1-18-8494/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

(Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2018, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-8494 Kriminaalasi G.N süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424

lg 2 järgi Süüdistatav

G.N .

Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx A. M. O. - ; töötab s xxxxxxxxx; varem kriminaalkor- ras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Menetluse vorm lühimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada G.N

süüdi KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karis- tust ühe kolmandiku võrra ja mõista G.N-i karistuseks 8 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise –12. märts 2018, s.o aeg 11. 2 7 kuud päeva karistusaja hulka ja mõista G.N-i kandmisele kuuluvaks karistuseks ja 28 päeva vangistust.

4. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra ja mõista G.N-i liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

5. KarS § 74 lg 5 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasu- liku tööga 595 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

2

6. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada G.N-i järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. G.N peab: -des 1

6.1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

6.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

6.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

6.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoo-

riumi piires kauemaks kui

viiteteistkümneks päevaks;

6.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetami- seks;

6.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata G.N üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine.

8. ohustada G.N-i al- KarS § 75 lg 2 p 5 alusel k üldkasuliku töö tegemise perioodil luma alkoholi tarvitamise vastasele ravile.

9. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu kohtumenetlu- ses 235,20 eurot (sh käibemaks). Mõista sundraha, kohtueelses menetluses menetlusku- lude hulka arvatud riigi õigusabi tas ,20 eurot (sh käibemaks) ja kohtumenetluses u 205 menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu (st 235,20 eurot), kokku 1190,40 eurot välja G.N-ilt. Menetluskulud tuleb G.N tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetlus- kulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab süüdistatav või tema kaitsja esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ring-

konnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 18. detsembrist 2018 (KrMS § 318 lg 1, § 17 lg 1 ja § 318 lg 3 p 2). Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt (KrMS § 189 lg 3). See tähendab, et 15 päeva jooksul alates 18. detsembrist 2018 tuleb esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

PÕHIOSA

1. Toon kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (A), tuvastan seejärel fak- tilised asjaolud (B), annan neile õigusliku hinnangu (C), mõistan G.N-ile karistuse (D) ja teen viimaks otsustuse menetluskulude kohta (E).

3

(A) Menetluse käik ja poolte seisukohad

2. G.N-ile esitati KarS § 424 lg 2 järgi süüdistus selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 11. märtsil 2018 kella 09.00 paiku Võru maakonnas Võru vallas Kurenurme külas Linnamäe Säre tee 5. kilo- - meetril mootorsõidukit Mazda 323F registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kus alkoholisi- saldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,24 milligrammi. Selle teoga rikkus G.N liiklusseaduse (LS)

§ 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Nimelt loetakse LS § 69 lg 2 p 1 järgi mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega juhtis KarS § 424 järgi karistatud G.N

korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis ja pani sellega toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifit- seeritava kuriteo.

3. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistuses märgitu juurde. Ta palus G.N-i KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista ja karistada teda vangistusega üks aasta ja kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel palus prokurör vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista G.N-i karis- tuseks üks aasta vangistust. Selle karistuse hulka palus prokurör KarS § 68 lg 1 alusel arvata

kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 11.–12. märts 2018, mis on kokku kaks päeva, ja mõista

G.N-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Sellele karistusele palus prokurör KarS § 65 lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päevase vangistuse ja mõista G.N-i liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

4. Kaitsja leidis, et tegu on tõendatud ja see on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja arvas, et G.N-i saab karistada KarS § 424 lg 2 järgi üheaastase vangistusega, sest süüdistatava süü polnud suur

ja ta kahetseb oma tegu. Kaitsja palus KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista G.N-i karistuseks kaheksa kuud vangistust. Sellisel moel saadava ü dada üldkasuliku tööga. he aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse saaks asen

5. G.N tunnistas kuriteo toime panemist. Ta ütles, et kahetseb seda tegu. Ta saab oma sõnul aru, et tal on alkoholiga probleem. minema alkoholi- Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja vastasele ravile.

(B) Faktilised asjaolud

6. G.N

jõi koos ühe sõbraga 10. märtsil 2018 oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õlut. Pärast seda jäi G.N ma- gama. Järgmisel hommikul helistas G.N-ile üks süüdistatavast ca 2–3 kilomeetrit eemal elav G.N-i sõber, kes palus süüdistataval talle oma elukohta suitsu tuua. G.N mõistis, et ta on eelmisel õhtul tarbitud alkoholist veel purjus, ent otsustas ikkagi viia suitsud sõbrale autoga. Seetõttu istus ta oma elukaaslase kasutatavasse Mazda 323 ja hakkas sõbra poole sõitma. Peagi pärast sõidu alustamist pidas politseipatrull G.N-i kinni. Alkoholi sisaldus G.N-i väljahin- gatavas õhus oli vähemalt 1,24 mg/l kohta.

7. Sõiduki kinnipidamisele eelnenud sündmusi tuvastades tuginen üksnes G.N-i ütlustele. Ükski muu tõend neid ütlusi ümber ei lükka ja ütlused ise on loogilised. G.N-i kinni pidamist tõendavad peale G.N-i ütluste politseinik ütlused ja kaudselt ka alkomeetri kasutamise E. T. protokoll, G.N-i sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus ja G.N-i kahtlustatavana kinnipida- mise protokoll. Joobe suurust tõendab alkomeetri kasutamise protokoll.

4

(C) Õiguslik hinnang

8. Süüdistus on esitatud KarS § 424 lg 2 järgi. See norm näeb ette karistuse mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest. Mazda 323 on mootorsõiduk LS § 2 p 40 ja seetõttu ka KarS § 424 tähenduses. G.N toimetas Mazdat pedaalide ja rooli abil edasi ehk juhtis seda. Et G.N-i G.N-i väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,24 mg/l kohta, oli G.N joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 1 alt 2 ja seetõttu ka KarS § 424 mõttes. Kuivõrd G.N-i karistati Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, oli tema tegu korduv. Niisiis täitis G.N KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu. Ta pani teo toime tahtlikult: ta sai aru, et juhib mootorsõidukit, ta oli teadlik sellest, et ta on purjus ja ta teadis sedagi, et teda on varem sõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud.

9. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

10. Seega

tuleb G.N KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista.

(D) Karistus

11. KarS § 424 lg 2 näeb ette kuni nelja aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb van- gistus mõista vastavalt süüle, kusjuures arvestama peab ka KarS §-des 57 ja 58 nimetatud ka- ristust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

12. G.N-i süüd suurendab see, et tema joove oli suur: see ületas tunduvalt KarS § 69 lg 2 p 1 alt 2 alammääraks olevat 0,75, rääkimata KarS § 69 lg 2 p 2 alt 2 alammääraks sätestatud 0,25 (mis samuti võib olla piisav inimese karistamiseks KarS § 424 järgi: vt § 69 lg 2 p 2 lõpuosa).

Rohkem süüd suurendavaid asjaolusid ei ole. Kõigepealt ei saa süüd suurendavaks lugeda seda, et G.N on ka varem purjuspäi autoga sõitnud: see kujutab endast koosseisulist asjaolu. Ka e ndavaks pidada G.N-i motiivi i saa süüd suure ehk sõbrale suitsude viimist. Selline ajend sõitma minemiseks on rumal. umalusest tulenevat ebaõigust samastada mõne alatu R ei saa aga või häbenematu motiiviga: nt kui keegi läheks purjuspäi autoga sõitma selleks, et minna kuri- tegu toime panema (nt vargile või kaklema), et ö rallit sõita, saaks n- et saaks politseinike eest ära sõita või sooviga alkoholi juurde tuua.

13. Mitmed asjaolud vähendavad G.N-i süüd. Kõigepealt pean siiski vajalikuks märkida, et G.N-i süüd ei vähenda kuriteo toime panemiseks kasutatud sõiduki iseloom. Nimelt väitis kaitsja, et sõiduauto loob väiksema ohu kui nt veok või buss. See väide on õige: sõiduauto mass on viimati nimetatud sõidukitest palju väiksem ja seetõttu võib ka tema tekitatud kahju jääda väiksemaks. Samas aga tuleb silmas pidada seda, et tavaliselt pannaksegi KarS § 424 pärased teod toime sõiduautoga. Seetõttu ei saa sõiduautoga sõitmist pidada süüd vähendavaks. Süüd vähendav oleks see, kui tegu pandaks toime sõiduautost kergema sõidukiga: nt mootorratta või mopeediga. Esiteks aga vähendab G.N-i süüd see, et ta jõudis sõita väga lühikese maa ja ka sõit, mida ta plaanis, oli lühike. Teiseks toimus sõitmine väikese liiklusega teel ja pühapäeva hommikul. Niisiis oli oht, mille G.N joobes olles sõitma minnes lõi, neist aspektidest lähtu- valt äärmiselt väike. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et süüdistatav on tegu tunnistanud ja ka- hetseb seda (KarS § 57 lg 1 p 3). Seetõttu karistan G.N-i 1 aasta pikkuse vangistusega.

14. KrMS 8 kuuni. § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada kolmandiku võrra ehk

15. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg, – märts 2018 11. 12. , s.o 2 7 kuu ja 2 ne vangistus. päeva karistusaja hulka, mistõttu kuulub kandmisele 8 päeva

5

16. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb seda vangistust suurendada G.N-ile Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse, st 11 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra. Niisiis tuleb G.N-ile mõista 1 aasta 7 kuu ja 25 päevane liitvangistus.

17. Järgnevalt tuleb otsustada, kas see vangistus on vaja reaalselt ära kanda. Et praeguse me- netluse esemeks oleva teo pani G.N toime talle Tartu Maakohtu 7. veebruari 2017 otsusega

KarS § 74 lg 1 alusel määratud katseajal, ei ole tulenevalt KarS § 74 lg st 5 võimalik jätta - karistust tingimisi täitmisele pööramata ei KarS § 73 lg 1 ega § 74 lg 1 alusel. KarS § 74 lg 5 kohaselt tulevad kõne alla tingimisi vabastamine elektroonilise valvega või vangistuse asenda- mine üldkasuliku tööga (ÜKT). Elektroonilise valve osas kohtule mingeid dokumente esitatud ei ole – nt selle kohta, kas G.N oleks võimalik elada mõne sellises kohas, kus elektroonilist valvet on tehniliselt võimalik läbi viia (vt KarS § 75 lg 2 p 9 ja justiitsministri 22. veebruari 2007 määrus “Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“). Seetõttu ei saa kohus selles osas seisukohta võtta. Järgi jääb ÜKT.

18. Ei KarS § 74 lg 5 ls 4 ega § 69 lg 1 ls 1 anna mingisuguseid pidepunke selle kohta, mille alusel peab kohus karistuse ÜKT ga asendamise otsustama: öeldakse vaid, et kohus „võib“ seda - teha. Tõsi, KarS § 69 lg 1 ls 1 määrab, et ÜKT on võimalik vaid kuni 2 aasta pikkuse vangistuse korral ja ls- Ometigi aga ei st 3 tuleneb see, et tööle saab inimese saata vaid tema nõusolekul. tohiks olukord olla selline, et kui kuni 2 aasta pikkuse vangistusega karistatav isik nõuab enda tööle saatmist, tulebki ta vangistuse asemel tööd tegema saata. See tähendaks seda, et kuni 2 aasta pikkuste vangistuste puhul saaksid kurjategijad hakata ise valima, kas vanglasse minna või mitte. See ei teeniks karistuse eesmärke. Kahjuks aga seadus otsesõnu mingeid täiendavaid

aluseid kohtule ÜKT-st keeldumiseks ei anna. Seega on regulatsioon veelgi ebaselgem, kui karistusest tingimisi vangistamise puhul, mil seadus (KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1) kõneleb vä- hemalt otstarbekusest seoses kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isikuga (vt täpsemalt nt Tartu Maakohtu 5. novembri 2018 määrus nr 1 8111 (Laugason) või Tartu Maakohtu 6. -18- novembri 2018 otsus nr 1-17-105 (Keem)). Niisugune ebaselgus on problemaatiline põhisea- duslikust aspektist lähtuvalt. Nimelt paneb põhiseaduse § 23 lg s 1 sätestatud määratletuspõhi- - mõte seadusandjale kohustuse luua karistusõiguslikud normid piisavalt selgelt, et vältida riigi meelevalda inimese üle. Kui seaduses on öeldud vaid seda, et kohus „võib“ midagi teha, aga ei ole mingeid viiteid selle kohta, millistest kaalutlustest ta seda tehes või tegemata jättes lähtuma peab, on põhjust normi piisava selguse üle muret tunda. Leian siiski järgmist. ÜKT on olemus-

likult sarnane vangistusest tingimisi vabastamisega: mõlemal puhul tuleb riik kurjategijale vastu ja jätab ta teatud tingimustel reaalselt vanglasse saatmata. Seetõttu on KarS § 69 lg 1 ls 1 ja § 74 lg 5 ls 4 võimalik tõlgendada nii, et ÜKT määramisel tuleb lisaks sellele meetmele ainuomastest kaalutlustest lähtuda neist kaalutlustest, millest peab kohus lähtuma karistust tin- gimisi täitmisele pööramata jättes. Eeskätt tähendab see seda, et tuleb hinnata uute kuritegude ohtu: kui on piisavalt tõsine alus karta süüdistatavalt uusi kuritegusid, ei saa teda vabadusse jätta. Sealjuures tuleb juhinduda arusaamast, et mida tõsisemaid kuritegusid karta, seda suurem peaks olema edasise kuritegevusvaba elu tõenäosus. Samuti peab arvesse võtma seda, et prog- noosima ei pea süüdlase käitumist kuni n ö surmani: eeskätt on oluline see, kui - suur on uute kuritegude oht võimaliku katseaja kestel. Lisaks sellele aga võib vangistuse ära kand- reaalse mise tingida mõni muu süüdlasest tulenev asjaolu (st selline, mis ei puuduta uute kuritegude ohtu) või süü suurus. (Vt täpsemalt nt Tartu Maakohtu 5. novembri 2018 määrus nr 1-18-8111 (Laugason) või Tartu Maakohtu 6. novembri 2018 otsus nr 1-17-105 (Keem)). Mitmeti sama- sugust seisukohta on esindatud ka õiguskirjanduses (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, §

69/2.1).

19. Käesoleva asja jaoks tähendab ülal öeldu järgmist.

6

20. Täidetud on KarS § 69 lg s 1 sätestatud ÜKT kohaldamise formaalsed eeldu - sed. Esiteks jääb G.N-i liitvangistus alla 2 aasta, kusjuures 2 aastat ei ületa ka aeg, mis saada siis, kui liita kokku G.N-ile 7. veebruari 2017 otsusega mõistetud vangistus (1 aasta) ja käesoleva otsusega mõistetav n ö algne vangistus (1 aasta). Ka on G.N ÜKT tegemisega nõus. -

21. Kirjanduses on igati põhjendatul märgitud, et ÜKT-d ei saa kohaldada siis, kui inimene ei ole võimeline tööd tegema (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 69/2.3.3). Mul puuduvad andmed öelda, et G.N ei ole töötamiseks võimeline. Seetõttu ei lange ÜKT sellel alusel ära.

22. Puutuvalt ÜKT kohaldamise sisulistesse kriteeriumitesse tuleb märkida järgmist. G.N pani toime kerget laadi abstraktseks ohudeliktiks oleva kuriteo. Seega ei välista ÜKT kohalda- mist kuriteo iseloom. Retsidiivsusprognoosi osas märgin järgmist. G.N-ilt on tema varase- maid kuritegusid silmas pidades karta uusi purjuspäi autojuhtimisi. Nagu öeldud, on need ker- get laadi kuriteod. Seega ei pea käesoleva otsuse p öeldut silmas pidades olema ÜKT ko- -s 18 haldamiseks G.N-i edasise kuritegevusvaba elu tõenäosus väga suur – teisalt ei tohi ta olla ka väga väike. Minu hinnangul ei ole uute kuritegude tõenäosus minimaalne, aga samas on see piisavalt madal, et õigustada ÜKT kohaldamist. Praeguse teo esemeks olev rumal motiiv (vt käesoleva otsuse p 12) G.N-i kasuks ei kõnele: et ta oli nõus minema purjuspäi autoga sõbrale suitsu viima, annab alust arvata, et ta võib ka tulevikus ilma kuigivõrd mõtlemata joobes olles autorooli istuda. Samas aga on ka asjaolusid, mis kõnelevad G.N-i tulevase õiguskuuleka elu kasuks. Et G.N ei pane kuritegusid toime pidevalt, kinnitab kõigepealt see, et enne 7. veeb-

ruari 2017 otsuse esemeks oleva kuriteo toimepanemist 17. septembril 2016 ta kuritegusid toime ei pannud. Ka väärib märkimist, et ca poolteist aastat pärast eelmise kuriteo toimepane-

mist suutis G.N õiguskuulekalt elada. G.N ei ole toime pannud purjuspäi sõidukijuhti- misi, mille eest oleks teda karistatud väärteokorras. Ehk saab mõningaid viimaks asetada ka lootusi alkoholismi vastasele ravile, mille ma G.N-ile määran (vt täpsemalt käesoleva mää- ruse p 24 ).

23. Eeltoodut kokku võttes asendan ma G.N-i vangistuse § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel 595 tunni ÜKT ga. Selle töö tegemiseks määran KarS § 69 lg 3 alusel ma mak - simaalselt pika aja, st 2 aastat. Juhin G.N-i tähelepanu sellele, et kui ta ÜKT d ära ei tee, võib ta lähtuvalt KarS - § 69 lg-st 6 saata vangistust kandma.

24. KarS § 69 lg 4 alusel kohustan G.N-i järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti keelan KarS § 75 lg 2 p 2 alusel G.N alkoholi tarvitamise: see keeld on G.N-i kuritegusid silmas pidades iseendastmõistetav. Vii- maks kohustan G.N-i ho tarvitamise va asele ravile. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alko li st

Selle kohustuse seadmise formaalne eeldus on täidetud: on sellise raviga nõus G.N (29. novembri 2018 kohtuistungi protokoll, lk 11). Sisuliselt ma ravile ülearu suuri ootusi ei aseta. Seda seetõttu, et G.N pole seni sellele ravile läinud, ehkki kriminaalhooldaja on talle seda tema enda sõnul korduvalt soovitanud. Seega ei ole põhjust eeldada, et G.N ravisse kuigi- võrd tõsiselt suhtub ja see loob suure tõenäosuse selleks, et ravi ebaõnnestub. Samas aga ehk mõningane edulootus siiski on. Siingi saab viidata sellele, et G.N ei ole varem ravil käinud: võib olla saab G.N ravile minnes aru, et ravi läbimine tuleb talle kasuks. -

(E) Menetluskulud

25. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lg-ga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või

7

prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokura- tuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.

26. Kohtueelses menetluses loeti menetluskuludeks kaitsjatasu: kõigepealt 90 eurot (tl 32) ja seejärel 115,20 eurot (tl 36) ehk kokku 205,20 eurot.

27. G.N-i kaitsja esitas 29. novembril 2018 kohtule taotluse, milles ta nõudis riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramist summas 235,20 eurot. Taotlusest nähtub, et kaitsjal kulus kolm pooltundi lühimenetluse ettevalmistamiseks, kaks pooltundi konsultatsiooniks süü- distatavaga ja kaks pooltundi osalemiseks kohtuistungil. Kokku nõuab kaitsja selle töö eest tasu 175 eurot ja tasule lisandub käibemaks 35 eurot. aitsja ka 21 euroste sõiduku- Lisaks taotleb k

lude hüvitamist marsruudi Tartu Võru Tartu läbimise eest; lisandub käibemaks 4,20 eurot. - - Selle taotluse ma rahuldan ja seda tuginevalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p- 2, 21 lg- 3 ja le le

§ 22 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 riigi õigusabi osutamise eest - le makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaas- nevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 1 lg- 4 ja 10, tele § 6 lg le 4 ja 5 ning § 17 ja määran G.N-i kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasuks -te - le 235,20 eurot.

28. Ka kuulub menetluskulu hulka sundraha, mis on lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2, KarS §

4 lg- 424 lg 2 st 3 ja KarS § sanktsioonimäärast 1,5 kuupalga alammäära ehk 750 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1).

29. Seega on menetluskulu kokku 1190,40 (205,20+235,20+750) eurot. 1 ls 1 KrMS § 180 lg järgi tuleb need kulud mõista välja G.N-ilt. Arvestades asjaolusid, et süüdistatav saab miini-

mumpalka ja osa tema p rahatrahvide tasumiseks

3 ls 4 algast läheb , määran KrMS § 180 lg alusel, et G.N peab menetluskulud tasuma ositi 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

/alla kirjutatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik