1-18-9992/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-8666

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2019.a, Paide

Kriminaalasja number 1-19-8666

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Teet Olvik

Anneli Kaljula

Prokurör

Ringkonnaprokurör Merike Lugna

Kriminaalasi U.H

süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatavad U.H, isikukood: XXX; elukoht: xxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxx; telefon: x; e-post: x; Eesti

Vabariigi kodanik; haridus: xxxxxxxx; emakeel: eesti; töökoht: xxxxxxx xx, xxxxxxx xxxxx. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 27.03.2017.a otsusega

KarS § 424 järgi vangistusega 9 kuud. Ärakandmata vangistus 8 kuud ja 29 päeva vangistust jäeti KarS § 73 alusel tingimise täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Katseaeg 27.03.2017-

26.03.2018. Lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist 1 kuuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U.H KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.10.2019.a, s.o 1 (üks)

päev. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.KarS § 69 lg 1 alusel asendada kandmata vangistus 449 (neljasaja neljakümne üheksa)

tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.H üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-19-8666

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada U.H osalema sotsiaalprogrammis.

Asitõend – DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada U.H-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult U.H-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot ning

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, menetluskulud kokku 942 (üheksasada nelikümmend kaks) eurot.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB

Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele Selgituseks märkida: U.H, 1-19-8666, viitenumbrit 99919700057167. menetluskulud.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile.

Jõustunud kohtuotsus saata üldkasuliku töö korraldamiseks Tallinna Vanglale ning juhtimisõiguse äravõtmise osas Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistu4s, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud U.H süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2249 karistatud KarS § 424 järgi 12.02.2017 mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise, juhtis taas 05.10.2019 kella 05.52 ajal xxxxx linnas xxxxxxx tn xx mootorsõidukit xxxx xxxxxx reg.märgiga xxxxxx

alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et

1-19-8666

tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,83 mg/l +/- 0,07 mg/l. Seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte väiksem kui 0,76 mg/l. Sellega rikkus U.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani U.H toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. U.H, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.H-le KarS § 424 lg 2 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta ja kolm kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 05.10.2019.a, s.o üks päev. Seega kandmisele kuuluks üks aasta kaks kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse kandmata vangistus 449 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta. KarS § 69 lg 4 alusel kohustatakse U.H üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse U.H osalema sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena kohaldatakse U.H-le juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

U.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 132 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, menetluskulud kokku 942 eurot.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik