1-18-9220/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2018, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9220 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Hanna Liisa Moks – Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi R.E süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

424 lg 2

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja menetluses

R.E

isikukood: XXX; elukoht: ; kodakondsus: XXX

Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: ; haridus: XXX XXX; XXX XXX : ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteo ; tõkend: ei ole kohaldatud korras karistatud

adv. Andres Veski Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -dest 180, 248 ja 249, kohus §

otsustas:

Süüdi tunnistada R.E KarS § järgi mõista 1 (üks)

424 lg 2 ning karistuseks

aasta 4 (neli) kuud vangistust. ja KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub R.E kohesele ärakandmisele (kolmkümmend) päeva vangistust 30 .

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.E kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 27. 28. juuli 2018, s.o 2 (kaks kohesele – ) päeva ning lõplikuks

ära mõista R.E-le kakskümmend kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 ( kaheksa

) päeva vangistust.

Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse R.E algust arvata alates

kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas.

2

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa 1 (ü , s.o he) aasta 3 (kolme ja ) kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.E ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on R.E käitumiskontrolli ajal kohustatu

d:

1. elama

;

määratud alalises elukohas – XXX

2. tulema

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esita talle andmeid

ma oma koh

ustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.E-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus

mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata R.E-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus

osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata R.E-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus

registreerida ennast vangistusest vabanemisest alates hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise

häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja - - Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal (Tartu Ülikooli Kliinikumis tuleb teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine ).

KarS § 78 p 1 alusel hakata R.E katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata R.E katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki R.E-lt

juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning laieneb lisaks eelnimetatud tähtajale ka vangistuse kandmise ajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel on R.E kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie

) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.E-lt

menetluskulu na riigituludesse de sundraha 750 (seitsesada ) eurot. viiskümmend

3 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.E on õigus tasuda menetluskulud osade

kaupa 1 (ühe) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust jooksul alates kohtu , tasudes hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot 50 senti kuni menetluskulu

. de täieliku äratasumiseni

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700068131. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi,

kelle eest menetluskulud de misel tasuti. Väljamõistetud summa vabatahtlikult tasumata jät

määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 viieteistkümne) päeva jooksul alates ( süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

S

üüdistus

R.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20. novembri 2014 joobeseisundis, milline otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

karistus ei ole kustunud, juhtis 27. juulil 2018 kella 06:58 paiku Tartumaal Vana-Kuuste–

Lootvina maantee esimesel kilomeetril Opel Zafira reg-nr XXX, olles mootorsõidukit joobeseisundis (alkoholi saldus kohta). Eeltooduga rikkus si väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l

R.E iiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kuriteo toimepanemise ajal kehtinud l

kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähe

malt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani R.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus

nõutava karistuse liigis ja määras.

4 Kokkuleppes taotl

tatavale karistuseks eb prokurör süüdis KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust. alusel avast KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistet vangistusest peab R.E koheselt ära kandma 30 päeva § 68 päeva (27.– vangistust, mille hulka arvata KarS alusel 2 28. juuli 2018), mille vältel R.E oli kahtlustatavana kinni peetud määrata, et . Seega R.E tuleb ära kanda veel 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 1 aasta 3 kuud vangistust – ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.E ei pane 2 aasta pikkuse katse täidab KarS § aja jooksul toime uut kuritegu ning 75 - lg s 1 sätestatud k nõudeid ning KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisa ontroll kohustusi. KarS §75 lg 1 kohaselt on R.E kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma - kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist reerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esita talle andmeid ma oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää , rata, et R.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud

mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusamet avas niku poolt määrat sotsiaalprogrammis. KarS 75 lg 4 alusel R.E-le kohustus registreerida end määrata

alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase

hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, - -

Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.E-lt ära mootorsõiduki . lisakaristusena

juhtimise õigus 6 kuuks.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.E on õigus tasuda menetluskulud osade kaupa 1 aasta jooksul alates koh otsuse tu jõustumisele järgnevast kuust kuu viimaseks kuupäevaks 62 , tasudes hiljemalt iga ,50 eurot.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karist

us vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalikesitatud ei ole. õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus nõustub

kokkuleppes kajastatud menetluskuludega ning nende

tasumisega korraga. Seega tuleb süüdistataval tasuda menetluskuludena sundraha 750 eurot osade kaupa 1 aasta jooksul alates koh , tasudes iga kuu tuotsuse jõustumisele järgnevast kuust viim 62 aseks kuupäevaks vähemalt ,50 eurot kuni menetluskulude täieliku äratasumiseni.

Kohtunik Peet Teidearu