2-18-12111/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12111

Hagi ese

Osaühingu Mikrovai hagi Mectus Ehitus OÜ

vastu 10 853 euro 96 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

10 853 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Mikrovai (registrikood 10284978,

asukoht Härgmäe 5, 76902 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Ulvi Jürgenson (e-post

tsiviilmenetlus@gmail.com)

Kostja Mectus Ehitus OÜ (registrikood 12050753,

asukoht Jõerahu 1-1, Vorbuse küla, 61412, Tartu

linn), seaduslik esindaja Martin Saarse

Viimane kohtuistung

11. detsember 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Mikrovai hagi Mectus Ehitus OÜ vastu 10 853 euro 96

sendi saamiseks.

2. Mõista Mectus Ehitus OÜ-lt Osaühingu Mikrovai kasuks välja 10 853 eurot 96

senti (sh põhivõlg 5860 eurot, viivis 4953 eurot 96 senti ja sissenõudmiskulu 40

eurot).

3. Jätta menetluskulud Mectus Ehitus OÜ kanda. Mõista Mectus Ehitus OÜ-lt

Osaühingu Mikrovai kasuks välja menetluskulu 742 eurot 44 senti. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/3

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Osühing Mikrovai (hageja) esitas Harju Maakohtule Mectus Ehitus OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 10 853 eurot 96 senti (sh põhivõlg

5860 eurot, viivis 4953 eurot 96 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

Hagi kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt tegi hageja 23.

novembrist 2017 kuni 1. detsembrini 2017 objektil Luunja vald, Lohkva küla,

Pillikoori tee 5/1 vaiatöid. Tööde kohta koostati 11. detsembril 2017 akt. Kostja jättis

küll akti allkirjastamata, kuid ei ole vaidlustanud tehtud töid. Hageja esitas kostjale

arve 19. detsembril 2017. Lepingu p 13 kohaselt tuli arve tasuda 14 päeva jooksul.

Arve tasumata jätmisel oli kostjal lepingu p 15 kohaselt kohustus tasuda leppetrahvi

0,3% tellimuse maksumusest päevas. Kostja on jätnud tehtud tööde eest osaliselt

tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 5860 eurot. Hageja nõuab

leppetrahvi maksmist ajavahemiku eest kuni 20. maini 2018 summas 4953,96 eurot.

Samuti nõuab hageja võla sissenõudmiskulusid 40 eurot.

2. Harju Maakohus edastas hagi kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.

3. Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et on nõus põhivõla nõudega 5860 eurot.

Hageja leppetrahvi nõue ei ole mõistlik, kuna kostja on tasunud tööde eest ettemaksu,

kuid hageja ei ole leppetrahvi nõuet esitades sellega arvestanud. Mõistlik ei ole tasuda

viivist ettemakstud summa pealt.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud töövõtulepingujärgse tasunõude. Töövõtulepingu sõlmimist

tõendab kohtule esitatud poolte allkirjastatud tellimus/kokkulepe. Samuti ei ole kostja

lepingu sõlmimisele vastu vaielnud. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli

hageja tasu suuruseks kokku lepitud 30 600 eurot. Lepingu p 13 kohaselt tuli kostjal

tasu maksta 50% ulatuses ettemaksuna ning 50% ulatuses 14 päeva jooksul tööde

üleandmisest/vastuvõtmisest. Kohtule on esitatud hageja poolt 11. detsembril 2017

allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, mis on kostjale e-kirjaga ka 11.

detsembril 2017 edastatud, kuid kostja ei ole seda allkirjastanud. Samas on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 kohaselt tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui

töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö

loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle

selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtule esitatud aktis on kostjale

antud viiepäevane tähtaeg tööde vastuvõtmiseks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud

vastuväiteid asjaolule, et hageja tehtud tööd on valmis ning kostja on sisuliselt hageja

tasunõuet tunnistanud, leiab kohus, et töö saab lugeda vastuvõetuks kostjale antud

viiepäevase tähtaja möödudes 17. detsembril 2017 ning hageja tasunõue muutus

sissenõutavaks vastavalt sellest kuupäevast 14 päeva möödumisel. Kostja ei ole vastu

3/3

vaielnud asjaolule, et tal on hageja tasunõudest 5860 eurot tasumata. Ka poolte e-

kirjavahetuses on kostja võlga tunnistanud. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada.

5. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi lepingu p 15 p b alusel. Kohtu hinnangul on tegu

sisuliselt viivise, mitte leppetrahvi nõudega. Nimelt tuleneb nimetatud lepingupunktist

hageja õigus nõuda kostjalt tasu maksmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva

eest teatud protsenti põhinõudest. Seega vastab kokkulepe sisuliselt VÕS § 113 lg-s 1

toodud viivise definitsioonile. Hagis esitatud viivisearvestusest nähtub, et hageja on

arvutanud viivist lepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas kostja tegelikult

võlgnetavalt summalt (ajavahemiku 2. jaanuarist 2018 kuni 12. veebruarini 2018 eest

võlalt 18 360 eurot ning ajavahemiku 13. veebruarist 2018 kuni 20. maini 2018 eest

võlalt 9360 eurot), mitte kogu lepingujärgselt tasult, nagu kostja ekslikult on leidnud.

Arvestades asjaolu, et viivisemääras on pooled kokku leppinud, kostja ei ole välja

toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale tasu maksnud varem või suuremas ulatuses,

kui nähtub hageja viivisearvestusest, ning hagis esitatud arvestus on tehtud lähtudes

poolte kokkulepitud viivisemäärast ning tegelikult võlgnetud summast, on hagejal

lepingu ja VÕS § 113 lg 1 järgi õigus kostjalt viivist nõuda. Kostja ei ole otseselt

esitanud taotlust viivise/leppetrahvi vähendamiseks. Samas märgib kohus, et hageja

nõutud ulatuses ei saa hageja viivisenõuet pidada ebamõistlikult suureks. Pooled on

sõlminud lepingu enda majandustegevuse raames, nõutava viivise suurus on väiksem

kui hageja põhinõue ning kostja on viivitanud hagejale töövõtulepingujärgse tasu

maksmisega praeguseks ajaks juba peaaegu terve aasta. Seega tuleb ka hageja

viivisenõue rahuldada.

6. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. VÕS § 1131

lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud,

on kostja viivituses hagejale rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu tuleb ka hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldada.

7. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi

rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja esindajakulu 142,44 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja esindajakulud, arvestades asja mahtu ning toimunud

kohtuistungit, põhjendatud ja vajalikud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 742,44 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik