1-05-620/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-05-620 (täitevasja nr 191/2006/1058; 191/2008/1740) Kohtulahend Tartu Maakohtu 21. novembri 2005 otsus A.A karistamises KarS § 200 lg 1 järgi. Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja A.A Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna A.A (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxx x-xx xxxxxxxx ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata A.A avaldus Tartu Maakohtu 21. novembri 2005 otsuse täitmine

A.A-lt menetluskulude sissenõudes aegunuks tunnistada. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule

määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

A.A on süüdi mõistetu Tartu Maakohtu 21. novembri 2005 otsusega ja karistatud (KarS) § 200 lg 1 järgi. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega karistusseadustiku 19. aprillil 2006. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. A.A on esitanud 18. septembril 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse

läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 07. juunil 2006. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 19 292.35 krooni. Kohtutäitur on avaldanud, et nõue ei ole aegunud kuna aegumistähtaeg ei ole saabunud. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel.

Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud

karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1) 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3). KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja

kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on

määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja

kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on

seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. A.A on süüdi mõistetud KarS § 200 lg 1 järgi, s. o I astme kuriteos. Vastavalt

KarS § 82 lg 1 p-le 1 aegub I astme kuritegu 5 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna kohtuotsuse jõustumisest ei ole möödunud 5 aastat, tuleb avaldus rahuldamata jätta. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik