3-18-2001/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme

ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2001

Haldusasi

X OÜ ja YY kaebused Maksu- ja Tolliameti

31.08.2018

maksuotsuse

nr 12.2-3/043197-6

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X OÜ ja YY

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.11.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ ja YY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X OÜ ja YY määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada X OÜ ja YY määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 22.11.2018

määrus haldusasjas nr 3-18-2001 ning saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 31.08.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043197-6 X

OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonides näidatud maksusummat 326,32 euro võrra ning

tühistas töötamise registris vormistatud registrikande nr 1556055 X OÜ juhatuse liikme YY

töötamise kohta X OÜ-s. Maksuhaldur leidis, et kontrollimenetluses tuvastatud asjaolude

kohaselt ei olnud X OÜ 01.06.2016 kuni 02.03.2018 YY-le tööd võimaldavaks isikuks, mistõttu

on töötamise registris 03.07.2016 vormistatud registrikanne YY töötamise kohta X OÜ-s

ebaõige ja äriühing on esitanud valeandmeid. Äriühingul on puudunud reaalne

majandustegevus, YY-le väidetavalt väljamaksete tegemine ei ole leidnud tõendamist ning YY

on saanud alusetult riigilt hüvitisi suuremas summas, kui tal on selleks seaduse järgi õigus.

2. YY esitas 19.10.2018 Tallinna Halduskohtule e-kirja, mille manuses sisaldus nii eraisikust

YY kaebus kui ka X OÜ kaebus MTA 31.08.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043197-6

3-18-2001

2(4)

tühistamiseks. Nimetatud e-kirjas palus YY määrata talle menetluse ajaks dokumentide

koostamiseks advokaat.

3. Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2018 määrusega kaebuse käiguta ning palus kõrvaldada

kaebuses esinevad puudused 15 päeva jooksul määruse saamisest.

Määruse kohaselt ei saa YY olla kaebajaks, sest YY ei ole maksuotsuse adressaat. Kuigi otsus

puudutab YY õigusi, tuleks ta kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Kaebus on allkirjastamata

ning kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu 15 eurot. Riigi õigusabi taotluse saab juriidiline isik

esitada üksnes juhul, kui ta vastab HKMS § 113 lg-s 1 sätestatud tingimustele.

4. YY esitas 06.11.2018 kohtule edastatud e-kirjas taotluse tema vabastamiseks kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest või selle tasumise ajatamiseks 12 kuuks põhjusel, et ta on osalise

töövõimega ja tervislikel põhjustel töötu. Samas kirjas kinnitas YY Tallinna Halduskohtu

25.10.2018 määruse kättesaamist.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 22.11.2018 määrusega X OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel ning YY kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 alusel. Sama määrusega jättis

halduskohus rahuldamata X OÜ ja YY menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks ja

riigilõivust vabastamiseks.

Kaebaja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 21.11.2018, kõrvaldanud Tallinna Halduskohtu

25.10.2018 määruses osutatud puudusi. Suurimaks puuduseks on see, et kaebus on

allkirjastamata (HKMS § 54 p 7). Samuti on kaebus esitatud elektronposti teel, mitte e-toimiku

vahendusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 6, justiitsministri 28.12.2005

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ (määrus nr 59) § 203 lg 1 p 2). Allkirjaga

on varustamata ka YY 06.11.2018 taotlus. Kuna sellisel viisil esitatud kaebuse puhul ei ole

võimalik tuvastada esitaja isikusamasust, ei saa kaebust menetleda. Kaebuse allkirjastamiseks

ei ole vajalik juriidiliste teadmiste olemasolu. YY kaebus tuleb tagastada ka HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel, sest YY-l puudub maksuotsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Vaidlustatud

maksuotsuse adressaat on X OÜ, mitte YY, mistõttu ei puuduta maksuotsus otseselt YY õigusi

ega kohustusi. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jäävad rahuldamata taotlused riigilõivust

vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. YY ja X OÜ paluvad 28.11.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

22.11.2018 määrus. Määruskaebuses paluvad kaebajad määrata neile riigi õigusabi dokumendi

õigeks koostamiseks.

YY allkirjastas talle teadaolevalt kaebuse enne selle kohtule esitamist ega oska selgitada, miks

dokumendil allkiri puudub. Võimalik, et esines mõni tehniline rike. Kaebuse käiguta jätmise

määrusest ei saanud YY aru, et ta peab avalduse digitaalselt allkirjastama. Samuti esitas ta

kohtule 06.11.2018 avalduse õigusabi saamiseks, kuna ei oska dokumente koostada. Avaldused

on koostatud nii YY kui ka X OÜ nimel, sest maksuotsus puudutab nii äriühingu kui ka YY

õigusi. Kohus ei abistanud kaebajaid dokumentide koostamisel.

7. YY esitas 04.12.2018 halduskohtule taotluse väljastada talle vastav blankett, et ta saaks

taotleda äriühingu nimel riigilõivu tasumisest vabastamist või selle ajatamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

3-18-2001

3(4)

9. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

11. Halduskohus on tagastanud kaebuse(d) ennekõike põhjusel, et need on allkirjastamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebus(t)e tagastamine õiguspärane. Menetlusosalise poolt

kohtule esitatavas avalduses (sh kaebuses) peab sisalduma menetlusosalise või tema esindaja

allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist

võimaldav tunnus (HKMS § 38 lg 8, § 54 p 7 ja TsMS § 336). Allkirjastamine on seega vajalik

isikusamasuse kontrollimiseks, s.o selleks, et kohus saaks veenduda, et avalduse on kohtule

esitanud selles märgitud isik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et YY on esitanud halduskohtule

19.10.2018 e-kirja (nimega „haldusakti avaldus“), mille manuses on neli dokumenti ja üks

digitaalselt allkirjastatud konteiner (nimega „20180831_kaaskiri X OÜ maksuotsuse

edastamiseks YY.bdoc“). Digikonteiner sisaldab sama nelja dokumenti, mis on lisatud

manusena e-kirjale. Need neli dokumenti on MTA 31.08.2018 kaaskiri MTA 31.08.2018

maksuotsuse edastamiseks YY-le, MTA 31.08.2018 maksuotsus, YY kaebus (nimega

„googenart-eraisikuavaldus.odt“) ja X OÜ kaebus („GOOGENART-VASTULAUSE.odt“).

Digikonteineri on allkirjastanud YY. Seega ei olnud põhjust kahelda kaebaja või tema

seadusliku esindaja isikusamasuses ning kaebust ei saanud tagastada § 121 lg 1 p 2 alusel.

12. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et YY-l puudub ilmselgelt kaebeõigus

MTA 31.08.2018 maksuotsuse vaidlustamiseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda

halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Kohtus kaitstavateks õigusteks ja vabadusteks on kõik

isiku subjektiivsed avalikud õigused – põhiõigused ja -vabadused, seadustest, muudest

õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused. Seega on

kaebeõiguse eelduseks isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt nt Riigikohtu

12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Vaidlustatud maksuotsusega on vähendatud eraisikust

YY väidetava töötamise alusel deklareeritud tööjõumakse ning tühistatud töötamise registris

vormistatud registrikanne tema töötamise kohta X OÜ-s. Töötamise registris tehtud kanne

omab õiguslikku tähendust isiku mitmete subjektiivsete avalike õiguste teostamisel. Näiteks

sõltub isiku kohta töötamise registrisse tehtud kandest isikul kindlustuskaitse olemasolu

(ravikindlustuse seaduse § 6 lg 1, § 19 lg 11), samuti võetakse töötamisregistri kandeid arvesse

töötutoetuse maksmisel (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lg-d 1, 3 ja 31). Seega

puudutab maksuotsus ka YY õigusi ning tema kaebeõigust selle vaidlustamiseks ei saa

ilmselgelt välistada.

13. Kuna halduskohus on kaebused ebaõigesti tagastanud, on alusetult jäetud rahuldamata ka

X OÜ ja YY menetlusabi taotlused.

14. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks tõlgendada määruskaebuses esitatud riigi õigusabi

taotlust selliselt, et see oleks esitatud ringkonnakohtule määruskaebemenetluses riigi õigusabi

saamiseks. Määruskaebusest saab selgelt järeldada, et YY soovib riigi õigusabi võimaldamist

temale ja tema juhitavale äriühingule MTA 31.08.2018 maksuotsuse vaidlustamiseks esitatud

kaebuse menetluses. Nende taotluste kohta tuleb võtta seisukoht halduskohtul.

15. Ringkonnakohus selgitab vaid, et YY esitatud avaldustest nähtuvalt soovib ta nii endale kui

ka X OÜ-le menetlusabi andmist, täpsemalt kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamist (HKMS § 110 lg 1 p 1) ning riigi õigusabi korras esindaja määramist (HKMS §

110 lg 1 p 3). Füüsilise ja juriidilise isiku menetlusabi taotluse vormid ning riigi õigusabi

taotluse

näidisvorm

on

kättesaadavad

kohtute

veebilehel

(https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigipoolne-menetlusabi;

https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-

3-18-2001

4(4)

oigusabi). Asja materjalidest nähtub, et YY ei ole esitanud kohtule andmeid X OÜ majandusliku

seisu kohta. Selleks sobivad nt pangakonto(de) väljavõtted, aktuaalne bilanss, kassas oleva

sularaha seisu tõendav dokument vms. Samuti tuleks kohtule selgitada ja tõendada, et riigilõivu

ei ole võimalik tasuda äriühingu realiseeritava vara arvelt ning riigilõivu ei saa tasuda ka asja

vastu varalist huvi omavad muud isikud (eelkõige osanik, vt Riigikohtu 16.02.2017 määrus nr

3-3-1-91-16). Ringkonnakohus märgib ka, et menetlusabi andmine äriühingule on väga

erandlik (vt HKMS § 113).

16. Eelnevalt esitatud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tallinna

Halduskohtu 22.11.2018 määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)