1-17-6023/57 · 1-17-6023/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6023 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 20 novembri

2018. a määrus, millega jäeti (isikukood E.T

XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.T kaitsja Rainer Objartel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2018. a määrus muutmata ja E.T kaitsja Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 otsusega tunnistati E.T süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati E.T

eelvangistuses viibitud aeg 5.-7. märts 2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning E.T

kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E.T-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20. juuli 2016 otsusega nr 1-16-4171 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti E.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KrMS §

414 lg 2 kohaselt arvestati karistuse kandmise aja algust päevast, millal E.T saabus vanglasse vangistust kandma. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 27. novembri 2017 määrusega. Käesoleval ajal kannab E.T karistust Tartu Vanglas ja tema karistusaja algus on 8. jaanuar 2018 ja lõpp 3. juuli 2020.

2

2. Tartu Maakohtu 20. novembri 2018. a määrusega jäeti E.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1 Maakohus leidis, et formaalsed eeldused E.T vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on küll täidetud, kuid süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda teda praegusel ajal vabastada. E.T on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise

eest. Olles Tartu Maakohtu 27. aprilli 2011otsusega karistatud KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega KarS § 74 sätete alusel, pani E.T katseajal toime uue kuriteo. Teda karistati Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsusega KarS § 424 järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid E.T pani üldkasuliku töö tegemise ajal taaskord toime uue kuriteo. Teda karistati Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2013

otsusega kohtuotsuste kogumis reaalse vangistusega. E.T vabanes karistuse kandmiselt 2014 sügisel. Mõnda aega ( 2015 aasta vältel) suutis E.T käituda õiguskuulekalt. Tartu Maakohtu 20. juuli 2016 otsusega karistati E.T KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega KarS § 74 sätete alusel. E.T pani katseajal taaskord toime uue kuriteo KarS § 424 järgi ning Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 otsusega karistati teda kohtuotsuste kogumis reaalse

vangistusega. Peale selle pani ta 2016 toime kaks väärtegu, mis samuti olid seotud mootorsõiduki juhtimisega alkoholi tarvitanuna ( LS § 224). Kohus rõhutas ka asjaolu, et lisaks sellele, et E.T pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus ta korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, tarvitades katseajal alkoholi, mis tal Tartu Maakohtu 20. juuli 2016 otsusega oli keelatud. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste eest pikendati E.T

katseaega ja 26. märtsi 2017 määrusega pandi talle täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile.

2.2 Kohus leidis, et kuigi E.T puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning ta osaleb vangla majandustöödel ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, ei kaalu need positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Kohtu arvates

on E.T puhul uue kuriteo toimepanemise risk märkimisväärselt suur. Uute kuritegude

jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem isikute puhul, kes on varem juba korduvalt kuritegusid toime pannud. Kohus on korduvalt andnud E.T-le võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid E.T on seda kohtu usaldust kuritarvitanud. Selline E.T varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks määratava katseaja edukuse. E.T on samalaadsete süütegude toimepanemist jätkanud isegi peale seda, kui oli ära kandnud reaalse vangistuse. Arvestades E.T varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et see on juba avaldanud küllaldast mõju süüdimõistetule.

2.3 E.T kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta just nüüd teinud vajalikud järeldused, ta on teadvustanud endal alkoholiprobleemi olemasolu ega soovi vanaviisi jätkata, kuna on nüüd isa. Kohus leidis, et kuigi inimlikult on mõistetav perekonna vajadus E.T toe järele, ei ole

see aluseks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetaval oli ka

kuriteo toimepanemise ajal lähedaste toetus, tal oli töökoht ja kindel elukoht, kuid see ei

takistanud E.T alkoholi kuritarvitada ja kuritegu toime panna. Ka katkestas E.T programmis Kainem ja tervem Eesti osalemise ajal, mil ta oli peatselt sündivast lapsest kindlasti

juba teadlik. Selline käitumine teeb kaheldavaks, kas E.T on ka vaatamata lapse

olemasolule võimeline alluma kõigile temale pandavatele kohustustele, millised käitumiskontrolliga kaasnevad. Seda enam asjaolu valguses, et käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi on ta ka varem korduvalt rikkunud.

3

3. E.T kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist ja E.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

vabastamist.

3.1 Kinnipeetav E.T selgitas maakohtu istungil, et ta on käesoleva karistuse kandmise ajal muutunud ja senikantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta soovib peale karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest, hoiduda alkoholi tarvitamisest

ning elada edaspidi õiguskuulekalt. Vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi

“Eluviisitreening”, mis on pannud teda mõistma esinevaid riskitegureid. Kinnipeetaval on

püstitatud kinnipidamisasutuse väliseks eluks selged eesmärgid, kus ta elama hakkab, millega tegelema hakkab ja mida ta tulevikus saavutada soovib.

E.T on valmis vabanedes asuma sotsiaalprogrammi “Kainem ja tervem Eesti” ning

tegelema alkoholismivastase raviga, mille on nõus endale võtma kohustuseks tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Seega on E.T enda jaoks vangistuses püstitatud eesmärkide saavutamine reaalne, kuivõrd tal oleks kriminaalhooldaja tugi ning lähedaste tugi ja toetus seatud eesmärkide saavutamisel ning eneses motivatsioon elada õiguskuulekalt.

Kaitsja arvates on maakohus viidatud positiivsed ajaolud jätnud piisava tähelepanuta ja tõlgendanud süüdimõistetu kahjuks.

3.2 Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on läbinud temale individuaalses

täitmiskavas ettenähtud tegevused (osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening) ning kinnipidamisasutuses ootab E.T hetkel üleviimist avavanglasse. Seega nähtub eeltoodust, et kinnipeetava riskivaldkondadega on tegeletud ning kinnipeetav on olnud ise motiveeritud nendega tegelema ning soovib tegeleda nendega ka edaspidi.

3.3 Määruskaebuse esitaja leiab, et E.T kuriteo toimepanemise soodustegur - alkohol on maandatav, kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli ajaks pandavate kohustustega asuda

tööle vanglast vabanemise järgselt 14 päeva jooksul; mitte tarvitada alkoholi; osaleda

riskivaldkonda käsitlevas sotsiaalprogrammis “Kainem ja tervem Eesti” ja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud.

3.4 Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada tema käitumist karistuse kandmise ajal. E.T puuduvad distsiplinaarkaristused.

Vangla iseloomustab E.T positiivselt ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust

hinnatakse keskmisest madalamaks 36%, mistõttu Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad E.T

tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohus on viidatud asjaolu küsimuse lahendamisel jätnud arvestamata.

4. Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2018. a määrusega määrati E.T kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ning

taotluste esitamiseks aega kuni 14. detsembrini 2018. Nimetatud kuupäevaks täiendavaid seisukohti ringkonnakohtule ei esitatud.

4.1 13. detsembril 2018 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus E.T kirjalik seisukoht.

4.2 Kirjalikus seisukohas avaldab E.T , et maakohus on oma määruse tegemisel

arvestanud vaid tema eelnevat elukäiku. Maakohus ei ole arvestanud, et ta on oma alkoholiprobleemidele otsinud abi ning programmi Tervem ja kainem Eesti katkestas ta vaid

4

seetõttu, et tema õlul lasus perekonna materiaalne heaolu. E.T soovib osaleda lapse kasvatamisel ja aidata elukaaslast rahaliselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.

6. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku

elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

7. Erinevalt süüdimõistetust on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole KarS § 76 lg 4 alusel kaalutlusotsust langetades eksinud ning kohtumääruse põhjendused on selged ja ammendavad. Määruskaebuses esitatud ja kirjalikes seisukohtades avaldatud E.T seisukohad ei veena ringkonnakohut, et seni kantud karistusaeg oleks olnud piisav, mõjutamaks E.T edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et ehkki reaalses vangistuses viibib E.T teistkordselt, on teda kokku viiel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Järelikult ei ole varasemad karistused talle pikaajalist mõju avaldanud ning ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

8.

Esitatud kaebuses on veelkord välja toodud E.T positiivselt iseloomustavad asjaolud (millega kohus on juba kaalutlusotsustust tehes arvestanud) ning lubadus, et süüdlane

uusi kuritegusid edaspidi toime ei pane, sest on käesolevaks hetkeks saanud isaks.

Määruskaebuses esitatud lubadused ja kinnitused on E.T andnud ka maakohtu istungil (kohtuistungi protokoll, lk 20).

Hea käitumine vangistuses on kahtlemata positiivne, ent nagu maakohus ka märkis, ei saa süüdimõistetut siiski vabastada, sest isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. E.T senist elukäiku hinnates tuleb paratamatult nõustuda maakohtu seisukohaga, mille

kohaselt puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning

suunanud E.T õiguskuulekale teele. Seejuures on oluline silmas pidada, et E.T kuritegude oluliseks soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Siinjuures on oluline märkida, et kuigi E.T alustas osalemist programmis Kainem ja tervem Eesti, jättis ta selle pooleli. Kohtul puudub käesoleval hetkel veendumus, et praegusel ajal vabanedes ei kordaks E.T oma varasemaid vigu.

5

9. Kaitsja poolt tehtud viide uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsentidele, ei ole ringkonnakohtu arvates kinnipeetava vabastamise küsimuse lahendamisel aga arvestatav.

Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv

uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult

põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida

tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus