1-18-9131/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-9131

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-9131 (kohtueelses menetluses 18230200470) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kriminaalasi E.D

424 lg 2 süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Prokurör abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav

E.D , isikukood:

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene

keel, valdab eesti keelt; haridus: keskeriharidus, Xxxx

AS, elukoht: xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Pilt (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kohus otsustas: KrMS § 238 lg 1 p 4

1. Tunnistada E.D (i.k. XXX 2

) KarS § 424 lg

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada E.D’le mõistetavat karistust 1/3

võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS , suurendades

§ 65 lg 2 kohaselt mõista E.D’le liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud vangistust) Harju Maakohtu

21.09.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8807 mõistetud karistuse

ärakandmata osa (2 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

4. -le 69 asendada Vastavalt KarS § E.D’le mõistetud 8 (kaheksa)

kuud vangistust ehk 240 (kakssada nelikümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes

asendatud karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd.

1-18-9131 2 (3)

5. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast.

6. Võttes aluseks KarS § 69 lg 4 on E.D kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territoo

riumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada E.D’t käitumiskontrolli ajal:

 mitte tarvitama alkoholi ning

 osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.D ’lt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks .

9. -de 3, E.D KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista ’lt välja riigituludesse menetluskuludena:

 joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot;

 m 120 eurot; ääratud kaitsja tasu kokku summas

 sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 914 eurot.

10. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb E.D ’l tasuda menetluskulud kokku summas 914 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank

ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „Menetluskulud 99918700068461 kriminaalasjas nr 1-18-9131

“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

1-18-9131 3 (3)

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 21.01.2019. a kell 16:00. Otsusele võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumene

tluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 21.01.2019. a kell 16:00. Määruskaebus menetluskulude osas

tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS E.D, olles karistatud 21.09.2017 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, uuesti st korduvalt juhtis tahtlikult 20.06.2018 kella 23.23 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sõpruse

pst 201/203 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti 863T kohaselt esines E.D alkoholijoove ning tal tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,30 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1

/alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega E.D mis on pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)