1-09-211/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-09-211

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-211 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Prokurör Jüri Vissak Menetlustoiming Süüdimõistetu S. D. (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta vabastamata S. D. talle Viru Maakohtu 12.05.2009. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. 2. Vanglal on õigus edastada kohtule uuesti materjalid S. D. vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ühe aasta ja kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Viru Maakohtu 12.05.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-507) mõisteti S. D. süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 5 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2-aasta ja 8-

1-09-211 2 (4) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks, lugedes mõistetud karistusega kaetuks Viru Maakohtu 24.03.2009. a otsusega mõistetud liitkaristuse, 2 aastat ja 8 kuud vangistust alates 24.03.2009. a.

Tartu Vangla esitas 20.10.2009. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg algas 24.03.2009. a ja peaks eelduslikult lõppema 23.11.2011. a. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 18.10.2009. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, leht 90) kohaselt ei ole kinnipeetav motiveeritud osalema rehabiliteeritava iseloomuga programmides. Tal puudub ka motivatsioon käitumise ja mõtlemise muutmiseks. Tema käitumist iseloomustab impulsiivsus ja probleemide lahendamisel kasutab oma agressiivsust. Ta väljendab antipaatiat õigussüsteemi vastu ja negatiivseid hoiakuid ametnike suhtes. Varem on ta rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning on omaks võtnud vangla subkultuuri. Teda on karistatud mitmel korral distsiplinaarkorras. Vabanedes on tal võimalik asuda elama XXX. Alkoholi tarvitamise korral on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku 2. osa, leht 92) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, sest ta ei ole suuteline kontrollima oma käitumist ja täitma käitumiskontrolli nõudeid, samuti on ta vanglas sooritanud distsipliinirikkumisi. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõrge. Täitemenetluses on tema vastu rahalisi nõudeid üle 71 000 krooni. Süüdimõistetul on võimalik asuda elama ema korterisse XXX.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Viimase väidetel on tal võimalik asuda elama ema korterisse XXX ning leida ka töökoht endise tööandja juures.

Prokurör arvab, et süüdimõistetut ei saa vangistusest tingimisi ennetähtaja lõppemist vabastada.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Viru Maakohtu 12.05.2009. a otsusega mõisteti S. D. süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 5 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2-aasta ja 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks, lugedes mõistetud karistusega kaetuks Viru

1-09-211 3 (4) Maakohtu 24.03.2009. a otsusega mõistetud liitkaristuse, 2 aastat ja 8 kuud vangistust alates 24.03.2009. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 40-41). Viru Maakohtu 24.03.2009. a otsusega mõisteti S. D. süüdi KarS §-de 121 ja 424 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.06.2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 23 päeva vangistust - võõra ning tema kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva alates 24.03.2009. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 36-37). Viru Maakohtu 15.06.2006. a otsusega karistati S. D.t KarS §-de 199 lg 2 p 2 – 25 lg 2; 121 ja 263 p 1 järgi 1-aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel.

Antud otsustest nähtuvalt kannab süüdimõistetu praegu Viru Maakohtu 12.05.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust muu hulgas ka I astme kuriteo eest. Viru Maakohtu 15.06.2006. a otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud ärakandmata karistuse osa kannab ta alates 22.07.2008. a.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 6-11) nähtub, et süüdimõistetut on alates 1993. a korduvalt karistatud kuritegude ja väärtegude eest. Enamik toimepandud kuritegudest on suunatud võõra vara vastu, sealhulgas on osa neist seotud ka vägivalla kasutamisega. Samuti on teda karistatud ka isikuvastaste vägivallakuritegude eest. Sooritatud süüteod on paljudel juhtidel olnud seotud alkoholi tarvitamisega.

Praegu kannab ta vangistust muu hulgas ka I astme kuriteo – väljapressimise – eest. Ka on teda karistatud tingimusliku vangistusega käitumiskontrollile allutamisega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Seega on süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteod on suhteliselt ohtlikud ning tema õigusvastane käitumine on kestnud pikka aega. Tal on kalduvus vägivallategude toimepanemisele.

Samuti on teda vanglas korduvalt karistatud distsiplinaarkorras (vangla toimiku 2. osa, lehed 6-7, 13-14, 43-44, 53-54, 76, 83). Aasta jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras 6-l korral, sealhulgas käesoleval aastal 4-l korral ning viimati 01.10.2009. a.

Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Uue kuriteo riski suurendavad tema majanduslik

1-09-211 4 (4) olukord (suured võlakohustused ja töökoha puudumine), samuti tema varasem õigusvastane käitumine, väljakujunenud mõtlemine ja väärtushinnangud ning suhtlusringkond.

Ka ei ole süüdimõistetu vanglas suutnud läbida ühtki temale vajalikku programmi, mis võiks tal aidata vabaduses paremini kohanduda ühiskonnaga, muuta oma varasemat elustiili ning asuda õiguskuulekale teele. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo ning mitte alluda kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitavale käitumiskontrollile. Praegu ei ole süüdimõistetu käitumises toimunud erilist muutust positiivse suunas.

Kuigi osa süütegusid on seotud alkoholi kuritarvitamisega, ei tunnista ta oma alkoholiprobleemi ega pea vajalikuks alkoholi tarbimise piiramist.

Kuna süüdimõistetu on varem muuhulgas toime pannud ka mitmeid vägivallategusid ning korduvalt rikkunud distsipliini ka vangla järelevalve tinguimustes, tal puudub selge arusaamine alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, sellepärast ei ole kohtul tekkinud mingit veendumust, et süüdmõistetu oleks ärakantud vangistuse ajal parandanud oma käitumist, sooviks edaspidi elada seaduskuulekalt ega kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale isegi tema käitumiskontrollile allutamisega. Isikut, kes on korduvalt toime pannud süütegusid ning vangla distsipliini rikkumisis, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei suuda ta katseaega edukalt läbida ega alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

Arvestades asjaolu, et ärakantud karistuseaeg on olnud ebapiisav selleks, et süüdimõistetu saaks pöördumatult oma käitumist parandada, siis leiab kohus, et teda ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Järelikult on tal vaja jätkata vangistuse kandmist.

Kuna süüdimõistetu on pika ajavahemiku jooksul käitunud seadusevastaselt ning viimase aasta kestel süstemaatiliselt rikkunud vanglas kehtestatud sisekorda, näidates sellega oma allumatust kehtestatud reeglitele, siis peab kohus vajalikuks määrata Vangistusseaduse § 76 lg 3 ja KrMS § 426 lg 2 alusel, et vangla saab edastada kohtule uuesti materjalid süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks alles pooleteist aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik