Legislator Case Law & Legislation
1-05-1048/4 AI generated

1-05-1048/4 · 1-05-1048/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-05-1048/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-05-1048 (täiteasja nr 170/2006/1387) Kohtulahend Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2006 otsus S.P karistamises KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmis...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-05-1048/4

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-05-1048 (täiteasja nr 170/2006/1387) Kohtulahend Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2006 otsus S.P karistamises KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna S.P (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxxx Avalduse ese aegumise kohaldamine Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Rahuldada S.P avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu 24.

jaanuari 2006 otsuse täitmine S.P-lt mõistetud tasumata menetluskuludes 4810.15 krooni aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 rahuldamisel rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud S.P on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2006 otsusega ja karistatud

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

S.P on esitanud 14. oktoobril 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 17. aprillil 2006. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 6682.15 krooni.

2

Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: täitemenetlus on alustatud 17.04.2006 täiteasjas nr 170/2006/1387. Täitemenetluse algatamise

aluseks on Tartu Maakohtu 24.01.2006a otsus nr 1-05-1048, nõude sisu ja suurus on

menetluskulud 6682.15 krooni (sundraha 4500.00 krooni; kaitsjatasu 716.85 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 1465.30krooni). 21.07.2006a on sissenõue pööratud võlgniku

sissetulekule töötasust ning 16.01.2008 on sissenõue pööratud võlgniku pangakontodele ja

sissetulekule töötasust. Võlgnik ei oma kinnisvara, tema nimele pole registreeritud sõidukeid.

Seisuga 30.10.2009 puudub Maksu-ja Tolliameti andmetel sissetulek, millest oleks võimalik

kinnipidamisi teostada. Käesolevaks ajaks on nõudest rahuldamata 4810.15 krooni.

Asenduskaristuse kohaldamiseks pole esitatud kohtule avaldust, kuna otsusega väljamõistetud menetluskulude puhul pole tegemist karistuslike meetmetega ning asenduskaristust ei kohaldata. Kohtutäiturile pole teada KarS § 82 lõige 2 punktides 1-4 toodud asjaolusid, mille tõttu otsuse täitmise aegumine võis olla peatunud.

2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli koh- tusse kutsumata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud (KarS) §-s karistusseadustiku 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1).

KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.

TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja

kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud.

Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur

on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes.

Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust

(süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud

õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel

soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on

seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

S.P on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2006 otsuse täitmine S.P-lt mõistetud tasumata menetluskuludes 4810.15 krooni aegunuks.

3

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Kalev Kuningas

Kohtunik