3-18-1737/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1737

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla direktori tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt kaebajale

maksikirjaga saadetud plastikust noa kättesaamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta Juri Kolesnikovi määruskaebus menetlusse.

2. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2018. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207

lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkt 1 alusel.

3. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2018. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2018. a

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 3. aprillil 2018. a saabus Tartu Vanglasse kinnipeetava Juri Kolesnikovi nimele maksikiri,

millest võeti ära 20 cm pikkune tugevast plastist hall nuga.

2. J. Kolesnikov esitas 12. aprillil 2018. a taotluse, milles palus saada kätte temale maksikirjaga

saabunud plastnuga.

3. Tartu Vangla jättis 11. mai 2018. a otsusega nr 6-24/2926-2 J. Kolesnikovi taotluse

rahuldamata, sest Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 kohaselt on ühekordsed plastnoad, mis

ei ole ostetud vangla kauplusest, kinnipeetavale vanglas keelatud.

4. J. Kolesnikov esitas 17. mail 2018. a Tartu Vanglale vaide 11. mai 2018. a otsuse

nr 6-24/2926-2 kehtetuks tunnistamiseks, kodukorra punkti 7.1.49 muutmiseks ja temale

plastist noa lubamiseks.

5. Tartu Vangla jättis 14. juuni 2018. a otsusega nr 1-11/142-2 vaide rahuldamata. Otsuse

põhjenduste kohaselt jäeti nuga kehtivale kodukorra punktile 7.1.49 tuginedes õiguspäraselt

andmata. Taotlus kodukorra p 7.1.49 muutmiseks jäeti tähelepanuta, sest vaidemenetluses ei

ole võimalik algatada uue taotluse menetlust.

6. J. Kolesnikov esitas 18. juunil 2018. a taotluse, milles taotles kodukorra punkti 7.1.49

muutmist või enda osas erisuse tegemist, et talle saaks kätte anda maksikirjaga tulnud plastist

noa.

7. Tartu Vangla jättis 17. juulil 2018. a otsusega nr 6-24/4734-2 taotluse rahuldamata. Otsuse

põhjenduste kohaselt on kinnipeetavatele vanglas keelatud isiklikud plastist noad, välja arvatud

need, mis on soetatud vangla kauplusest. Kodukorra punkti 7.1.49 ei muudetud, sest

J. Kolesnikovi taotlusest ei nähtunud selleks mõjuvaid põhjuseid ja ainuüksi kinnipeetava soov

kodukorra muutmiseks ei anna põhjust selle muutmiseks.

8. J. Kolesnikov esitas 27. juulil 2018. a vaide, millega vaidlustas 17. juuli 2018. a otsust

nr 6-24/4734-2 ja soovis jätkuvalt temale saadetud nuga kätte saada.

9. Tartu Vangla jättis 7. augusti 2018. a otsusega nr 1-11/327-2 vaide rahuldamata, keeldudes

noa väljastamisest. Tartu Vangla selgitas, et keeldumine tugineb vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 641 punktile 1. Selle sätte järgi on kinnipeetavatele keelatud ohtlikud esemed, millega

saab tekitada vigastusi. VSkE on kinnitatud justiitsministri määrusega, seetõttu puudub

kinnipeetaval vaideõigus selle kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla ei pidanud vaiet

lahendades kodukorra punkti 7.1.49 asjakohaseks normiks.

10. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule 5. septembril 2018. a kaebuse, millega taotles

Tartu Vangla direktori kaebaja kaebeõigust piirava tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja soovis kätte saada maksikirjaga tulnud plastist nuga. Samuti soovis kaebaja riigi

õigusabi korras kaitsjat ning vabastust riigilõivu tasumisest.

11. Tartu Halduskohus jättis 15. oktoobril 2018. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja tagastas kaebuse (resolutsiooni punkt 2)

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus leidis, et kaebajale noa väljastamiseks puudub ilmselgelt võimalus, sest seda

keelab Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.49. Kaebaja Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49

tühistamiseks kaebust kohtule esitanud ei ole. Tartu Vangla direktori tegevuse õigusvastaseks

tunnistamine ei aitaks kaitsta kaebaja huvi saada kätte maksikirjaga tulnud nuga. Halduskohus

hindas tõhusamaks vahendiks kaebaja õiguste kaitseks kohustamiskaebust noa väljastamiseks

koos tühistamiskaebusega Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks. Tõhusama

vahendi olemasolust tulenevalt ei saa esitada tuvastamiskaebust.

Kohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja esitatud menetlusdokumentide selgust ning arusaadavust hinnates järeldas kohus, et

kaebaja on võimeline ise esitama kaebusi oma õiguste kaitseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. J. Kolesnikov esitas 24. oktoobril 2018. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2018. a määrus ja teha uus määrus.

Kaebaja taotleb maksikirjaga saadetud noa väljanõudmist Tartu Vanglalt ning selle ohtlikkuse

hindamist. Ta soovib, et tuvastataks noa ohutus, et seda saaks talle väljastada. Samuti soovib

kaebaja riigi õigusabi korras kaitsja määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

14. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele

esitatavatele nõuetele. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on vaidlustada Tartu

Halduskohtu 15. oktoobri 2018. a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2. Muus osas ei ole

halduskohtu määrus vaidlustatav. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse.

Kuna käesolevas asjas on vaidluse all kaebuse tagastamise ning menetlusabi küsimus, siis ei

pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub võimalus kohustamiskaebuse

esitamisega maksikirjaga saadetud plastist noa Tartu Vanglalt väljanõudmiseks, sest Tartu

Vangla kodukorra punkt 7.1.49 keelab kinnipeetavatele isiklikud noad. Lubatud on vangla

kaupluse vahendusel soetatud ühekordsed noad.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebust noa väljastamiseks ei ole asjakohane tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel lähtudes ilmselgest kaebeõiguse puudumisest kaebajal. Riigikohtu

halduskolleegium on 22. juuni 2010. a määruse nr 3-3-1-20-10 punktis 10 selgitanud ilmselget

kaebeõiguse puudumist olukorras, kui esitatud kaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki

saavutada. Samas on märgitud, et see ei välista kohtu kohustust kontrollida, kas kaebuses on

esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ja teha vajaduse

korral kaebajale ettepanek kaebust muuta.

17. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud kahes taotluses ja kahes vaides soovinud kätte saada

maksikirjaga tulnud plastist nuga. Tartu Vangla on mõlema taotluse ja esimese, 17. mail 2018

esitatud vaide lahendamisel noa väljastamisest keeldumise alusena tuginenud kehtiva

kodukorra punktile 7.1.49. Samuti on kaebajale selgitatud, et noa väljastamist saab nõuda

tõhusalt ainult koos kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamisega. Kaebaja on teises, 18. juunil 2018

esitatud taotluses ja 27. juulil 2018 esitatud vaides taotlenud noa väljastamist koos taotlusega

muuta noa väljastamist keelavat Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49. Tartu Vangla on

7. augusti 2018. a vaideotsusega nr 1-11/327-2 muutnud senist argumentatsiooni ja sedastanud,

et noa väljastamisest keeldumine ei ole seotud kodukorra punktiga 7.1.49 vaid lähtub hoopis

VSkE § 641 punktist 1. Kaebaja ei nõudnud 5. septembril 2018 halduskohtule esitatud kaebuses

Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 muutmist, mida halduskohus tõlgendas kaebaja soovina

kodukorda kohtus mitte vaidlustada. Samas pidas halduskohus just kodukorra punkti 7.1.49 noa

väljastamisest keeldumise õigeks aluseks.

18. Halduskohtul tulnuks HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 tulenevast uurimis- ja selgitamispõhimõttest

kaebajat teavitada, et kohustamiskaebus noa väljastamiseks saab olla tõhus üksnes koos

tühistamiskaebusega kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks ning anda kaebajale võimalus

kaebust täpsustada. Kaebajale ei saanud kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamise vajadus olla

ilmselge olukorras, kus Tartu Vangla 7. augusti 2018. a vaideotsusega nr 1-11/327-2 lahendas

vaide muutes oma senist argumentatsiooni ja sedastas, et noa väljastamisest keeldutakse

VSkE § 641 punktist 1 lähtudes.

19. Kaebaja soovib kätte saada postiga saadetud plastist nuga, et seda kasutada isiklikuks

otstarbeks. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 tulenevast tuleb kinnipeetava inimväärikust

austava kohtlemise nõudest lähtudes võimaldada kinnipeetavale isiklikuks otstarbeks

mingisuguse noa kasutamist. See ei tähenda aga, et vangla ei saaks seda õigust vajadusel piirata.

Kaebajal on kodukorra punkti 7.1.49 järgi võimalus kasutada soovitud noa asemel ühekordseid

plastnuge, mida on võimalik soetada vangla kauplusest. Ringkonnakohus hindab kaitstava

õiguse riive väheintensiivseks, sest vangla pakub vajalike isiklike toimingute tegemiseks

alternatiivset lahendust ja sellest tulenevalt on rahuldatud kinnipeetava vajadus nuga isiklikuks

otstarbeks kasutada.

20. Ringkonnakohtu hinnangul puuduks kaebajal reaalne võimalus kohtumenetluse tagajärjel

soovitud plastist nuga kätte saada ka olukorras, kus kohustamiskaebus oleks esitatud koos

tühistamiskaebusega. Vangla kodukord on antud kehtivast õigusest tuleneva volituse alusel

pädeva isiku poolt. Kodukorra seletuskirjast nähtub, et piirangud kodukorras on kehtestatud

kaalutledes. Vangla kodukorra sätte tühistamine kohtumenetluses on võimalik, kuid see peab

olema mõjuvalt põhjendatud. Kodukorda ei muudeta pelgalt lähtudes kinnipeetava soovist

saada kambrisse temale sobivamaid ja mugavamaid asju. Seetõttu hindab ringkonnakohus

kaebuse rahuldamise võimaluse ebatõenäoliseks.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada selle esitajale HKMS § 121 lg 2

p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega Tartu Vangla direktori tegevuse

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lubamatusest (halduskohtu otsuse p 4 ja 5) ja kaebajale

riigi õigusabi andmise taotluse rahuldamata jätmisest (halduskohtu otsuse p 1). Neid seisukohti

ei korrata tulenevalt HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4.

23. Eelnevat arvestades tagastab ringkonnakohus J. Kolesnikovi määruskaebuse riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise osas ja jätab rahuldamata määruskaebuse kaebuse tagastamise

osas, muutes kaebuse tagastamise alust ja kohtu põhjendusi vastavalt käesolevas määruses

toodud põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/