2-18-13366/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-18-13366/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13366 Tsiviilasi K K O hagi O O vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K O (isikukood xxx, e-post: x) Kostja O O (isikukood x), lepinguline esindaja Õnneli Matt (e-post: x) Menetlusosaliste ärakuulamine 2.11.2018
RESOLUTSIOON
1. Lahutada K K –O ja O O abielu, mis on registreeritud 18. juunil 2010. a.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, eposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).
Hageja nõue ja põhjendused
2-18-13366
2 K K O esitas 7.09.2018 hagiavalduse O O vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled elanud eraldi 2,5 aastat alates veebruarist 2016. Käesolevaks hetkeks on poolte vahelised abielulised suhted lõppenud. Abielu taastada ei ole võimalik. Pooltel on 2 ühist alaealist lapsi. Hageja jäi hagi juurde ka 20.11.2018 menetluse taastamise avalduses ning palus abielu lahutada. Hageja on nõus Eesti õiguse kohaldamisega.
Kostja vastus
Kostja kinnitas esindaja vahendusel 17.12.2018, et soovib abielu lahutada. Kostja on nõus Eesti õiguse kohaldamisega.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
Kohus peatas 05.11.2018 määrusega menetluse seoses võimaliku leppimisega. Kohus uuendas menetluse 19.12.2018 määrusega.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Poolte abielu sõlmiti 18.06.2010 (andmed Rahvastikuregistrist). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega.
Mõlemad pooled on nõus, et abielu lahutamisele kohaldub Eesti õigus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud ning leppimiseks võimalust nad ei näe. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik