2-18-12107/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12107

Tsiviilasi

Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu hagi V Ti vastu võlgnevuse

8 576,87 euro, intressi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

9 975,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu (registrikood

80151210, asukoht Kopli tn 100b, Tallinn 11711, e-post

mazhaev49@mail.ru);

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Jevgeni

Tverdohlebov

(Advokaadibüroo

Vindex

OÜ,

e-post

info@vindex.ee);

Kostja: V T (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja V Ti suhtes osaliselt, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt V Tilt (isikukood xxxx) hageja Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu

(registrikood 80151210) kasuks välja 28.07.2018 konstitutiivse võlatunnistuse alusel

võlgnevus 8 522,43 eurot (võlg 4 643,26 eurot ja viivis 3 879,17 eurot (ajavahemik

01.01.2010-27.07.2018) ja intress 26,15 eurot (periood 28.07.2018-10.08.2018).

3. Mõista kostjalt V Tilt hageja Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu kasuks välja viivis

16% aastas alates 11.08.2018 põhivõlasummast 4 643,26 eurot kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 4 643,26 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt V Tilt hageja Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 820 eurot (s.o riigilõiv 550 eurot ja põhjendatud

õigusabikulud 270 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (820 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 13.08.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mida täpsustas 20.08.2018. Harju

Maakohus võttis hagi 10.09.2018 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on 28.07.2018 poolte vahel

sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 8 576,87 eurot, intressi

26,68 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist 1 090 eurot (s.o

riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte läbi tööandja Xxxx OÜ 17.10.2018 isiklikult allkirja vastu

(väljastusteatele märgitud kostja aadress xxxx 11711). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(06.11.2018) ega käesoleva ajani hagile vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja

tuleb rahuldada ka osaliselt.

Põhinõue

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 8 576,87 eurot. Kohtule esitatud võlatunnistuse

kohaselt (p 1 ja p 2) koosneb see majandamiskulude eest tasumata arvetest summas 4 643,26 eurot

ja viivisest 3 879,17 eurot. See teeb kokku 8 522,43 eurot, mitte 8 576,87 eurot. Hageja on hagis

toonud esile, et kostja ei ole ühtegi makset tasunud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud vaid

8 522,43 euro ulatuses. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, miks ta nõuab kostjalt suurema

summa tasumist.

Viivis

5. Hageja arvutab edasiulatuvat viivist summalt 8 576,87 eurot, st hageja arvestab viivist ka juba

sissenõutavaks muutunud viiviselt.

6. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14 p-s 16 leidnud, et VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja

õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt (vt ka nt Riigikohtu 4. jaanuari

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks

muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse,

siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 tehtud otsuse p-s 31 leidnud, et viivise võimalikku

arvutamist peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja

vastuväidetest.

7. Tulenevalt eeltoodust saab kohus rahuldada hageja nõude edasiulatuva viivise osas vaid

põhivõlgnevuse summalt, milleks on 4 643,26 eurot.

Intress

8. Kuna hageja on arvestanud intressi summalt 8 576,87 eurot ning kohus tuvastas, et see summa ei

ole põhjendatud, siis saab hageja nõuda intressi vaid summalt 8 522,43 eurot.

9. Samuti juhib kohus tähelepanu, et 2018. aastal on aastas 365 päeva. Pooled ei ole võlatunnistuses

eraldi leppinud kokku, et kohaldavad aastas arvestuseks 360 päeva.

10. Intress perioodi eest 28.07.2018-10.08.2018 (14 päeva) on 26,15 eurot (8522,43/365x14x8%).

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub siiski rahuldamisele enamus osas, siis ei ole põhjendatud

kulude jaotamine selliselt, et kostja kanda jääb vaid paar protsenti menetluskuludest. Sisuliselt

rahuldab kohus hagi ja seega kohaldab kohus kulude jaotuse määramisel TsMS § 162 lg-t 1.

14. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samas ei ole kohtu

hinnangul hageja õigusabikulud summas 540 eurot täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmised toimingud: kohtumine kliendiga,

probleemi väljaselgitamine, positsiooni kujundamine, kliendiga kooskõlastamine, kliendilt andmete

saamine, tõendite komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja esitamine, riigilõivu tasumise

korraldamine. Arvestades hagiavalduse sisu, hageja nõuet, hagile lisatud tõendeid ja esindaja

kvalifikatsiooni on põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses 1,5 tundi. Kokku on

lepingulise esindaja kulud põhjendatud 270 euro (1,5x180) ulatuses. Kohus märgib, et riigilõivu

tasumise korraldamine ei ole kvalifitseeritud õigusteadmisi nõudev tegevus ning selleks ei ole

õigusteenuse ostmine vältimatu. Sellise kulu tekkimist ei ole kostjal võimalik ka ette näha.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt.

16. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik