2-17-15905/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15905

Tsiviilasi

I.E hagi Eesti Vabariigi (Tallinna vangla kaudu) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

9000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

I.E apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): I.E (isikukood

XXX, viibimiskoht XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik

(Tallinna Vangla kaudu, registrikood 70001113, asukoht

Magasini 35, Tallinn 10138, e-post: XXX)

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15905

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 03.09.2018 otsus muutmata.

2. Jätta I.E apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus I.E kanda. Jätta kostjale hüvitavate

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna kostjal

menetluskulud puuduvad.

4. Välja mõista I.E-lt Eesti Vabariigi riigituludesse 500 eurot. Hagejal tuleb

nimetatud summa tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest,

tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. I.E (hageja) esitas hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 9 000 eurot.

2. Hageja märgib, et ta toodi kinnipeetavana Tallinna Vanglasse 24.08.2017 ning koheselt tabas

teda kubemetäide ja kirpude rünnak, mistõttu ta palus abi vangla meditsiiniosakonnalt. Hageja

väidab, et teda vaatas üle 2 arsti ja hagejale öeldi, et hagejal on toidumürgitus ja allergia ning

määrati ravi.

3. 01.09.2017. a pöördus hageja uuesti arsti poole, kuna tundis ennast sügelemise tõttu endiselt

väga halvasti. Seekord vaatas teda üle üks vanem arst ja leidis, et tõepoolest on tegemist kirpude

ja täidega ning määras selle vastu ravi, mis kestis kuni 11.09.2017. a.

4. Hageja leiab, et ajavahemikul 24.08.2017. a kuni 01.09.2017. a on talle vale ravi tõttu

põhjustatud jubedat piina, terve keha sügeles ja sügamisest tekkisid haavad, mis valutasid. Samuti

kaasnes sellega alandamine ja mõnitamine teiste vangide poolt kuna hageja pidi kandma paberist

riiete moodi asju.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

6. Hageja tervisekaardi kohaselt läbis hageja 24.08.2017. a Tallinna Vanglas esmase

meditsiinilise läbivaatuse ja kaebuseid lööbele või sügelusele ei olnud. Hageja viitas üksnes

psühhiaatrilistele probleemidele ja alkoholismile. Hageja pöördus seoses sügelusega esmakordselt

vangla arsti poole 30.08.2017. a ning samal vastuvõtul väitis hageja, et enne sügelust ei esinenud.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15905

Hagejale määrati ühekordseks raviks Tavegyl 1 mg ja registreeriti arsti vastuvõtule

01.septembriks 2017. a.

7. 01.09.2017. a toimunud arsti vastuvõtul väitis hageja, et tal on sügelised ja tuvastati

peeneteraline lööve üle keha. Arst määras talle viieks päevaks ravimi Aceterin 10 mg ning ta

suunati veel samal päeval erakorraliselt nahaarsti vastuvõtule. Nahaarst diagnoosis hagejal

allergilise kontaktdermatiidi, mille raviks määrati kolmeks päevaks ravim Prednisolon 50 mg, 14

päevaks ravim Aceterin 10 mg ja 14 päevaks ravim Advantan või Elocon. 01.09.2017. a

tervisekaardi kandest nähtub, et hageja avastas ise endal riidetäid ja kubemetäid. Talle anti

ravimiks Benzotal kreem. Samuti nähtuvad tervisekaardilt kanded seoses nahalööbe ja -

sügelusega 02.09.2017. a, 03.09.2017. a, 04.09.2017. a, 06.09.2017. a ja 07.09.2017. a.

8. Seega on kostja seisukohal, et hagejal ilmnesid viidatud nahaprobleemid tegelikult alles

30.08.2017. a ja tervisekaardist nähtuvalt sai ta ka koheselt arstiabi. Samuti ei ole tõendatud

hageja väide, et vangla arstid ravisid tal toidumürgitust, kuivõrd tervisekaardilt seda ei nähtu.

9. Hageja täiskasvanud inimesena pidi arvestama võimalusega, et naha pideval sügamisel võib

nahk kahjustuda. Hagejal oli võimalus ennast mitte sügada või vähemalt mitte nii intensiivselt, et

tekiksid verised haavad ja armid. Samas märgib kostja, et hageja tervisekaardilt ei nähtu kaebusi

selle kohta, et naha sügamise tagajärjel oleks talle nahakahjustusi tekkinud.

10. Vangla annab kinnipeetavale ühekordsed riided, kui isikul on mingid parasiidid ja isiku kõik

isiklikud riided viiakse kuumutusse (tõrjeks). Vastasel juhul ei ole isikul enne isiklike asjade

tagasi saamist midagi selga panna. Antud juhul ei ole fikseeritud, kui kaua hageja ühekordseid

riideid kandma pidi, kuid sellele vaatamata ei saa nende kandmist pidada alandamiseks.

11. Kostja on seisukohal, et on osutanud hagejale tervishoiuteenust seaduses nimetatud ulatuses ja

viisil, millest tulenevalt ei ole kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Hageja on

üksnes paljasõnaliselt kahju tekkimist väitnud, kuid ei ole mitte kuidagi tõendanud kostja

kohustuste rikkumist, süüd, põhjuslikku seost väidetava rikkumise ehk osutatud ravi ning hagejale

väidetavalt saabunud kahjulike tagajärgede vahel. Hageja ei ole välja toonud, milles talle

väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju seisneb.

Esimese astme kohtu otsus

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

13. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtul võimalik järeldada, et kostja oleks

tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise kohustust rikkunud. Kohus leiab, et kostja

poolt koostatud hageja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ei saa tuvastada, et tegemist oleks

ravi- või diagnoosiveaga.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellant seisukohal, et talle osutati vale ravi ning kuigi

teda tabas täide ja kirpude rünnak asuti teda ravima toiduallergia vastu. Hageja nõuab

ebaprofessionaalse arstiabi osutamise tõttu temale tekkinud mittevaralise kahju 9000 euro

hüvitamist.

Vastus apellatsioonkaebusele

16. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15905

18. Asja materjalidest nähtub, et :

- Hageja viibis perioodil 24.08.2017 kuni 01.09.2017 Tallinna Vanglas kinnipeetavana.

- Vanglasse saabumisel 24.08.2017 teostati hageja tervisekontroll.

- 30.08.2017 pöördus hageja vangla arsti poole kaevates sügelust kehal. Arst tuvastas, et

hageja ülakeha on täis tihedalt pisikesi punaseid täppe, täpiline sügelev lööve on ka säärtel.

Arst määras ravimiks 1 mg Tavegyli, mida kasutatakse allergiliste sümptomite

leevendamiseks, nahaarsti juurde pandi aeg kinni 01.09.2017

- 01.09.2017 tuvastati hagejal arsti poolt ajaliselt varem toimunud pöördumisel

kontaktdermatiit ja määrati sellele vastav ravi, kuid samal päeval tuvastati hagejal ka riide- ja

kubemetäid ning anti kaebuste leevendamiseks vastav ravim.

- 02.09.2017 ravi korrigeeriti.

- 03.09.2017 määrati sama ravi, mis 02.09.2017 lisaks täiendav ravim. Hageja nõudis

01.09.2017 määratud ravimit eelmiste asemel.

- Maakohtus ei vaidlustanud hageja seda, et alates 01.09.2017 sai ta õiget ravi (hagiavalduse

esimesel leheküljel ja 12.06.2018 menetlusdokumendi esimesel leheküljel avaldatu).

19. Arvestades asjaolu, et hageja väidete kohaselt määrati talle õige ravi 01.09.2017, tuli asjas

tuvastada, kas kostja rikkus enne hagejale 01.09.2017 ravi määramist tervishoiuteenuse

osutamisel tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu

arvamus, mille järgi on kostja poolt minetused tervishoiuteenuse osutamisel tõendamata, on

põhjendatud.

20. Hageja ei ole asjas väitnud, et kaebusega keha sügelemise kohta ja kehal asuva lööbega

pöördus ta tervishoiuteenuse osutaja poole varem, kui 30.08.2017. Seega tuvastas maakohus

õigesti, et tervishoiuteenuse osutamine on õigesti dokumenteeritud. Hagejal tuvastati täid

01.09.2017 ja määrati samal päeval ravi. See asjaolu, et tervishoiuteenuse osutaja ei

tuvastanud 30.08.2017 hagejal täisid, kostjale ette heita ei saa. Kuna 30.08.2017 hageja

kaebuste põhjust ei suudetud tuvastada, suunati hageja erakorraliselt 01.09.2017 nahaarsti

vastuvõtule. 01.09.2017 leiti algselt, et hagejal esineva lööbe põhjus on kontaktdermatiit,

samal päeval pärast hagejal täide avastamist korrigeeriti diagnoosi ning täiendati ka määratud

ravi. Seejuures on tõendamata asjaolu, et hagejale diagnoosina kontaktdermatiidi

diagnoosimine oleks olnud vale.

21. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on analüüsinud poolte väiteid

ja esitatud tõendeid seoses piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega,

miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid

seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada

materiaalõigust teisiti, anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega

asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.

Menetluskulude jaotus

22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud hageja kanda. Kostja teatas, et tal menetluskulud puuduvad. Seega

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

4(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15905