimetatud pildil on kaup pakendatud valge

kilega, seega ei ole teada, mis kaubaga on tegu. Isegi juhul, kui olla seisukohal, et

nimetatud pildil on katete all väärindamata puit, ei tõenda see, et sellist puitu võib

ladustada õues katte all. Asjaolu, et keegi ladustab puitu välitingimustes katte all, ei

tähenda, et kaup ei ole kahjustada saanud ja ei või kahjustada saada.

24. AS kinnituskirja saab küll käsitleda dokumentaalse tõendina, kuid Riigikohtu lahendi

3-2-1-74-11 p-st 26 tulenevalt võib sellise tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud

olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust

kinnituskirja esitajale tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude

selgitamiseks. Seega saab kohus kinnituskirja tõendina arvesse võtta, aga kohus ei saa

rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo nr 3-2-1-91-06, p 15).

AS on leidnud, et kaup tuleb markeerida vastavalt nõuetele kui saadetis vajab

ladustamisel või käsitlemisel eritingimusi. Kohus on seisukohal, et niiskustundlikkus ei

ole eritingimus. Hageja ei pea eeldama, et tema kaupa ladustatakse välitingimustes, kus

erinevad ilmastikuolud (liigne päike, vihm) võivad kaupa kahjustada. Ebaõige on

eeldus, et juhul, kui kaup ei ole markeeritud selliselt, et kaup võib ilmastikutingimuste

tõttu kahjustada saada, siis võib kaupa alati välitingimustes ladustada. Kui kostja leidis

kauba vastuvõtmisel, et kaup ei ole markeeritud, siis oli kostjal kohustus küsida hagejalt

täiendavat infot või jätta kaup vastu võtmata. Kostja kõrgendatud hoolsuskohustust

näitaks sh käitumine, et ta uurib hoolimata markeeringust või selle puudumisest, selle

ladustamistingimuste kohta.

25. Kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

arvestas kõiki võimalikke riske ja rakendas kauba osas kõrgendatud hoolsust ning sellest

hoolimata oli kauba kahjustumine vältimatu ning väljaspool kostja mõjusfääri. Kostjale

ei saanud tulla üllatusena, et Eesti kliimas sajab vihma. Kõrgendatud hoolsusega

käitumiseks oleks saanud pidada seda, kui kostja oleks puidu ladustanud sisetingimustes

või piisavalt kaetult. Kostja ei ole tõendanud, et kauba kahjustumine oli esile kutsutud

CMR art 17 lg-s 2 toodud asjaolude tõttu. Samuti ei ole kahju tekitatud CMR art 17

lg-s 4 toodud juhtudel. Kostja kasutas veo teostamisel ladustaja ABC Tolliabi OÜ

teenuseid, mistõttu vastutab kostja CMR art 3 alusel kahju tekkimise eest. Hagi tuleb

rahuldada ja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 25 038,96 eurot (CMR art 23 lg 1).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis protsendina põhivõlgnevuselt 5%

aastas alates 13.09.2017 kuni nõude täitmiseni (CMR art 27 lg 1).

Apellatsioonkaebus

26. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asja vaidlustatud osas

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

27. Kahju tekkimise põhjuseks on asjaolud, et hageja ei informeerinud kostjat kauba

nimetusest ja omadustest. Kaup ei olnud ilmastikukindlalt pakendatud ning kaubal

puudusid markeeringud, mis oleks viidanud vihmakartlikkusele ja vajalike

ettevaatusabinõudele kauba käsitlemisel ja vedamisel. Maakohus ei ole välja toonud

õigusnorme, mille alusel ta leiab, et kui kostja leidis kauba vastuvõtmisel, et kaup ei ole

veoks vastavalt pakendatud või markeeritud, siis olnuks tal õigus keelduda kauba veoks

vastuvõtmisest. Kostjal puudus selline õigus vedajana.

28. Maakohus on sisuliselt leidnud, et kui vedaja võtab vastu veose, mis ei ole piisavalt

pakendatud või markeeritud, siis on vedaja sellega võtnud üle riski võimaliku tekkiva

kahju ulatuses. Vastav läheb aga vastuollu CMR konventsiooni mõttega vedaja

vastutuse piiramisest tulenevalt CMR art 17 lg-st 4.

29. Kostja hinnangul on CMR konventsiooni mõttes ohtlikus kaubaks ka niiskuskartlikud

kaubad, mis võivad saada välistes tingimustes kahjustada, kui tavapärastes tingimustes

on võimalik neid käsitleda selliselt, et nad võivad puutuda kokku välistes tingimustes

olles niiskusega. Kostja eeltoodud käsitlust toetab kaudselt CMR art 7 lg 1 p a, mille

kohaselt vastutab saatja kõigi vigastuste eest, mis tekivad vedajal ebatäpsuse ja

puudulikkuse tõttu CMR art 6 lg 1 p-s f ettenähtud andmetes.

30. Maakohus leidis ebaõigesti, et CMR-saatelehel toodud kauba nimetuse järgi pidanuks

kostja aru saama, et tegemist on niiskuskartliku kaubaga. CMR saateleht ei sisalda

kauba üldkasutatavat nimetust ja selle pakendi liiki ega ka üldtunnustatud märgist.

Kostja töötaja RA ja ABC töötaja KK ei teadnud enne kahjunõude saamist, et kaubaks

on niiskuskartlik parkett.

31. Kaup oli kaetud läbipaistva pakendiga ehk kaup oli katte all. Kostja hinnangul oli saatja

soovinud kaupa pakendada selliselt, et pakend oleks pidanud ära hoidma niiskuse

tekkimise kaubal ning kaupa võiks ladustada välitingimustel. Eelkirjeldatud asjaolu on

käsitletav pakendi puudulikkusena.

32. Kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel võis veose kaotsiminek või vigastamine

olla ühe või mitme erilise riski tagajärg, millele viidatakse CMR art 17 lg-s 4, siis CMR

art 18 lg 2 kohaselt eeldatakse, et see toimus nende tagajärjel. Hageja ei tõendanud, et

kahju ei ole tekkinud hageja või saatja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu või nende

poolt antud juhiste tagajärjel. Samuti, et kahju ei ole põhjustatud ebapiisavast kauba

pakkimisest saatja poolt ning ebapiisavast markeeringust.

33. Alternatiivselt leiab kostja, et kui tema käitumist saab lugeda selliseks, mis soodustas

kauba kahjustamist, siis vastutab ta CMR art 17 lg 5 alusel maksimaalselt 50% ulatuses.

34. Ebaõige on maakohtu tuvastatu, et kostja ei ole rakendanud kahju ärahoidmiseks

kõrgendatud hoolsust. Praktikas tavapärane ja levinud puidu ladustamine, mis tagab

kauba säilimise ilma kahjustumata, ongi võrdsustatav vedaja kõrgendatud hoolsuse

nõudega. Tavapärane praktika on, et töötlemata puitu ladustatakse välitingimustes.

Vedaja kõrgendatud hoolsus ei tähenda seda, et vedaja oleks kohustatud ülemääraseid

ja ebamõistlikult koormavaid meetmeid tarvitusele võtma kauba hoiustamiseks.

Professionaalsetel laoteenuse osutajatel ei ole tavaks ja kohustust kontrollida täiendavalt

kauba pakendi sobivust kui saatja või teenuse tellija ei ole sellele tähelepanu juhtinud

ning pakendil puuduvad vajalikud markeeringud. Kaup oli kaetud kattega, mis peaks

korraliku pakendamise korral hoidma ära kauba märgumise ja niiskuskahjustuse

tekkimise. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et kostja ise on kinnitanud, et rakendas

tavapärast hoolsust mitte aga kõrgendatud hoolsust.

35. Alusetu on maakohtu eeldus, et tavapäraselt ladustatakse kõiki kaupu sisetingimustes.

Kostja märgib, et valitseva praktika ja tava kohaselt paljusid kaupu, sh ehitusmaterjale

(puitu) ladustatakse just välitingimustes. Maakohus ei võtnud vaidluse lahendamisel

arvesse asjakohases valdkonnas tavaks saanud praktikat seoses kauba kirjeldamise,

ladustamise ja vastutusega. Käesoleval juhul tuleb lähtuda Logistika ja Ekspedeerimise

Assotsiatsiooni Ladustamise Üldtingimustest (https://www.elea.ee/elea-ladustamise-

uldtingimused/). Kaebaja viitab üldtingimuste § 7 lg-le 1, § 14 lg-le 1, § 10 lg-le 1. § 19

lg-le 1, § 20 lg-le 3, § 20 lg 5 p-dele a ja c, § 23 lg-tele 1 ja 2. Üldtingimuste kohaselt

on tellijal kohustus esitada laopidajale kauba kirjeldus ja vajalik teave kauba

ladustamiseks. Laopidaja ei vastuta puudulikkust pakendist, niiskumisest ega

veekahjustustest tingitud kahju eest. Samuti ilmneb, et teatud kaupa tohib

välitingimustes ladustada. Laopidaja ei pea võtma tarvitusele erimeetmeid kauba

hoiustamiseks, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

36. Maakohus on jätnud arvestamata AS kinnituskirjaga. Nimetatud kinnituskirja osas ei

ole asjakohane maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-91-06 p-le 15, kuivõrd

nimetatud lahend ei käsitle menetlusvälise isiku poolt kohtule koostatud kinnitust ega

selgitusi. Maakohus ei ole AS kinnituskirja kui dokumentaalset tõendit sisuliselt

hinnanud. Hageja käitumine on vastuoluline, hageja on kahtluse alla seadnud kõnealuse

kinnituskirja usaldusväärsuse, aga ei ole selle usaldusväärsuse kontrollimiseks

avaldanud soovi AS tunnistajana ülekuulamiseks. Maakohus oleks pidanud seda asjaolu

arvesse võtma.

37. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja poolt esitatud pildil AS Puumerkki laost

võibolla väärindamata puit ning see võib kahjustada saada, on alusetu ja tugineb hageja

paljasõnalistele vastuväidetele, mitte tõenditele.

38. Kostja hinnangul ei ole tunnistaja KK ütlused vastuolulised. Tunnistaja ütlustest ilmneb,

et tunnistaja pidas silmas, et tegemist ei ole metsas maha saetud palkidega, millel

igasugune töötlus puudub. Tunnistaja ütlustest kogumis ilmneb, et tunnistaja pidas

vaidlusalust kaupa tavaliseks puitmaterjali laudiseks ega tuvastanud, et tegemist oleks

parketiga.

39. Maakohus on jätnud kostja poolt esitatud OÜ Heldur Puit selgitused kui dokumentaalse

tõendi sisuliselt hindamata ja arvesse võtmata.

Vastustaja seisukoht

40. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

41. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

42. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

43. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kostja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei

pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise

seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning tõendeid kooskõlas TsMS §

232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud

tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke

järeldusi.

Samuti

ei

tuvastanud

kolleegium

maakohtu

menetluses

muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

44. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise vigastamise eest

kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. CMR järgi on vedaja

vastutus lähedane riskivastutusele ning ei sõltu vedaja süüst. Vedaja saab tugineda

vastutusest vabanemiseks üksnes CMR artiklitele 17 lg 2 ja 17 lg 4. Muid vastutusest

vabanemise aluseid CMR ei sätesta.

45. CMR artikkel 17 lg 2 järgi vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek,

vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige

toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud

vedaja ebaõige teavitus või hooletus, kaubale omasest defektist või asjaolust, millest

vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

46. CMR art 17 lg 4 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek või

vigastamine on erilise riski tagajärg, mis seondub punkt b kohaselt pakendi puudumise

või defektiga juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad

võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või punkt e kohaselt kaubapakkide

markeeringu puudulikkusega.

47. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et teda vabastab vastutusest see, et

hageja ei informeerinud kostjat kauba nimetusest ja omadustest ning puudusid ka CMR

saatedokumendil märkused kauba ja vajalike ohutusmeetmete kohta.

48. Riigikohtu otsuse 3-2-1-127-05 p 13 järgi vabaneb vedaja vastutusest CMR artikkel 17

lg 2 järgi üksnes juhul, kui ta näitab, et rakendas kahju ära hoidmiseks kõrgendatud,

mitte üksnes tavapärast hoolsust. Seega leidis maakohus õigesti, et vedaja vabaneb

vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud

ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et kõrgendatud hoolsust üles näitav vedaja pidi oskama ette näha, et Eesti

muutlikus kliimas sajab sageli vihma ning puitmaterjal võib märjaks saada, kui seda

välitingimustes hoiustada.

49. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab vedaja kõrgendatud hoolsuskohustus seda, et

vedaja võtab kasutusele ka lisameetmeid kahju vältimiseks (Riigikohus otsus nr 3-2-1-

127-05 p 14).

50. CMR artikkel 6 lg 1 punkt f alusel peab saatedokumendis olema välja toodud kauba

üldkasutatav nimetus, et vedaja teaks, mis on veoseks. Kauba dokumentides oli

horvaatia keeles kauba nimetus välja toodud ning saatedokumentidest nähtus, et kaup

on saadetud Horvaatiast. Seega kui kostja ei olnud kaupa vastu võttes kindel, mis

kaubaga tegemist on, oleks ta pidanud tõlkima Horvaatia keelest kauba nimetuse eesti

keelde. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vedaja kui professionaal pidi

ka läbipaistva pakendi tõttu aru saama, et tegemist on puitmaterjaliga, mis võib niiskuse

ja vihma korral saada kahjustatud ja mida ei tohi ladustada välitingimustes spetsiaalse

vihmakindla katteta. Eriline markeering või informatsioon kauba olemuse kohta oleks

vajalik olnud olukorras, kus kaup oleks olnud pakitud nt musta kilesse või teise

materjali, mille tulemusena ei oleks olnud võimalik kauba sisu kergelt tuvastada.

51. Hagejal ei olnud kohustust märkida saatedokumenti andmeid kauba niiskuskartlikkuse

kohta. CMR art 6 lg-st 1 tuleneb hagejale üksnes kohustus märkida ohtlike kaupade

puhul nende üldtunnustatud märgis. Nimetatud artikkel ei too hagejale kohustust välja

tuua muid märgiseid, sh teavet niiskuskartlikkuse kohta. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et niiskuskartlikku kaupa tuleb käsitleda ohtliku kaubana CMR

konventsiooni mõttes. Ohtlikud kaubad CMR mõttes on sellised kaubad, mis tavapärase

veo korral võivad otseselt ohustada inimesi või vara, see on kaubad, mis on iseenesest

ohtlikud. Sellist seisukohta toetab ka CMR-i artikkel 22 lg 2, mille alusel võib vedaja

igal ajal ja kohas laadida maha, hävitada või kahjutuks teha kaubad, mille ohtlikkusest

ta ei olnud teadlik.

52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja hinnanguga, et kuna kaup oli pakendatud

läbipaistvasse kilesse, siis oli saatja soovinud kaupa pakendada selliselt, et pakend oleks

pidanud ära hoidma niiskuse tekkimise kaubal ning kaupa võiks ladustada

välitingimustel. Eelkirjeldatud asjaolu käsitles kostja pakendi puudulikkusena.

53. CMR art 17 lg 4 punkt b puhul tuleb arvestada, kas veetav kaup vajas pakkimist ning

milline oli pakendi eesmärk, st millise kahju eest pidi selline pakkimine veost kaitsma.

Põrandamaterjali ei ladustata õues niiskes, vaid sisetingimustes ning seetõttu ei olnud

hageja kohustatud pakendama kaupa selliselt, et see võib vihma käes olla.

54. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei võtnud vaidluse

lahendamisel arvesse asjakohases valdkonnas tavaks saanud praktikat seoses kauba

kirjeldamise, ladustamise ja vastutusega ning on hinnanud kostja sellekohaseid tõendeid

ebaõigesti.

55. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et käesolevas vaidluses kohalduksid kostja

poolt viidatud Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) Ladustamise

Üldtingimused. Hageja vaidles Üldtingimuste kohaldamisele vastu, kuna kumbki

menetlusosaline ei ole ELEA liige.

56. Maakohus jõudis põhjendatult järelduseni, et KK ei rakendanud vajalikku hoolsust

kauba ladustamisel. KK ütlused ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

57. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta, miks ei tõenda AS Puumerkki laost esitatud

pilt kostja väidet, et väärindamata puitu ladustatakse tavaliselt välitingimustes.

Maakohus viitab põhjendatult asjaolule, et pildil on kaup pakendatud valge kilega ning

seetõttu ei ole teada, mis kaubaga on tegu.

58. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks kohus ei nõustu AS poolt kinnituskirjas

toodud väidetega. Asjakohane on ka viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-74-11 p 26,

milles on asutud seisukohale, et kirjaliku seletuse usaldusväärsus ja seega tõendusjõud

on madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoole võimalust kinnituskirja

esitajale tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks.

Seejuures peab kinnituskirja esitaja seda võimalust ise pakkuma, mitte vastaspool ei ole

kohustatud seda nõudma.

59. OÜ Heldur Puit kodulehe väljavõtte näol ei ole tegemist konkreetse vaidluse osas antud

hinnanguga kui dokumentaalse tõendiga. Samuti ei tõenda see väljavõte kostja väidet,

et konkreetsel juhul oli kostja õigustatud jätma puitmaterjali vihma kätte. Väljavõttes

on küll öeldud, et harilikku õhukuiva ehituspuitu võib õues ladustada, kuid on lisatud,

et sellisel juhul peab ehituspuit olema katuse või katte all. Kostja ei ladustanud kaupa

katuse ega katte all. Samuti ei saa pakendit samastada kattega. Lisaks on kodulehel

selgitatud, et sisevoodrilauad, piirdeliistud ja põrandalauad tuleb ladustada siseruumis,

kuna need valmistatakse tavaliselt hästi kuivatatuna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja

3% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostja kanda.

61. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2736 eurot,

millest 1000 eurot on riigilõiv ja 1736 eurot õigusabikulu. Kuivõrd kostja kanda jäid

menetluskulud 97 % ulatuses, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2653,92

eurot.

62. Kostja menetluskuluks oli õigusabikulu, millest maakohus luges põhjendatuks 1543,50

eurot ja mõistis sellest hagejalt kostja kasuks välja 3%, see on 46,30 eurot.

63. Maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustatud. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud

ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.

64. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus.

65. Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus juurde

arvestada istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas

1394,01 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: maakohtu

otsuse analüüs, suhtlemine kliendiga, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine,

suhtlemine kohtuga, kohtuistungiks ettevalmistamine, kokku 8 tundi ja 12 minutit,

millele lisandub osalemine kohtuistungil 40 minutit, seega kokku 8 tundi ja 52 minutit,

see on 8,87 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot ilma

käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva

menetluse raames. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida

vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

66. Kostja hinnangul on hageja esindaja tunnihind liiga kõrge, mõistlik oleks tunnihind 120

eurot.

67. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja

tasu 8,87 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka hageja

vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas

aktsepteeritava suurusega.

68. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele ning menetluskulu 1507,90 (8,87x170) eurot tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots