2-17-2509/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-2509

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-2509 Kohtuasi XX hagi YY vastu 20 293 euro 23 sendi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. mai 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsiooni- menetluses Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kohtuistungi toimumise aeg 18. detsember 2018 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Kostja lepinguline esindaja Sergei Postnikov Menetlustaotlus Kompromissi kinnitamise taotlus

RESOLUTSIOON: 1. Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-17-2509 järgmistel tingimustel: 1.1. YY kohustub tasuma XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) hiljemalt 1. märtsil 2019 15 000 eurot. Juhul kui YY ei tasu võlga hiljemalt 1. märtsil 2019, kohustub ta tasuma XX-le põhivõlana 16 500 eurot, millele lisandub alates 2. märtsist 2019 seadusjärgses määras viivis. 1.2. Pooled kinnitavad, et punktis 1.1 nimetatud kohustuse täitmise järel ei ole neil teineteise vastu rohkem nõudeid Tallinnas XXX asuvast korterist ja praegusest tsiviilasjast tulenevalt.

2-17-2509

2

2. Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-2509 ja lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. 4. Tagastada YY-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (450 eurot) ja kanda see YY pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Asjaolud ja menetluse senine käik

1. XX (hageja) esitas 16. veebruaril 2017 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 20 293 euro 23 senti ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni põhivõlalt seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2010. a suulise laenulepingu, mille aluse kandis hageja kostja pangakontole iga kuu rahasumma, mis vastas ligikaudu laenu tagasimaksete suurusele, mida kostja tasus XXX (registriosa nr XXXXXXXX) korteriomandi (korter) ostmiseks võetud laenu tagasimaksetena Swedbank AS-ile. 13. juulil 2016 allkirjastas kostja võlakirja, milles tunnistas võlga ja kohustus hagejale tagastama hiljemalt 1. detsembril 2016 kõik ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 17. juunini 2016 tasutud korteriliisingu maksed. Võlg on tasumata.

2. Harju Maakohus rahuldas 22. mai 2018. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 293 eurot 73 senti, viivise 2050 eurot 45 senti ning alates 23. maist 2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4974 eurot 80 senti.

2-17-2509

3

3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

4. Ringkonnakohtu 18. detsembri 2018. a kohtuistungil olid pooled nõus lahendama vaidluse kokkuleppel ja palusid kinnitada kompromissikokkuleppe järgmistel tingimustel: Kostja kohustub tasuma hageja pangakontole nr XXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 1. märtsil 2019 15 000 eurot. Juhul kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 1. märtsil 2019, kohustub ta tasuma hagejale põhivõlana 16 500 eurot, millele lisandub alates 2. märtsist 2019 seadusjärgses määras viivis. Pooled kinnitavad, et nimetatud kohustuse täitmise järel ei ole neil teineteise vastu rohkem nõudeid XXX asuvast korterist ja praegusest tsiviilasjast tulenevalt.

Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasjas 2-17-2509 tekkinud menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Lisaks on pooled kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani ja kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kostja palub tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (450 eurot).

Kohtumääruse põhjendused 5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

7. Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 17. juunini 2016 korteriomandiga seoses tehtud maksed, mille kohta oli kostja andnud hagejale ka 13. juulil 2016 võlatunnistuse. Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale nõutud summa asemel 15 000 eurot hiljemalt 1. märtsil 2019 ning kui kostja jätab selle kohustuse täitmata, on põhivõlg suurem (16 500 eurot) ning kostja kohustub viivitamise tõttu tasuma ka seadusjärgses määras viivist. Seega kujundasid pooled omavahelised võlasuhted kokkuleppel ümber.

8. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Hageja lepingulisel esindajal vandeadvokaadil Daniil

2-17-2509

4

Savitskil ja kostja lepingulisel esindajal Sergei Postnikovil on volitus sõlmida hageja ja kostja nimel ülalmärgitud sisuga kompromissikokkulepe. Seetõttu tuleb kompromissikokkulepe kinnitada.

9. Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (450), tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada. Arvestades seda, et suurema osa riigilõivust tasus kostja isiklikult, tagastab ringkonnakohus riigilõivu kostjale.

10. Pooled leppisid kokku, et kannavad tsiviilasja nr 2-17-2509 menetlemisega seotud menetluskulud ise ning lühendavad TsMS § 661 lg 4 järgi määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Kaija Kaijanen Indrek Soots