1-08-4276/54 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 november 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4276 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sek

retär Maaria Rei

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 20 oktoober 2009 Kriminaalasi

CC

süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 2,4 ; TT süüdistuses KarS § 295 lg 1 ja süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi XX

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakoht

u 19 mai 2009 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsjad A.Pilv, Ü.Talviste ja M.Mägi Prokurör Riigiprokurör Triin Bergmann Süüdistatavad CC, ik: XXXXXXXXXXX, varem karistamata, tõkendit ei kohaldatud, TT, ik: XXXXXXXXXXX, varem karistamata, tõkendit ei kohaldatud, XX, ik: XXXXXXXXXXX, varem karistamata, tõkendit ei valitud Kaitsjad

Vandeadvokaadid, Aivar Pilv, Üllar Talviste ja Maria Mägi

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 19 mai 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-4276, C CC / / süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 2,4 , T X TT / / süüdistuses KarS § 295 lg 1 ja XX / / süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi, jätta muutmata.

2

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUSED:

1. vahendusel -lt suures ulatuses pistise CC`i süüdistatakse KarS § 293 lg 2 p 2, 4 järgi TT XX nõudmises, süüdistatakse KarS § 295 lg 1 järgi suures ulatuses pistise nõudmise ja pistise TT lubamise vahendamises -lt keskkonnaminister - ,

XX CC le XX süüdistatakse KarS § 297 lg 1 järgi pistise lubamises TT vahendamisel keskkonnaminister - . CC le

CC oli ajavahemikul 10.04.2003 kuni 08.10.2006 keskkonnaminister, olles nimetatud ametisse Vabariigi Presidendi 09.04.2003 otsusega nr 405 ning 12.04.2005 otsusega nr 811. CC

ülesandeks keskkonnaministrina oli:

- Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 14 p 1 alusel juhtida ministeeriumi ja korraldada ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; - Riigivaraseaduse § 4 lg 3 alusel korraldada riigivara valitsemist; - Riigivaraseaduse § 29 lg 2 kohaselt otsustada riigivara müük.

Seega olid keskkonnaminister -le pandud haldamisvaraliste CC ja juhtimisülesanded ning

väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, millest tulenevalt ta oli ametiisik KarS § 288 mõistes. Keskkonnaminister

CC 21.03.2006 käskkirjaga nr 342 otsustati müüa Tallinna linnas Rävala

pst 8 asuv Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev kinnisasi, mille müügi korra punkti 1.3.3 kohaselt nõustas ja müügi korras ettenähtud juhtudel esindas Keskkonnaministeeriumi

advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat TT, kes aitas oma tegevusega nimetatud tehingu läbirääkimiste käigus kaasa CC ja vahelise kokkuleppe saavutamisele pistise osas. XX

Keskkonnaministeeriumi poolt 11.05.2006 välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumismenetluse käigus esitas AS Y, mille juhatuse liige on alates 18.02.2005 , kaks XX pakkumist, mis vastavalt 10.07.2006 pakkumiste hindamise protokollile olid paremuselt 2. ja 3. pakkumine. 2006 aasta juulis esitas Tallinnas, aadressil Lennujaama tee 2, -le keskkonnaminister TT XX

CC

Y jaoks nõudmise saada Rävala 8 kinnisasja pakkumismenetluses XX äriühingu AS soodsate otsuste vastuvõtmise eest 1 nõustus. 000 000 krooni, millega

XX

02.08.2006 otsustas keskkonnaminister

CC käskkirjaga nr 889 lükata tagasi Rävala pst 8

kinnisasja valikpakkumisel parimaks tunnistatud OÜ R pakkumise summas 426 000 000 krooni ning võtta vastu paremuselt teiseks tunnistatud ASi Y pakkumise summas 420 000 000 krooni.

09.08.2006 esitas Tallinnas, aadressil Pikk 71/Tolli 2, -le keskkonnaminister

TT XX CC nõudmise saada varem küsitud 1 äriühingu AS 000 000 krooni asemel 1 500 000 krooni

XX

Y jaoks soodsate otsuste vastuvõtmise eest Rävala 8 kinnisasja pakkumismenetluses, mis

seisnes lubaduses AS Y pakkumisest 420 000 000 krooni loobumise korral vastu võtta

paremuselt järgmine pakkumine AS nõustus Y poolt summas 380 000 000 krooni.

XX küsituga.

3

25.08.2006 otsustas keskkonnaminister

CC käskkirjaga nr 1003 võtta vastu Rävala pst 8

kinnisasja valikpakkumisel paremuselt kolmandaks pakkumiseks tunnistatud ASi Y

pakkumise summas 380 000 Y ja 000 krooni. 31.08.2006 sõlmiti ASi Keskkonnaministeeriumi vahel Rävala pst 8 kinnisasja ostu müügileping. -

22.09.2006 esitas

-le keskkonnaminister

TT Tallinnas, aadressil Müürivahe 14, XX CC

nõudmise maksta ära lubatud 1 oni, misjärel oleks tulevikus võimalik arutada 500 000 kro XX-ga seotud ettevõtete suhtes täiendavate soodsate otsuste tegemist, mis seisnes ettevõtetelt AS Y R

500 ja OÜ äravõetud tagatisrahade tagastamises. XX lubas küsitud 1 000 krooni ära maksta.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas C/ S CC/ süüdi Kar § 293 lg 2 p 2, 4 järgi ja karistas 2 aasta 3 kuulise vangistusega, kohaldas KarS § 73 sätteid ja määras katseajaks 3 aastat. Tunnistas T TT/ / süüdi KarS § 295 lg 1 järgi ja karistas rahalise karistusega 270 päevamäära ulatuses, so 102 870.00 krooni

Tunnistas süüdi / KarS § 297 lg 1 järgi ja karistas rahalise karistusega 220 XX X / päevamäära ulatuses , so 143 440.00 krooni.

APELLATSIOONID:

3. kaitsja taotleb e

CC sitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega CC õigeksmõistmist.

Maakohtu otsuse põhistus pole jälgitav, on üle koormatud tõendite mehaanilise loetlemisega, ilma neid analüüsimata ja hindamata.

Tõendite alusel tehtud järeldused ei vasta tõendite sisule, moonutavad faktilisi asjaolusid. Kohus on jätnud osa tõendid põhjendamatult kõrvale ega ole viidanud ega analüüsinud kaitsja

poolt kaitsekõne teesides esiletoodud argumente. Tõendite hindamisel pole arvestanud tõendite väärtusega. Põhiosa järeldused on omavahel vastuolus, seetõttu on tehtud CC suhtes ebaseaduslik otsus.

Apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse normide ja nõuete

olulise rikkumise tõttu. Kuna teos talle süüksarvatud tegu on välistatud, tuleb ta uue CC otsusega õigeks mõista.

Kaitsja leiab, et ebaõiged ja vastuolus tõenditega on kohtu väide, et KKM komisjonile pandud ülesannete täitmine käis liikmetele üle jõu ja tegelikkuses tegi iseseisvalt otsuseid AB Lextal, eesotsas -ga. TT Järeldus, et komisjonil oli Rävala 8 müügiprotsessis formaalne roll on

oletuslik. Kohus pole

CC ega komisjoni liikmete ütlusi CC rollist müügiprotsessi korraldamisel kahtluse alla seadnud. Kohtu järeldused tema suunavast rollist on alusetud.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et Rävala 8 müügiprotsessi läbiviimiseks leiti õigusnõustaja KKM- - i haldusosakonna poolt korraldatud hankemenetluse tulemusena. Kohtu järeldused TT st kui isiklikust advokaadist on vastuolus tuvastatud faktidega. CC Asja materja

lidest nähtub, et CC allkirjastas kinnistu müügiga seotud käskkirjad komisjoni

eelneval heakskiidul ja ettepanekul, ta täitis ministri kohustusi, osalemata komisjoni istungitel.

4

Kohtu seisukoht, et

- CC tegutses kooskõlastatult TT ga, sooviga soodustada Rävala 8

müügiprotsessi käigus pakkujat on vastuoluline, pole tõenditega tuvastatud nagu ka Y järeldus poolt müügikorra teadlikust rikkumisest. CC

Kohtu järeldused tagatisraha äravõtmise ebaseaduslikkuse kohta on ebaõiged. Kohus on R

jätnud tähelepanuta et kahe äriühingu taga oli sama isikute grupp, kes püüdsid ostu müügi - tehingut nurjata.

Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et esitatud kaebused ja hagid ei ole tõenditena R

arvestatavad. Nimetatud kohtulahendites on antud hinnang R tegevusele pärast parimaks

pakkujaks tunnistamist. Maakohus on jätnud põhjendamatult tsiviil-ja halduskohtu otsustes tuvastatud asjaolud arvestamata.

Kohtu järeldused sundimisest koostööle ja kohtuvaidlustest loo XX bumisele ning kinnistu müümisega le soodustuse tegemise kohta ei tulene tõenditest ega asetleidnud sündmustest. Y-

Kinnistu müügiprotsessis vastuvõetud otsused lähtusid pakkujate käitumisest ja tahteavaldustest. Komisjoni poolt müügikorra kehtivust pole pakkujate poolt vaidlustatud ja seda ei rikutud Y-

lt kahe lõpliku pakkumise vastuvõtmisega. Kinnistu ostmine oma teise pakkumise alusel oli KKM-

le kasulik, äriühingule kahjulik. CC

käitumises puudub ametiseisundi ärakasutamine pistiseandja huvides. V poolsest nn teisest vastuteenest- Y-lt ja R- äide, CC

lt äravõetud tagatisrahade tagastamise

lubamise kohta on meelevaldne ja oletuslik, kohtus uuritud tõendid seda ei kinnita. CC

käitumises puudub tagatisraha küsimuse käsitluses süüteo koosseis. Tuvastamata on

objektiivse koosseisutunnusena pistise eest sooritatav ametiisiku poolne vastuteene kui

ekvivalentsussuhte üks alusest, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja CC nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Puuduvad otsesed tõend süü tõendamiseks, et tegutses pistise nõudmisel id

CC TT XX-lt CCi

teadmisel. Jälitustegevusega kogutud tõendid kinnitavad, et CC ei ole iseseisvalt ega vahendaja kaudu nõustunud pistise pakkumisega või ise pistist nõudnud.

Kohus pole võtnud seisukohta tõendite suhtes, mis käsitavad süüdistatavate omavahelist

suhtlemist. suhtlusest ja - CC XX TT ga nähtub ministri huvitatus, et müügiprotsess jõuaks lõpuni riigile võimalikult kasuliku tulemusega. Ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusena kogutud teavet ei ole võimalik kasutada tõendina, mistõttu tõendite hulgast tuleb välja jätta 09.augustil 2006 salvestatud XX ja vestlus. TT Määrav on, et tõendid, TT ja vahelises suhtluses ja tegevuses roll puudub. Puuduvad XX CC

et tegevus

TT XX nõustamiseks vestlusest tuleneval viisil oleks kantud CC tahtest või tegudest. Kaitsja leiab, et tõendeid kogumis hinnates on ainuvõimalikuks järelduseks et CC seos pistise küsimisega ja selleks alduste andmine on tõendamata. TT-le korr TT tegevust ei saa seostada ministriga ning neid tuleb vaadelda iseseisvalt. Jälitustegevuse käigus enne tehingu sõlmimist talletatud telefonivestlusi on kohus hinnanud ebaõigesti. Ja kohtu seisukohti ei kinnita ka pärast tehingu sõlmimist toimunud vestlused. Otsus on rajatud oletustele kuna jälitustegevuse toimingutega kogutud teave ega tunnistajate ütlused ei tõenda le süüdistuses omistatud käitumisakte. CC-

CC tegevuses puudub KarS § 293 lg 2 p 2,4 kuriteo objektiivse külje elemendina pistise nõudmine või sellega nõustumine, mistõttu tuleb ta esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohus on ebaõigesti lähtunud kohtueelsel uurimisel antud ütlusest, jätnud tähelepanuta XX

tema kohtulikul uurimisel antud ütlused. Tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi teised usaldusväärsed tõendid ei kinnita. Tunnistajate tuletusliku iseloomuga ütlusi ja ohtueelsel uurimisel antud ütlu ka k XX si ei saa käsitada süüd kinnitavate tõenditena. Kohtu järeldused HL seotusest Rahvaliidu ja -ga ning tema rollist pistise vahendamisel on CC meelevaldsed, tuginevad oletustel.

5

4.

TT kaitsja esitatud apellatsioonis taotletakse süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue otsusega

TT õigeksmõistmist. Apellant vaidlustab otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

Kohtuotsus on sisustatud isikute ütlustega, kes said teavet kolmandatelt isikutelt, samuti eritoimingutega saadud tõendite hindamisel kahtlustuste tõlgendamisega TT kahjuks.

Otsuses puuduvad tõendid, et ülesandel. Faktiliselt tõendamist leidnud TT tegutses

CC

sündmustik ja asjaolud kuriteo koosseisulisi tunnuseid ei kätke. Kohtuotsus on vastuoluline

kuna riigivara müük oli õiguspärane, kuid samas tehti CC poolt nn soodsaid otsuseid, neid otsuses täpselt sisustamata.

Meelevaldne on süüdistuse seisukoht, et soodsa otsusena tuleks käsitleda tagatisrahade

lubatud tagastamist. Maakohtu otsusest võib järeldada, et süüdistuse selline seisukoht pole kinnitus oleks kordagi maininud -t kui t leidnud. Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit kus TT CC XX-

lt või tema äriühingult raha saada soovijat. XX ütlu vastu kuna teda polnud võimalik küsitleda. si ei saa kasutada

TT

odid ja leiab, et on nende kohta oma selgitused andnud Kaitsja toob ära kohtumised episo TT ning need on kooskõlas teiste tõenditega. Kohtuistungil kontrollitud kirjalikud tõendid ei kinnita süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ja süüteokooseisu esinemist käitumises. TT

Kaitsja esitab ,

, HL MV AS TP AK’i ja KKM töötajate tunnustajatena antud ütluste olulised momendid ja kaitsja poolt esitatud tõendid, millistele kohus pole hinnangut andnud. Leiab, et esitud tõenditega on kummutatud süüdistuse väited oleks nõudnud , et

TT juulis 2006 - XX lt või temaga kokku lepp d kinnistu müügis hinnaga 380 miljonit krooni ja pangagarantiide inu

sissenõudmises ja tagastamises. t nad oleksid kokku leppinud OÜ E R poolt pakkumisest

taganemises ja sellel järgnenud pakkumise tagatise sissenõudmises. E ja tegevus t TT CC oleks olnud AS Y oleks esitanud - -le, Rahvaliidule ’i soosiv või et TT XX le nõude tasuda CC pistist.

Tõendite hulgast tuleb välja jätta DT poolt XX-le edastatud ja salajase jälitustegevusega

kogutud teave. Kohus ei keelan kohtu ud lubamatu tõendi avaldamist, see võis mõjutada siseveendumuse kujunemi , kohus rikkus

st menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsja apellatsioonile on lisanud oma kirjaliku selgituse ka TT, kus kokkuvõttes märgib, et peab Rävala 8 kinnistu müüki üheks tema kutsetegevuse saavutuseks.

5. uue otsusega XX XX kaitsja esitatud apellatsioonis taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistmist, menetluskulude väljamõistmist.

Ebaseaduslikult kogutud tõendite nagu advokaadi ja kliendi vahelise vestluse, ja XX TT

vahelise 09.08.2006 vestluse, tõendina kasutamine on vastuolus ausa kohtumenetluse printsiibiga. Kaitsja esitas maakohtule oma seisukoha, et süüdistus on ebaselge mistõttu on kaitsetegevus raskendatud, kuid kohus jättis selle tähelepanuta. Kaitsja esitab oma seisukoha uuesti.

Kohus on jätnud võtmata seisukoha ka kaitsja väitele et tunnistajate, kes ei ole vahetud tõendiallikad, ütlusi ei või kasutada süüstava tõendina. Kohus ei ole analüüsinud kas teos on KarS § 287 lg 1 vajalik süüteokoosseisu objektiivne XX

külg. Keskkonnaminister ei sooritanud jaoks ei õiguspärast ega soodsat tegu ja kaitsja XX toob ära enda sellekohase põhjenduse.

CC poolt Y suhtes tehtud ametialased otsused ei olnud -le ega Y -le soodsad ega XX kasulikud.

6 Kaitsja leiab, et 02.08.2006 käskkiri nr 889 võeti vastu eesmärgiga tekitada näiliselt õiguslik olukord, mis annaks võimaluse riigil nõuda AS-lt Y sisse 31,5 miljonit krooni juhul kui AS-lt Y umise alusel. Samuti on kaitsja soovib kasutada oma seaduslikku õugust osta lõpliku pakk

seisukohal, et - TT l oli eeltoodud eesmärgile lisaks isikliku kasusaamise eesmärk, saada boonustasu.

Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et XX on lubanud pistist maksta. Kohus peab põhistama oma järeldusi ja tõendi süüstavana tõlgendamist. Kaitsja esitab kohtu poolt erinevate jälitustoimingutega saadud tõendite sisu, leiab, et need ei tõenda süüd. XX

Kohus ei ole analüüsinud kas teos on KarS § 297 lg 1 nõutav külg. XX subjektiivne

Kaitsja, esitades kogutud ja kontr b, et ei teadnud 2006 juulis, et ollitud tõendite sisu leia XX raha küsitakse nõudmisel Rävala 8 CC kinnisasja enampakkumisel soodsate otsuste tegemise

eest, ei saa XX teos olla KarS § 297 lg 1 süüteokoosseisule vastavat tahtlust.

Kaassüüdistatavad ei ole -le kunagi lubanud et 420 miljoni kroonise pakkumisest XX loobumisel teeb

osta kinnistu 380 miljoni krooni eest, siis ei CC otsuse, mille järgi saab XX saanud ka aru saada, et

1,5 XX CC on seda valmis tegema, kui ta maksab või lubab maksta miljonit krooni ega kujundada selle teadmisega oma nõustumust. Samuti ei saanud ta teada, et summa tasumisel saab ta võimaluse tulevikus arutada tagatisraha tagastamist. Puuduvad tõendi oleks andnud nõusolekut väidetud nõudm d sellest, et

XX

CC iste eest raha tasumiseks või raha maksmisega nõustumisest.

Kaitsja tuues ära KarS § 17 lg 1 kehtestatu märgib, et KarS § 297 lg 1 ei näe ette teo toimepanemist ettevaatamatusest. XX teos puudub KarS § 297 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu nii objektiivne kui subjektiivne külg, seega tuleb ta õigeks mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

6.

Süüdistatavad toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ja taotlesid uue, õigeksmõistva otsuse tegemist.

Apellandidkaitsjad toetasid apellatsioone ja taotlesid kaitsealuste suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist.

CC kaitsja leidis ka et seaduslike aluste olemasolul võib kriminaalasja saata maakohtule uueks arutamiseks.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik, piisavalt põhistatud. Kohtu järeldused

on õiged ja kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:

7. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonides esitatu ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti korrata

kõiki maakohtu poolt hinnatud ja otsuses kajastatud tõendeid ja järeldusi, annab vaid hinnangu apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

7.1 Kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohtuotsus on mahukas, puudub tõendite analüüs, otsus pole jälgitav.

7

CC kaitsja on viidanud KrMS § 339 lg 1 p 7 nimetatud rikkumisele ehk otsuses puuduvad põhjendused. Sellise olulise rikkumise juurde jäi kaitsja ka apellatsioonikohtus. Ka TT kaitsja leidi

s, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendatuse nõuet.

Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et KrMS § 339 lg 1 p s 7 sätestatud -

rikkumise näol on tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob

tulenevalt KrMS § 341 lg st 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning -

kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellist taotlust kaitsjad apellatsioonides ei ole esitanud, vaid on leidnud, et ringkonnakohus peab tegema uue, õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium möönab, et otsuse põhiosa algus on liigselt koormatud tõendite loeteluga

ja nende sisu avamisega, esitamata analüüsi, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist

konkreetne tõend kinnitab, kuid otsuse 232 leheküljest alates on kohus, asetades uuritud

tõend analüüsinud, esitanud oma tõenditele toetuvalt oma id omavahelisse konteksti neid

järeldused ole alust tühistada maakohtu otsust . Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei

põhjenduste puudumise motiivil, mis annaks aluse saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud ka kaitsjate poolt viidatud Riigikohtu lahendite

Kohus on s esitatud nõuet otsuses kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavusest.

ära näidanud milliste tõendite alusel ta luges tõendatuks igale süüdistatavale omistatud

kuriteod ning kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et otsus on mahukas ei anna alust tuvastada et maakohtu siseveendumuse kujunemine ei oleks jälgitav.

XX kaitsja on leidnud, et esitatud süüdistus oli laialivalguv ja ebaselge ning kaitseõigust oli

raske teostada, ehk on otsuse tühistamise alusena viidatud süüdistuse ebakonkreetsusest tuleneva kaitseõiguse rikkumisele.

Kolleegium osundab, et s ne kirjeldus ja üüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktili

sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui süüdistusfunktsiooni

kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa. Riigikohus on oma lahendites / nt otsus 3-1-1-122-03/ osutanud, et kui isik anti kohtu alla ja

mõisteti süüdi puudulikus, s. o konkretiseerimata süüdistuses, sest tema teole on antud

ebatäpne õiguslik kvalifikatsioon, siis on rikutud süüdistatava kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid kohtukolleegium

leiab, et antud juhul ei ole alust tuvastada, et süüdistuse sisust tulenevalt poleks jälgitav

millised on - XX le etteheidetavad teod, või et poleks esitatud õiguslik kvalifikatsioon, mis süüdistuse versiooni kohaselt vastab toimepandud tegudele. Riigikohtu lahendites on korduvalt sedastatud / nt. 1-1-18-07/, et puuduliku süüdistuse korral

on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik siis, kui selline süüdistus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme

asjaolude tuvastamatus. Sellised süüdistusele esitatavate nõuete rikkumis antud juhul täheldatavad. ed pole

Apellatsioonis väidetu, et kogutud ja kontrollitud tõendid kogumis ei anna alust tuvastada süüdistatavale ei ole tõlgendatav süüdistuse inkrimineeritud kuriteo koosseisulisi asjaolusid, ebakonkreetsusena.

TT kaitsja on apellatsioonis leidnud ja kinnitas ka apellatsioonikohtu istungil, et kohus, istungil avaldades ehk vahetult uurides tõendeid, mis kaitsja arvates on ebaseaduslikud, rikkus KrMS 339 lg 2 oluliselt menetlusnorme kuna kohtu siseveendumuse mõttes kujunemine võis toimuda lubamatu informatsiooni kaasamisega.

8

Kohtukolleegium leiab, et selline etteheide on asjakohatu kuna KrMS § 61 kohaselt ühelgi

tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse järgi ning teeb seda pärast nõupidamistuppa lahkumist kui otsustab

kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste üle, sealhulgas tõendite seaduslikkuse ja sealt edasi usaldusväärsuse üle.

7.2 Kaitsjad on vaidlustanud kohtu poolt jälitustoiminguga saadud teabe seaduslikeks tõenditeks tunnistamist. On leitud, et advokaadi ja kliendi vahelise vestluse ja ka 09.08. 2006 aastal ja kuna on TT XX vahelise vestluse protokollide tõendina kasutamine on ebaseaduslik rikutud KrMS § 114 lg 1 ja § 118 lg 3 nõudeid.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et 09.08.2006 aastal jälitustoiminguga

saadud teave, mis on vormistatud jälitusprotokollis, mis omakorda on KrMS § 63 alusel rangeks tõendiks on käsitatav seadusliku tõendina ja hinnatav tõendite kogumis.

KrMS § 111 kehtestab, et jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Seega erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest toob mistahes jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumine endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse.

KrMS § 112 lg 3 kohaselt seadustiku § 118 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda eeluurimiskohtuniku loal, millele on viidanud ka kaitsjad, kuid samas näeb KrMS §

114 lg 4 ette ka olukorra, kus seadustiku § 118 nimetatud toimingute teostamiseks pole eelnevat kohtu luba vaja. Oluline on seejuures, ga ning, et et tegemist on edasilükkamatu juhu

juba teostatud jälitustoimingust prokuratuur viivitamatult teatab eeluurimiskohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

Seega on seadusandja näinud ette võimaluse, et edasilükkamatu jälitustoiming teostatakse

kohtu loata ja kohus kontrollib juba teostatud toimingu lubatavust ning teeb selle kohta määruse.

Antud juhul on tuvastatav ja selles puudub vaidlus, et prokuratuur esitas oma taotluse jälitustoiminguks loa saamiseks eeluurimiskohtunikule 09.08.2006 aasta õhtul kell 17.20. Seega on pöördutud kohtu poole toimingu teostamise loa saamiseks juba enne toimingut, ehk

on tagatud kohtu kontroll selle seaduslikkuse üle ja kohtu poolt on antud luba eesseisva

jälitustoimingu tegemiseks. Kirjalikult vormistas eeluurimiskohtunik loa, uuesti taotluses

esitatud põhjendusi kontrollides, järgmise tööpäeva alguses, määruse andes ga loa nii

09.08.2009 aasta pärast 17.20 toimunu kui ka andes loa jälitustoimingu jätkamiseks le tulevikus vastavalt s

eaduses ettenähtud tähtajale. Jälitustoimingu seaduslikkuse kontroll, millele on osundatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-63-

08 on kohtuliku uurimise käigus prokuröri taotluse alusel läbi viidud, kuigi kohtuistungi

protokolli kohaselt on just kaitsjad vaielnud kontrollile vastu, leides, et see on

menetlusõigusega vastuolus/ 4 kd. t.lk. 237-238/. Seega on asjakohatud ja vastuolus

materjalidega ka kaitsja apellatsioonis tehtud etteheited, et maakohus ei kontrollinud CC 09.08.2006 läbiviidud jälitustoimingu seaduslikkust kuigi kaitsjad seda taotlesid.

Kaitsjate poolt viidatud vestlusi puudutavate protokollide DT’i ja XX jälitustoimingute

lubatavus on apellantide arvamuse kohaselt välistatud kuna seda keelab KrMS § 118 lg 3.

M le kohtuotsuses oma hinnangu andnud ning on leidnud, et aakohus on sellisele väite jälitustoimingu protokollid, kus on kajastatu sõnum d

DT ja tema ning vestlus on lubatud XX tõenditeks. Kohtukolleegium leiab, et kutsesaladuse hoidmise kohustus ei laiene igasugusele

informatsioonile. Info, et Riigiprokuratuur on väga kõrgel tasandil sõbrale „saba taha XX

pannud“ ja hoiatus, et isiklikult midagi üle seetõttu ei anna XX ks, pole hinnatav kui

9

advokaadile õigusteenust osutades teatavaks saanud andmed, mille suhtes AdvS § 45 lg 1 alusel on advokaadil saladuse hoidmise kohustus. Maakohus on sellise võimaluse välistanud

ning puuduvad andmed sellest, et Riigiprokuratuuri juhtimisel jälitustoimingute läbiviimise

protsessi oleks õigusteenuse osutamiseks kaasatud Kohtukolleegium nõustub DT.

järeldusega, et ei saanud -le edastatud informatsioonist teadlikuks kutsetegevusega DT XX seonduvalt, seega on jälitustoimingu protokollidest saadav teave tõendina käsitatav.

7.3 Vaidlustatud on mine. XX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõendina kasuta

Vastavalt kohtuistungi protokollile / 4 kd. t.lk. 236/ on eitanud XX ütluste andmise alguses

pistise andmist või Seejärel kasuta oma õigust ütlusi mitte anda, kuid kinnitas lubamist. s kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, lisades et need on rajatud tema oletustele. Prokurör on taotlenud poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist ja kohus on XX

KrMS § 294 p 1 toetuvalt prokuröri taotluse rahuldanud ja XX kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldanud. Kaitsjad avaldamisele vastu ei vaielnud ja sisuliselt ei ole sellist vaidlust tõstatatud ka apellatsioonides, kuid on leitud, et misel antud ütlus ei ole XX kohtueelsel uuri käsit kaassüüdistatavaid süüstava tõendina. atav

Kolleegium peab samuti vajalikuks korrata Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-73-07, 3-1-1-63-08/ sedastatule, et kui süüdistatav kasutab kohtulikul uurimisel KrMS § 35 lg st 2 ja § 34 lg 1 p - -st

1 tulenevat õigust ütlusi mitte anda ja küsimustele mitte vastata, lubab KrMS § 294 p 1 avaldada tema eeluurimisel antud ütlused. Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab see

aga, et kui avaldatavad ütlused puudutavad ka kaassüüdistatavaid, ei saa nad ütluste andjat nende vastu antud ütluste osas küsitleda ning seega ka ütluste õigsust proovile panna. Õigus

süüdistuse tunnistajat küsitleda kuulub aga õiglase kohtumenetluse miinimumnõuete hulka, olles nimetatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 §-s 3(d).

Kuigi KrMS § 294 p 1 lubab juhul, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi

andmast, kohtul kohtumenetluse poole taotlusel avaldada süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, peab kohus arvestama EIÕK st tulevate piirangutega. Eelnev ei tähenda kohtueelses - menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, küll aga seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda.

Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kohtueelsel uurimisel antud ütluste XX

tõendina kasutamine ja arvestamine kaassüüdistatavate käitumisele juriidilise hinnangu andmisel ja nende süü välistatud vaid nende suhtes süüdimõistev otsus ei tuvastamisel ei ole tohi rajaneda

olulises või määravas ulatuses XX ütlustele. XX kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsusele on kohus oma hinnangu andnud ja

kohtukolleegium, pidamata vajalikuks uuesti kõiki tõendeid analüüsida, märgib, et nendes puudub vastuolu teiste kogutud ja vahetult kontrollitud tõenditega. Sellistele vastuoludele ei

ole viidatud ka apellatsioonide seega ei ole alust seada

s, nende ütluste usaldusväärsust kahtluse alla.

Maakohtu istungil esitatud väited, et keegi pole temalt raha küsinud ja apellatsioonikohtus

esitatud väited, et raha küsis õigusabi kuludeks TT , on hinnatavad ennast ja

kasssüüdistatavaid õigustavateks ega anna alust maakohtu poolt seaduslikult avaldatud ja

tõendite kogumis hinnatud ütluste kõrvalejätmiseks või nende ümberhindamiseks ringkonnakohtu poolt.

Kohtuotsuses esitatud tõendite analüüsi pinnalt on alust eitada, et või TT CC suhtes tehtud süüdimõistev otsus tugin täielikult või sellises olulises ulatuses eb

kohtueelsel uurimisel XX

10

antud ütlustele, mis annaks ringkonnakohtule aluse süüdimõistva otsuse tühistamiseks.

Maakohus on oma siseveendumuse kujunemisel toetunud nii kohtule esitatud ja kohtuistungil vahetult kontrollitud kirjalikele tõenditele, kui ka kohtuistungil vahetult uuritud süüdistatavate

endi kui tunnistajate ütlustele, andes nende elulisele usutavusele, ja usaldusväärsusele hinnangu nende kogumis.

Kaitsjate poolt apellatsioonides leitu, et vahetult uuritud tõendite alusel pole tuvastatavad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritud kuriteo tunnused või et uuritud tõendite alusel

on maakohus ebaseaduslikult teinud süüdimõistva otsuse, ei anna alust tuvastada, et kohus

XX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõendina kasutamisel oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlus . õigust

7.4 Vaidlustatud on osade tunnistajate ütluste tõenditena kasutamine. Kaitsjad on viidanud tunnistajate , , ,

kaitsja ka

MV AS TP AK ütlustele ja XX AU ütlustele, tuues ära viimase puhul ka asjaolu, et tunnistaja ei osalenud kohtuistungitel ja seega polnud

kohtul õigus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustele toetuda. Siinjuures peab

kohtukolleegium vajalikuks m kohtueelsel ärkida, et kohus ei ole tõendina käsitanud AU uurimisel antud ütlusi, seega on selline kaitsja väide eksitav. Teised üla nimetatud tunnistajad on kohtuistungil ristküsitlemise käigus oma ütlused andnud l

ja seega oli kohtul seaduslik alus neid kogumis teis Tunnistajad on te tõenditega hinnata. andnud ütlusi oma seotusega Rävala 8 kinnistu müügiprotsessiga või oma kohtumistest selles protsessis osalenutega, sealhulgas -

XX ga, kes oli nende äripartner. On andnud ütlusi vahetult

kogetust. on esit R test kohtu poole seoses AK anud oma põhjendused ka OÜ pöördumis

Rävala 8 kinnistu ebaselge müügikorraga. lt 1,5 miljoni krooni küsimis XX- e ja maksmise

vajaduse põhjuste ning asjaolude kohta antud ütlused kinnitavad kohtu siseveendumust XX kohtueelsel uurim

isel analoogsete ütluste usaldusväärsusest.

7.5 Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavatele esitatud pistise võtmise,

vahenduse ja andmise süüdistused eeldavad ametiisiku poolt pistiseandja huvides just õiguspärase teo toimepanemise või toimepanemata jätmise. Riigikohus on otsus nr 3-1-1-118-06 sedastan es ud, et tuleb silmas pidada, et pistise võtmise

moodustab ametiisiku poolt pistiseandja huvides just teo toimepanemine või toimepanemata jätmine.

XX kaitsja poolt on apellatsioonis leitud, et tegelikult Rävala 8 müügiprotsessi käigus olid toime pandud

. Selles osas peab kohtukolleegium mitte õiguspärased vaid õigusvastased teod vajalikuks selgitada, et ametiisiku teo sisuks olev õigusvastane käitumine on ette nähtud KarS

§ 294 süüteokoosseisus, mis käsitleb altkäemaksu võtmist ning mis on pistise võtmisega

võrreldes raskem kuritegu. KrMS § 268 tulenevalt seaduslik õigus väljuda puudub kohtul

süüdistuse piiridest süüdistatavatele raskendavalt, seetõttu jätab ringkonnakohus vastava

sisulised väited tähelepanuta.

7.6 Süüdistatavatele etteheidetud tegude karistatavuse seisukohalt ei oma sisulist tähtsust kaitsjate ja süüdistatavate väited sellest, et Rävala 8 kinnistu müük tervikuna oli riigile kasulik.

Inkrimineeritud teod ei ole seotud riigile kahju tekitamisega, ametiisikut karistatakse selle eest, et ta saab ameti teostades vastuteenena seisundit ära kasutades, ametiülesandeid õiguspäraselt tasu, mida ta tegelikkuses saada poleks tohtinud.

Kohtu järeldus sellest, et oli isikuks kes koostas ja edastas komisjonile müügiga seonduva TT

dokumentatsiooni, kes aktiivselt osales komisjoni istungitel, et komisjoni liikmed eriliselt

juriidilistesse detailidesse ei süüvinud vaid uskusid TT, tugines komisjoni liikmete kohtui . stungil antud ütlustele, milliste usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud

11

Kriminaalkolleegium peab vajalikuks osutada, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on

märkinud, et KarS § 293 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku -s

rikkumist. Selle kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega

nõustumine või selle vastuvõtmine, kusjuures põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku

eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, st piisab nn ekvivalentsussuhtest. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat: see on pistise andja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, pistise võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Muid tingimusi ametiisiku teole ei seat a.

Seega on KarS § 293 järgi kaitstavaks õigushüveks esmajoones avalikkuse usaldus riiklike otsuste suhtes; riiklikud otsused kinnitavad ning garanteerivad samaaegselt üldisena kehtivad õigusriiklikke põhimõtteid, sh ametnikkonna äraostmatust.

7.7

CC kaitsja apellatsioonis pole vaidlustanud maakohtu järeldust, et ajavahemikul

10.04.2003 kuni 08.10.2006 oli

CC keskkonnaministrina ametiisikuks KarS § 288 mõttes, seega selles osas ringkonnakohus omapoolset põhjendust ei esita.

7.8 Maakohtu j

-lt esialgselt 1 miljon krooni, hiljem 1,5 miljonit äreldust, et TT küsis XX

krooni ei ole vaidlustatud, on aga leitud, et tegemist oli dega, mida pidi õigusabikulu XX hüvitama.

Kohtukolleegium leiab, et selline versioon on maakohtu otsuses kummutatud ja ringkonnakohtu veendumuse kohaselt on meelevaldne. väide

Vastavalt kliendilepingule pidi OÜ Advokaadibüroo Lextal kulud seoses riigivara

võõrandamisega kandma keskkonnaministeerium. Seega tõendid sellest, et advokaadibüroo

kandis seoses Rävala 8 müügiprotsessiga kulutusi ei anna antud juhul mingit alust väita, et

need kulutused pidi kinni maksma enampakkumise võitnud XX juhitud aktsiaselts.

Tunnistajate tasu

, ministeeriumi töötajad kinnitasid kohtuistungil, et õigusabi kulud pidi ma ministeerium pärast kinnistu müügiprotsessi lõppemist. Tuvastatav on ka

-le meelde HL ütlustega, et TT pöördus tema poole, et tunnistaja tuletaks XX 1,5 miljoni kroonist võlga nende ees. Samuti on tunnistaja kinnitanud et oli nõus, et

XX tema kaudu oma kohustuse ees

TT täidab. Selline sündmuste käik annab teha järelduse, et 1,5 miljoni kroonil, mida lt nõuti ei olnud

XX-

puutumust advokaadi kuludega keskkonnaministeeriumile õigusabi teenuse osutamise eest vaid oli nõutud lt talle soodsate süüdistuses märgitud otsustu XX- ste tegemiste eest.

Kohtukolleegium leiab, et

TT kaitsja poolt kohtuliku uurimise käigus esitatud kirjalikud

dokumendid, millistele viitab kaitsja ka apellatsioonis, ei kummuta kohtu järeldusi tõendamise messe kuuluvate asjaolude kohta ega anna alust tuvastada, et 1,5 miljonit krooni se

oli õigusabi kulud, mida pidi maksma advokaadibüroole või keskkonnaministeeriumile TT XX

ja tema juhitud firma läbi kõrvaliste isikute ja vaid TT poolt edastatud nõudmiste alusel.

7.9 Maakohus on otsuses esit kohtuistungil kontrollitud anud sündmuste faktoloogia, on

tõendeid analüüsinud, tõendite kõrvutamise pinnalt ära näidanud süüdistatavate käitumise vastavust inkrimineeritud kuriteokooseisulistele tunnustele. Fakti, et 380 miljoni krooni eest kinnistu ostmine on ostjale kasulikum kui 420 miljoni krooni

eest Seda asjaolu on ei pea kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt eraldi põhistama.

kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditest nähtuvalt kinnitanud ise ka XX. Seega on eksitav

XX kaitsja apellatsioonis esitatud ost ei olnud väide, et väiksema summa eest kinnistu osaühingule soodne. Asjaolu, et väiksema summa eest kinnistu ostmine sai võimalikuks

TT

poolt - XX le antud selgituste alusel on maakohus jälitustoimingu protokollide alusel tuvastanud nagu ka fakti, et sellise 1,5 miljoni krooni maksmist. võimaluse eest nõuti

12

XX enda poolt ant

ud ütlustest ja tunnistajate ütlustest ning jälitustoimingute protokollidest saadud andmetest kogumis on tuvastatav, et sai st aru, et tal tuleb maksta 1,5 miljon XX TT it

krooni selle eest, et sai osta kinnistu 380 miljoni krooni eest, ehk temale kõige soodsamas variandis, et sellise summa üleandmine peab toimuma HL kaudu ja et see summa on mõeldud mitte - , vaid -le, TT le, kes räägib palve edastamisest ja „neile“ võlgu olemisest eelkõige CC kelle pädevusse kuulus temale soodsa ostutehingu osas otsuse lõplik kinnitamine ning selleks,

et oleks võimalik arutada edaspidi ga seotud äriühingute suhtes täiendavate soodsate XX- otsuste tegemist.

Kohtukolleegium leiab, e

-le soodsad t ülalnimetatud tõendid kinnitavad süüdistust, et XX otsused vastu, et oli lubanud 1,5 miljonit krooni nende temale soodsate otsustuste võeti XX eest tasuda, et nõudmist ja lubamist vahendas ning pistise nõudjaks oli TT CC. Kohtukol sisu avada, maakohtu otsuses leegium ei pea vajalikuks uuesti ülalnimetatud tõendite

on need piisava selgusega kajastatud ning kaitsjate väited, et nende tõendite pinnalt pole

inkrimineeritud kuritegude koosseisulised tunnused tuvastatavad on vastuolus tõendite

kogumist saadud teabega, on kohtu poolt argumenteeritult kummutatud ning põhinevad

kaitsjate poolt tõendite meelevaldsele tõlgendamisele. Näiteks kaitsjate poolt viidatud

jälitustoimingu poolt lausutu, et …kõik kujutavad nagu ette, et see läheks protokollis XX

nagu C-le, aga tegelikult see nii ei ole.. on tegelikult XX poolt öeldud lause esimene pool. Kaitsjad on eksita

tegelikult ta ei tea valt jätnud märkimata, et XX jätkab lauset öeldes, et… kui palju läheb sealt CC-le.

Seega pole

kinnitanud, et 1, -le ning sellin XX selle vestluse käigus 5 miljonit ei lähe CC e kaitsjate väide on meelevaldne.

Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite

alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite

alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile

näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad

kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega / nt. otsus nr 3-1-1-77-05/.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses tuvastatavad ja

apellatsioonides esitatu ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. Maakohtu järeldused tuginevad tõendite hindamisele kogumis nagu seda nõuab KrMS § 61.

8. Mõistetud karistuste ebaseaduslikkusele ei ole apellatsioonis viidatud. Kohtukolleegium

leiab, et maakohus on oma põhjendused karistuste osas esitanud ja kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolset M materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. õistetud karistused on

kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega ja nende muutmiseks ringkonnakohtu poolt alused puuduvad.

9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19 mai 2009 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

10. ja lepingulised kaitsjad esitasid ringkonnakohtu istungil CC XX taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotluste rahuldamiseks aduslikud alused puuduvad. se

Ringkonnakohus jättis maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, seega kooskõlas KrMS § 185 lg ga 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, - kellel need on tekkinud.

13

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JULIA KATŠKOVSKAJA