2-18-16959/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

19. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-16959

I P hagi A P vastu abielu lahutamise nõudes

Hageja I P (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX

Kostja A P (isikukood XXX, elukoht XXX)

19.12.2018 kohtuistung

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada I P ja A P abielu, mis on registreeritud 04.06.1983 Tallinna

Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XX.

3. I P nimeks jääb pärast abielu lahutamist I P.

4. Kummagi poole kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. I P (hageja) esitas 11.11.2018 Harju Maakohtule hagi A P (kostja). Hagiavalduse kohaselt on

hageja juba 2017. aastal soovinud abielu lahutada kohtu kaudu, kuid palus menetluse

lõpetada ning andis kostjale veel viimase võimaluse. Kostja rikkus kokkuleppeid. Kostja ei

tööta ja pidevalt tarbib alkoholi.

2. 19.12.2018 toimunud kohtuistungil hageja selgitas, et on kostjaga elanud 35 aastat. Umbes 5

aastat tagasi on abielulised suhted lõppenud, abikaasad elavad eraldi tubades, hageja uks on

lukustatav. Kostja on menetluse dokumendid kätte saanud ja teatas hagejale, et ei tule

kohtuistungile. Hageja palub abielu lahutada, see on kaalutletud otsus.

Hageja soovib perenime samaks jätta.

3. Kostja 07.12.2018 toimunud kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 346 lg-st 2 hageja

19.12.2018 kohtus isiklikult ära. Kostja ei ilmunud 19.12.2018 kohtuistungile.

Menetlusdokumendid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmisega tema

rahvastikuregistri järgsele aadressile XXX pärast seda, kui kohtule tagastati eelnevalt samale

aadressile saadetud dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Hageja väitel kostja elab

nimetatud aadressil. Lisaks on kohtute infosüsteemi andmetel kostjale 03.03.2018

toimetatud samal aadressil isiklikult kätte menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr

2-17-13572 (varasem menetlus samade poolte vahel abielu lahutamise nõudes).

6. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus

lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse

tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja

põlvnemisasja. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks

olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Kostja ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid. Kohus tuvastas, et poolte abielu on

sõlmitud 04.06.1983 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja väitel on abielulised suhted

lõppenud umbes 5 aastat tagasi, abikaasad elavad eraldi tubades. Hageja on juba andnud

kostjale võimaluse abielu säilitada, kuid see on hageja sõnul ebaõnnestunud ning hageja jääb

abielu lahutamise nõude juurde. Kohus leiab, et abielu säilitamine ei ole võimalik ilma

mõlema poole vastava tahteta. Kostjale olid kohtu dokumendid kätte toimetatud ja ta oli

teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kui kostja ei ilmunud kohtuistungile ega ole kohtult

taotlenud pooltele leppimisaja andmist. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte

abielu lahutada.

9. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik