1-09-7647/14 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-09-7647

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-7647 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Aivar Lembit Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.E tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

P.E, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.E on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.05.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg

2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru

Maakohtu 15.01.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 02.04.2009 ja lõpp 01.03.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.10.2009.

2(3)

Kinnipidamisasutusest P.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Viru Vanglas ei ole isik läbinud sotsiaalprogramme, kuna viibib vastuvõtuosakonnas, kus sots.programmide läbiviimine ei ole ette

nähtud. Isikul oleks soovitav läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, kuna kuritegu oli

sooritatud alkoholijoobes. Soovitav oleks läbida viha juhtimise programm, kuna isikul on

esinenud vabaduses agressiivsuse talitsemisega probleeme. Kinnipeetaval ei ole garanteeritud elukohta. Isikul on omandatud algharidus. Enne vangistust töötas ametlikult Kundas „№rdic Tsement“ tehases. Kinnipeetav loodab, et saab onu, kes on talumees juures tööd. Kuid ema sõnul

ei saa kinnipeetav tööd onu juures. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Tasumata võlanõudeid on 117147,61 krooni. Isikul puudub igasugune toetus vabaduses. Kinnipeetaval on

olnud vabaduses probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimisega. Isikul on kujunenud kriminaalne mõtlemine, temal puuduvad sotsiaalsed oskused ja probleemide lahendudoskused. Ta

käitub konfliktsetes olukordades agressiivselt. Viru Vangla on seisukohal, et P.E ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametniku arvates on P.E ennetähtaegne ennatlik. Kinnipeetaval puudub vabanedes elu – ja töökoht, on probleemid alkoholi ja narkootikumidega ning puudub ettevalmistus vabaduses toimetulekuks.

P.E avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Peale vabastamist asub elama ema juures ja leiab endale töökoha.

Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist, kuna karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle 3 kuu, seega kriminaalhooldusele määramine oleks kasulik.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik P.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on varem kuuel korral kohtulikult karistatud. P.E on varem toime pannud nii varavastaseid kui ka isikuvastaseid kuritegusid kuid ka vägivalla võimuesindaja suhtes ja omavolilise sissetungi. Isikut on varasemalt viiel korral karistatud tingimisi karistusega. Viimase

kuriteo varguse pani toime peale osalise vangistuse ärakandmist 1 kuu 9 päeva hiljem kehtiva

katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-12) on näha, et P.E on karistatud väärteokorras 12 korral, nendest 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, 4 korral avaliku rahu vastaste süütegude eest ja 1 korral varavastaste süütegude eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused P.E puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3(3)

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab P.E-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 24.01.2011.

Vabanedes ei ole P.E kindlat elukohta. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama oma ema elukohta aadressile xxx. Kinnipeetava ema, Lxxx Axxx ei soovi, et poeg asuks

pärast vabanemist elama tema elukohta põhjendades seda majanduslikult raske olukorra ja usalduslikkuse küsimusega. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu.

P.E puudub lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole P.E kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.

Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal erinevatele kohtutäiturite võlgnevusi 117 147.61 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades P.E poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada

temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.E-le piisavalt mõju.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.E

temale Viru Maakohtu 21.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu