Legislator Case Law & Legislation
2-16-16165/60 AI generated

2-16-16165/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-16165/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-16-16165 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16165 Tsiviilasi Merle Kivioja hagi Andri Kivioja vastu ühisvara jagamise ja eluruumi kasutamise korra kindlaksmääramise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esind...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-16-16165

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16165 Tsiviilasi Merle Kivioja hagi Andri Kivioja vastu ühisvara jagamise ja eluruumi kasutamise korra kindlaksmääramise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Merle Kivioja (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, e-post: turuoigus@gmail.com) Kostja Andri Kivioja (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja v.adv Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: rait.sarjas@namm.ee) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas: 1.1. Andri Kivioja ja Merle Kivioja on kokku leppinud ühisvara jagamises järgnevalt: - Sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX jääb Merle Kivioja ainuomandisse; - Mootorpaat Viggen XXX koos isevalmistatud haagisega registrimärgiga XXX jääb Andri Kivioja ainuomandisse; - OÜ Kivioja Grupp, registrikood 11497133, registrijärgne aadress Pärna allee 48, Tila küla, Tartu vald, 60532, Tartu maakond, osa jääb Andri Kivioja ainuomandisse. Andri Kivioja tasub enamsaadud ühisvara arvelt Merle Kiviojale hüvitist summas 1 000 (üks tuhat eurot); - Laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustust Swedbank AS-i eest jääb Andri Kivioja kanda. Merle Kivioja annab nõusoleku jääda kaaslaenusaajaks kuni lepingu täitmiseni, ent ei oma mingit kohustust laenu teenindada. 1.2. XXX kinnistu (registriosa nr XXX, aadress XXX Tartu vald, Tartu Maakond) osas on pooled kokku leppinud, et kinnistu väärtusest Merle Kivioja ühisvarasse kuuluva osa väärtuseks loevad pooled 42 000 (nelikümmend kaks tuhat) eurot. 1.3. Pooled on kokku leppinud, et Andri Kivioja tasub Merle Kiviojale kokku hüvitist summas 43 000 eurot. Kompromissi sõlmimisele eelnevalt on Andri Kivioja nimetatud summa 17.12.2018 üle kandnud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Vastav kinnitus on edastatud Merle Kiviojale. Summa 43 000 eurot makstakse Rahandusministeeriumi poolt välja Andri Kivioja poolt 17.12.2018 Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 kantud „2-16-16165 tagatis“-e arvelt Merle Kivioja arveldusarvele nr XXX, Swedbank AS pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse

2

jõustumist hiljemalt kahe pangapäeva jooksul. Andri Kivioja annab käesolevale kompromisslepingule allakirjutamisega nõusoleku eelnimetatud tagatise väljamaksmiseks Merle Kiviojale. 1.4. Pooled kinnitavad, et Merle Kiviojal on ära viinud XXX kinnistul asuva vitriinkapi. Muu poolte ühisvaraks olev kodune vara on esemeliselt jaganud ning koduseks varaks oleva vallasvara osas pooltel üksteise vastu mistahes nõudeid ei ole. 1.5. Merle Kivioja kinnitab, et sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga XXX ei kuulu ühisvarasse. 1.6. Kompromissilepingu sõlmimisega kinnitavad pooled, et neil puuduvad kompromissilepingu nõuetekohase täitmise järgselt üksteise vastu mistahes vaidluse esemega (ühisvara jagamisega, elukohaga) seotud nõuded. 1.7. Juhul kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust. 2. Kanda määruse p-s 1.3. nimetatud rahasumma määruse jõustumisel Merle Kivioja arveldusarvele nr XXX. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-16165. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5. Vabastada Merle Kivioja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 6. Jätta Merle Kivioja taotlus poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 7. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud ühe päevani määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Merle Kivioja (hageja) hagi Andri Kivioja (kostja) vastu ühisvara jagamise ja eluruumi kasutamise korra kindlaksmääramise nõudes. 18.12.2018 edastas kostja esindaja kohtule poolte kompromissilepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

3

Andri Kivioja on tasunud 17.12.2018 kompromissi kohaselt Merle Kiviojale maksmisele kuuluva hüvitise summas 43 000 eurot kohtu deposiiti. Vastavalt kompromissilepingule kannab kohus määruse jõustumisel nimetatud summa Merle Kivioja arveldusarvele nr XXX. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. 18.11.2016 määrusega kohus rahuldas Merle Kivioja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta hagiavalduses esitatud nõuetelt riigilõivu 600 euro tasumisest 500 euro ulatuses. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 kui hageja sai menetlusabi kandmisel menetlusabi, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades et pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Merle Kivioja on kahe osamaksega 6.01.2017 ja 16.02.2017 tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 50 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Arvestades et hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud enam kui pooles ulatuses ning kohus vabastas ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, ei pea kohus poole tasutud riigilõivu tagastamist põhjendatuks. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise aega lühendanud ühele päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik